2-06-16745/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-16745 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi J V`i vastu 12 676,38 krooni nõudes. Menetluse staatus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx) Hageja esindaja: P P (volikirja alusel) Kostja: J V (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista J V`ilt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 12 676 (kaksteist tuhat kuussada seitsekümmend kuus) krooni 38 senti. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja välja mõista J V`ilt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetluskulud kokku 1224 (üks tuhat kakssada kakskümmend neli) krooni 20 senti. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks
2. septembril 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 12 676,38 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on kostjale saatnud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemaolu ja tasumata jätmise tagajärgi. Kostja on seisuga
3. aprill 2006.a hageja arvelt alusetult säästnud 12 676,38 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 1000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 12 676,38 krooni ning menetluskulud. KOSTJA VASTUS Kostja oma
4. juuli 2006 vastuses hagi ei tunnista, kuna ta ei elanud antud korteris. Korteri sai ta oma isalt. Samuti on kostja invaliid ja tal puuduvad rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks. ASJA KÄIK Hagejale saadeti kostja vastus. Hageja esitas kohtule omapoolse seisukoha, milles palub hagi rahuldada, kuna kostja majanduslikult raske olukord ei ole hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Kostja pole vastuväidet, et korterit ei köetud, esitanud. Hageja palus tsiviilasi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus määras
5. augustil 2006, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja
6. august
7. Menetlusosalised kohtule täiendavaid avaldusi ja dokumente ei esitanud, samuti ei esitatud nad vastuväiteid asja lahendamisele kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 404 lg 1 kohaselt on tsiviilasja võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus tuvastas, et kostja omandas kinkelepingu /tl. 8/ alusel korteri asukohaga xxx. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elumaja xxx küttis hageja ning hageja on kostjale saatnud igakuiselt arved. Kostja võlg seisuga
8. aprill 2006 moodustab 12 676,38 krooni (tl 9, 11-14). Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja poolt esitatud väide, et ta ei ole elanud selles korteris, jätab kohus tähelepanuta, kuna korteriomanik on kohustatud kandma kõik korteriomandiga seotud kulutused. Samuti ei anna kostja väidetavalt halb majanduslik olukord hagi rahuldamata jätmiseks alust. Kohus leiab, et arveldustega keskkütte ja sooja vee kasutamise eest, ülevaadetega kliendile väljastatud arvetest ja nende laekumistest ning hageja seisukohaga on tõendatud soojusenergia ja kuuma vee teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine. Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse summa kostjalt välja. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas kohtule taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kohus leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja menetluskulude katteks 1224,20 krooni väljamõistmise. Hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi eest tasumist kinnitavat tõendit, seega jätab kohus omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni hageja kanda.. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 404, § 442, § 632 rahuldab kohus hagi. Helgi Vinni Kohtunik: