3-06-1171/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1171 Haldusasi V. B taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-1171 Menetluse alus ringkonnakohtus V. B määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V. B määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-06-1171 ja saata asi riigi õigusabi taotluse uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada erikaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V. B ema M. B suri 17.07.2003 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Tervishoiuameti Arstiabi Kvaliteedi Ekspertkomisjoni (AKEK) 16.10.2003 otsusega leiti, et M. B tervishoiuteenuse osutamisel AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna maja arstide tegevuses ei olnud meditsiinilisi vigu ega hooletust. Arstid tegid patsiendi saabumisel kõik, et patsiendi haigust kindlaks teha ja patsiendi ravi vastas tänapäeva arstiteaduse tasemele ja üldtunnustatud headele arstlikele tavadele. 2. V. B pöördus kaebusega halduskohtusse ja palus tühistada AKEK 16.10.2003 otsuse. Kaebuse esitaja leidis, et AKEK otsus ei ole objektiivne, põhjendatud ja on seega õigusvastane. AKEK jättis analüüsimata AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna maja haigusloo. Vaja on läbi viia uus ekspertiis, kaasates sõltumatuid eksperte Venemaalt, Lätist ja Soomest. Uue ekspertkomisjoni liikmed ei tohiks olla seotud M. B ravimisega ega teda ravinud arstidega. 13.07.–14.07.2003 ei osutatud M. B kompetentset meditsiinilist abi, seda kinnitab ka MTÜ Patsiendikaitse Keskus x arvamus. Juhul, kui ekspertiisi tulemusena selgitatakse välja, et surm oli põhjustatud arstlikust tegevusest, on kaebuse esitajal õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitajal ei lubatud osaleda komisjonis küsimuse arutelul. Lisaks kaebusele esitas V. B taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovitakse õigusabi saada õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses; taotluse esitajal ei ole tööd ja tal puudub võimalus tasuda õigusabi eest, samuti ei oska ta eesti keelt, tal puudub õigusalane haridus ja juriidilised teadmised, pangaarvetel 3-06-1171 olevad hoiused on kokku summas 531,47 kr, taotluse esitajale kuulub 405 EVP-d, muud olulist vara taotluse esitajal ei ole. Taotluse esitajal ülalpeetavaid ei ole, igakuised vältimatud püsikulutused on 2026,75 kr ja igakuised sissetulekud moodustuvad isiklike esemete müümisest. 3. Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määrusega jäeti V. B taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata järgmistel põhjustel:

1. a)Taotleja esitas ilma advokaadi abita kaebuse, milles on välja toodud faktilised asjaolud ja õiguslik põhjendus. Kaebuse esitaja kõrvaldas kohtu abiga kaebuses esinenud puudused.
2. b)Kaebuse esitajal on piisav kohtumenetluses osalemise kogemus, kuna ta on 2006. aastal esitanud halduskohtule kolm kaebust erinevates valdkondades.
3. c)Eesti keele mittevaldamine ei ole riigi õigusabi seaduse kohaselt riigi õigusabi andmise aluseks. Kaebus esitati eesti keeles, seega ei ole keeleoskus kaebuse esitamisel olnud takistuseks. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. 4. V. B esitas määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Taotleja leiab, et tal ei ole tööd, mistõttu puudub võimalus õigusabi eest tasumiseks. Samuti ei oska kaebuse esitaja eesti keelt, tal ei ole õigusalast haridust ja ta ei oma juriidilisi teadmisi. Kaebuse aluse sõnastas õiguskantsler. Kaebuse materjalid valmistasid ette kolm patsientide õiguste kaitse organisatsiooni. Kaebuse koostas tasuta Punase Risti jurist. Teised kaebused on samuti koostatud tasuta kõrvalise abiga. Haldusasjas nr 3-03-8 sai kaebuse esitaja riigi õigusabi. Kui kohus jätab taotluse rahuldamata, rikutakse sellega inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja on ise võimeline oma õigusi kohtus kaitsma, vaatamata õigusalase erihariduse puudumisele. Sellise võime olemasolule viitab asjaolu, et kaebuse esitaja on ise koostanud kaebuse ning kõrvaldanud selles esinevad puudused, samuti osalenud teistes kohtumenetlustes menetlusosalisena. Kaebuse esitaja poolt eesti keele mittevaldamine ei ole asjaolu, mis tingib riigi õigusabi vajalikkuse. Samuti leidis halduskohus, et haldusasi ei ole oma olemuselt keerukas. 6. Riigikohtu halduskolleegiumi 02.11.2005 määruses nr 3-3-1-58-05 leiti, et RÕS § 7 lg 1 punkti 1 ei saa tõlgendada viisil, et halduskohtumenetluses on iga isik igas asjas võimeline oma õigusi ise kaitsma. „Kohtuniku uurimisprintsiibist tulenev aktiivsus ei saa kasvada üle kaebuse esitajale õigusabi osutamiseks viisil, mida tavapäraselt osutavad esindajad. Seetõttu tuleb vajadusel isikule riigi õigusabi siiski määrata. Halduskolleegium on seisukohal, et kui kohtul on põhjendatud kahtlus, et kaebuse esitaja ei suuda oma teadmiste, juhtumi asjaolude, aga samuti ka vastustaja kvalifikatsiooni ja käitumise ning teiste antud juhtumil tähtsust omavate asjaolude tõttu kohtumenetluses osaleda viisil, mis tagaks asja lahendamise ühe istungiga, siis ei saa kohus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmisest keelduda. Ka RÕS § 7 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.“ Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 ei välista riigi õigusabi osutamist isikule edasises kohtumenetluses, kui kaebuse esitaja on juba kohtusse pöördunud ning kaebus vastab seadusega ette nähtud nõuetele. Vastustaja ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajaks veel oma vastuväiteid kaebusele esitanud. Edasise menetluse kestel võib olla vajalik täiendavate tõendite kogumine, eksperdile küsimuste esitamine ning halduskohtu lahendite vaidlustamine. Kaebuse esitaja õiguste efektiivse kaitse huvides oleks 2