← Eesti

3-06-277/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-27

) § 116 lg 1 alusel. 2. M.V. esitas 6.veebruaril 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada käskkiri seadusevastaseks, ennistada ta teenistusse, mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ja kohtukulud. Kaebuse põhjendused: 1) Käskkiri on motiveerimata. Selles on küll õiguslik alus, kuid puudub faktiline põhjendus. Pole arusaadav, kas kaebaja koondati ametikohtade arvu vähenemise, teenistuse ümberkorraldamise või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamise tõttu ning miks kolmest peadirektori asetäitjast koondati just kaebaja. 2) Kaebaja ametikoht kadus, kuid struktuurimuutusega ei lisandunud ega kadunud ära ühtegi Sideameti ülesannet. Likvideeritud üldregulatsiooni teenistuse ülesanded jaotati valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse vahel. Sellises olukorras tulnuks lähtuda

§ 116

lõikest 2, sest kuigi teiste teenistuste juhtide – peadirektori asetäitjate ametinimetused jäid samaks, ei jäänud samaks nende ametiülesanded, st tekkisid täiesti uued ametikohad.

§ 116

lg 2 kohaldamisel oleks kaebaja jäänud teenistusse, sest tal oli kolmest peadirektori asetäitjast kõige pikem staaž ja tema ülalpidamisel on laps. 3) Kaebajale pakutud uus ametikoht ei vastanud tema võimetele ning palk oli 9000 krooni võrra madalam. Kaebajale oli võimalik teha parem pakkumine. Seda võimaldasid rahalised ressursid ja peadirektori otsealluvuses olevad vabad ametikohad. 3. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. 1) Käskkiri sisaldab kõiki

§ 132lõikes 2 nõutud andmeid.

Kaebajale olid käskkirja andmise motiivid teatavaks tehtud. 2) Koondamiseks oli

§ 116lõikest 1 tulenev alus.

Alates 1.jaanuarist 2006 vähendati Sideametis ettenähtud ametikohtade arvu ning kaotati üldregulatsiooni teenistus, mille koosseisus olnud osakonnad paigutati valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse ja sagedushalduse teenistuse alla. Kaebaja ametikoht kadus ning seetõttu koondati just tema. Teiste teenistuste juhatajate – peadirektori asetäitjate senised tööülesanded säilisid täiel määral, lisandusid ülesanded, millega tegeleti ka enne, kuid varem oli asjaajamine killustatum. Säilinud teenistuste juhatajate töökoormus uute osakondade liitmisel oluliselt ei muutunud. Liidetud osakondade näol on tegemist regulatsioonivaldkondadega, kus töömaht on momendil stabiilne ja aja jooksul mõnevõrra väheneb, kaalutakse lahkujate kohtade täitmata jätmist. Vajadus teenistujate võrdlemiseks

§ 116

lg 2 alusel puudus.

§ 116lg 4 ei sätesta koondatava ametniku õigust nõuda ametnike ümberpaigutamist.

Sellise otsuse tegemise ainuõigus on ametiasutuse juhil. 3) Kaebajale pakuti tema erialast kvalifikatsiooni ja teenistusstaaži arvestades sagedushalduse teenistusenõuniku ametikohta, kus tal oleks säilinud mobiiltelefoni, lauatelefoni, sülearvuti ja sõiduauto kasutamise võimalus. Palga langus on ametikoha muutumisel loogiline. Pakutud ametikoht oli võimalikest parim, sest kõik muud vabad ametikohad olid madalamad ja väiksema palgaga. 4. Tallinna Halduskohtu 16.mai 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Ekslik on kaebaja seisukoht

§ 116lg 2 kohaldatavuse osas.

Nimetatud sätet rakendatakse siis, kui ühesuguste teenistusülesannetega ametikohtade arvu vähendamise tõttu saab ainult osa neil kohtadel töötanutest jätkata teenistust samal ametikohal, teine osa tuleb aga koondada. Alates 1.jaanuarist 2006 ei olnud Sideameti struktuuris enam üldregulatsiooni teenistust, mille koosseisu kuulunud osakonnad paigutati valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni 2

(6)3-06-277 teenistuse ja sagedushalduse teenistuse alla. Sideameti koosseisus ettenähtud ametikohtade arv vähenes 140-lt 136-le, kusjuures kaebaja senine ametikoht kadus. Alles jäänud kahe teenistuse juhatajate – peadirektorite asetäitjate teenistusülesanded olid erinevad sõltuvalt teenistustest, mida nad juhtisid, mistõttu poleks olnud võimalik kolme teenistuse juhataja teenistusalaseid näitajaid võrrelda. Säilinud teenistuste juhatajate ametikohad ei ole käsitatavad uute ametikohtadena. Sideameti varasemast ja kehtivast redaktsioonist nähtuvalt säilisid nende ametikohtade senised teenistusülesanded täiel määral, lisandus ainult mõningaid uusi ülesandeid. 2) Et kaebaja saanuks jätkuvalt töötada teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja ametikohal, tulnuks koondada üks kahest teenistuse juhatajast, kelle ametikohad säilisid, ning kaebaja sel moel vabanenud kohale ümber paigutada. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.veebruari 2006 otsuses nr 3-3-1-76-05 sedastati, et

§ 116

lg 4 esimene lause annab ametiasutuse juhile ainuõiguse teha koondamise korral ametnike ümberpaigutusi ja teine lause piirab selle õiguse teostamist. Koondatava ametniku õigust nõuda selles sättes nimetatud ümberpaigutamist seadus ei sätesta. Sellest tulenevalt ei pea ametiasutuse juht koondamiskäskkirjas põhjendama, miks ametnike ümberpaigutusi ei tehta. 3) Teenistusest vabastamisel ei ole rikutud

§ 116lõiget 3.

Sideameti tegevus ametnikule teenistussuhte jätkumiseks sobiva teenistuskoha pakkumisel oli piisav ja õiguspärane. Kaebaja väide, et vastustajal oli võimalik pakkuda talle kõrgema palgaga vabu ametikohti, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi sellist ametikohta, mis oleksid teda rahuldanud ning mis olid tema koondamise ajal täitmata. Vastustaja kinnitusel olid ülejäänud vabad ametikohad pakutud nõuniku ametikohast madalamad ja väiksema palgaga. 4) Käskkiri on piisavalt motiveeritud, sisaldades kõiki

§ 132lõikes 2 sätestatud andmeid.

Et koondamine oli tingitud teenistuse ümberkorraldamisest ja sellega seonduvast ametikohtade arvu vähendamisest, mitte aga ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisest, nähtub koondamisteatest ning kaebusest nähtuvalt on kaebaja sellest ka õigesti aru saanud. 5) Vastustaja õigusabikulude hüvitamise taotlus jääb rahuldamata, sest vaidlustatud haldusakti õiguspärasust pidanuks vastustaja ametnikud ise suutma põhjendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. M.V.e apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus tõlgendas ebaõigesti

§ 116lõiget 2 ja asus väärale seisukohale, et nimetatud säte kohaldamisele ei kuulu.

Säte on rakendatav mitte ainult ühesuguste teenistusülesannetega ametikohtade arvu vähendamisel, vaid ka uue sisuga ametikohtade ehk sisuliselt uute ametikohtade tekkimisel. Samas olid ka eelmise struktuuri kolm peadirektori asetäitja ametikohta samade ülesannetega ja omavahel võrreldavad, kuigi tegevusvaldkonnad erinesid.

§ 116

lg 4 kohaselt on asutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi ja lõikes 2 on sätestatud, milliseid reegleid järgides tuleb otsus teha.

§ 116

lõikes 2 väljendub seadusandja tahe, milliste omadustega ametnikega tuleb teenistussuhet jätkata. Tegemist ei ole asutuse juhi suvaotsusega. 2) Kohus hindas ebaõigesti teenistujate võrdlemise vajadust ja sellekohaseid tõendeid. Seadusest ja põhimääruste võrdlusest nähtuvalt ei ole Sideametile lisandunud ega kadunud ära ühtegi ülesannet ega põhitegevust, mistõttu vastustaja väited osa ülesannete muutumisest või kadumisest on sisutühjad. Uue struktuuri puhul jaotati senised põhiülesanded kahe peadirektori asetäitja vahel, kusjuures uutele ametikohtadele lisandus oluliselt juurde põhiülesandeid. Eelmise põhimääruse kohaselt kuulus valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistuse koosseisu 3 osakonda 16 põhiülesandega ja sagedushalduse teenistuse koosseisu 3 osakonda 13 põhiülesandega, nüüd on esimeses teenistuses 4 osakonda 21 põhiülesandega ja 3

(6)3-06-277 teises 5 osakonda 25 põhiülesandega. Eriti suured olid muutused sagedushalduse teenistust juhtima hakanud peadirektori asetäitja tööülesannetes. Märkimisväärsetest muudatustest tulenevalt tekkis alates 1.jaanuarist 2006 kaks täiesti uut ametikohta, mille täitmiseks oli vähemalt kolm kandidaati. Sellisel juhul tulnuks lähtuda

§ 116lõike 2 nõuetest ja käskkirja vastavalt ka motiveerida.

Kui eelmise struktuuri kohaselt tegeles sagedushalduse teenistuse juht ainult raadiosageduste alase regulatsiooniga, siis uue struktuuri kohaselt lisandusid numeratsiooni haldus, telekommunikatsiooni ja kaabellevi võrkude haldus, infoühiskonna teenuse seaduse elluviimise alane töö, sideteenuse lõppkasutajate õiguste kaitse, liinirajatiste kaitse nõuded, sideteenustele ja võrkudele kehtestatavate tingimuste alane tegevus. Kõik need uued alad nõuavad juhilt teadmisi ja oskusi, mis on olemas kaebajal, kuid teenistusse jäänud sagedushalduse teenistuse juht P.S.il puuduvad. Kõik kolm peadirektori asetäitja ametikohta olid võrreldavad. Asetäitjate ülesanded ja pädevused on sätestatud peadirektori käskkirjaga, millest nähtuvalt olid ülesanded analoogsed ja seega ametikohad võrreldavad, erinevus seisnes ainult tegevusvaldkondades, mida koordineeriti. Kaebaja ja P.S.i teenistusalaseid näitajaid saab võrrelda. Kaebaja oli 26.oktoobrist 1999 järelevalve osakonna juhataja, alates 1.jaanuarist 2002 oli ta peadirektori asetäitja ning koordineeris järelevalve-, üld- ja infoosakonda, alates 8.maist 2003 sellele lisaks ka postiside osakonna tegevust. 14.maist 2004 viidi ta üle peadirektori asetäitja – üldregulatsiooni teenistuse juhataja ametikohale, kus ta koordineeris numeratsioonihalduse, sideteenuste ning juurdepääsu ja sidumise osakonna tegevust. P.S. töötas aastatel 1999 – 2000 spetsialisti ja büroojuhataja ametikohal, alates 14.aprillist 2003 lubade osakonna juhatajana, 2004. aasta lõpust asendas ta tehnilise planeerimise osakonna juhatajat ning 14.maist 2004 viidi ta üle peadirektori asetäitja – sagedushalduse teenistuse juhataja ametikohale. Väljavõtted kaebaja ja P.S.i tegevusvaldkondadest näitavad, et uues struktuuris toodud sagedushalduse teenistuse töövaldkondade- ja ülesannetega oli eelnevalt pikemaajaliselt ja ulatuslikult tegelenud kaebaja. Ta ei olnud tegelenud vaid raadiosageduste korraldamisega ja aparatuuri osakonna nende ülesannetega, mis puudutasid aparatuurile nõuete kehtestamist ja aparatuuri turule laskmist, kuid raadioinseneri diplomi omamine loob head eeldused nendega toimetulekuks. Lisaks eelnevale täitis kaebaja 24.märtsist kuni juunini 2004 peadirektori ülesandeid, omades seega ka kogu ameti tegevuse korraldamise kogemust. P.S.i jätmine uues struktuuris oleva sagedushalduse teenistuse juhataja- peadirektori asetäitja ametikohale on küsitav, kuna ta ei ole eelnevalt tegelenud valdkondadega, mis varem üldregulatsiooni teenistusse kuulunud osakondadega lisandusid.

§ 116

lõike 2 kohaselt oli kaebajal teenistusse jäämise eelisõigus, sest tema teenistusalased näitajad olid P.S.iga võrreldes paremad. Kaebaja teenistuslehele oli kantud 15 ergutust. Ta oli juhtinud riiklikult tähtsate projektide elluviimist, osalenud ESS ja selle alusel antud määruste koostamisel. P.S.il on 8 ergutust. Lisaks on kaebajal pikem teenistusstaaž. Kokku on tal neli last, kellest üks on ülalpeetav. P.S.il lapsi ega ülalpeetavaid ei ole. Seega tulnuks teenistusse jätta kaebaja. Kohus jättis eeltoodud olulised asjaolud tuvastamata, rikkudes sellega oluliselt kohtumenetluse norme. 3) Halduskohtu seisukoht käskkirja piisava motiveerituse kohta on ebaõige. Käskkirjas puudub HMS § 56 lg 2 kohaselt nõutav faktiline põhjendus. Motiivide puudumise tõttu ei ole võimalik kontrollida, miks on käskkiri antud, samuti anda hinnangut võimalikele kaalutlusvigadele. Faktilise põhjenduse puudumise tõttu on käskkiri seadusevastane. Koondamisteate esitamine ei vabasta haldusorganit kohustusest märkida teenistusest vabastamise käskkirjas selle andmise faktiline alus. 6. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) Halduskohus tõlgendas

§ 116lõikeid 2 ja 4 õigesti.

Struktuurimuudatuste tulemusel ei vähendatud ühesuguste teenistusülesannetega ametikohti, vaid kadus konkreetselt üldregulatsiooni teenistus ja koos sellega ka kaebaja senine ametikoht. Kaebaja seisukohtadega, et

§ 116lg 2 on rakendatav uue sisuga ametikohtade tekkimisel või et 4

(6)3-06-277 kohaldada tulnuks

§ 116

lõiget 4 koostoimes lõikega 2, vastustaja ei nõustu.

§ 116

lg 2 kuulub kohaldamisele, kui vähendatakse samade ametikohtade arvu ning koondamise valik tuleb teha samu teenistusülesandeid täitvate isikute vahel. Uusi ametikohti ei loodud, kaotatud teenistuse juhataja ülesanded jaotati teiste teenistuste juhatajate vahel. Teenistuste juhatajate – peadirektori asetäitjate teenistusülesanded olid erinevad, mistõttu puudus alus nende teenistusalaseid näitajaid võrrelda. Käesoleval juhul esines

§ 116

lõikes 4 kirjeldatud faktiline olukord, kuid sellest sättest ei tulene asutuse juhile kohustust igal juhul kooskõlas

§ 116lõikega 2 ümberpaigutusi läbi viia.

2) Halduskohus ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud. Erinevate teenistuste juhatajate – peadirektori asetäitjate ametiülesanded ei olnud samaväärsed ega võrreldavad. Kaebaja on erinevate teenistuste põhiülesannetest ja juhatajate ametiülesannetest teinud ebaõiged järeldused. Vastustaja väited osa ülesannete muutumise ja kadumise kohta pole sisutühjad. Vastustaja on selgitanud, et tegevuste kogum üldregulatsiooni teenistuses dubleeris suures osas teiste teenistuste ülesandeid. Tööga elektroonilise side regulatsiooni juurutamisel ja järelevalvel tegeles ka valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni teenistus, riikliku ressursi haldamine ja tehniline järelevalve oli sagedushalduse teenistuse poolt täidetavatega sama iseloomuga. Praegune põhitegevuste jaotus on loogiline, dubleerimiseta ning asjaajamise killustatud likvideeritud. Ümberkorraldused ei avaldanud allesjäänud teenistuse juhatajate tööle praktiliselt mingit mõju, nende töökoormus oluliselt ei kasvanud. Senised ülesanded säilisid täiel määral, lisandusid ülesanded, millega sisuliselt nagunii ka varem tegeleti. 2005. aasta lõpuks olid endised üldregulatsiooni teenistuse töötajad põhilises osas ellu viinud prioriteetsed tegevused, kokkuleppel teenistuse juhiga jäeti asendamata rida lahkunud töötajaid. Sideameti põhimääruses on teenistuste ülesanded esitatud üldise ja informatiivse loeteluna, mis ei anna selget ülevaadet ülesannete tegelikust sisust ja mahust. Seetõttu on ebaõige väita uute ametikohtade teket ülesannete arvule tuginedes. Väited kaebaja parematest teenistusalastest näitajatest ei ole

§ 116lg 2 ja 4 kohaldamise aluse puudumise tõttu asjassepuutuvad.

3)

§ 132lg 2 ei kohusta esitama koondamise faktilist põhjendust koondamise käskkirjas.

Koondamise põhjendused tehti teatavaks koondamisteatega. Käskkirja sisu ja selle andmise põhjused olid kaebajale arusaadavad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna otsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust. Halduskohus ei ole kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti, hinnanud vääralt tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme. Esimese astme kohtu põhjendustega nõustudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata.
  2. Halduskohus ei ole eksinud seisukohavõttudes

§ 116lg 2 tõlgendamise ega kohaldatavuse osas.

Teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamine

§ 116lg 2 alusel ei olnud käesoleval juhul võimalik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 5.detsembri 2005 määrusega nr 148 kinnitatud Sideameti struktuurist ja teenistujate koosseisust ning viidatud määrusega kehtetuks tunnistatud 6.jaanuari 2005 määrusega nr 2 kinnitatud Sideameti struktuurist ja teenistujate koosseisust nähtub selgelt, et struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmisega kadus alates 1.jaanuarist 2006 mitte üks kolmest sarnasest peadirektori asetäitja ametikohast, vaid üldregulatsiooni teenistus struktuuriüksusena likvideeriti ning sellest tulenevalt kadus konkreetselt üldregulatsiooni teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja ametikoht, so ametikoht, millel kaebaja töötas. Juhi puhul tüüpilisest teenistusülesannete sõnastamise sarnasusest (koordineerib, suunab, juhendab, kontrollib, korraldab, jälgib, teeb ettepanekuid, annab ja pärib aru, esindab, vastutab jne) ei saa teha järeldust, et kolmest 5

(6)3-06-277 samade teenistusülesannetega ametikohast jäi alles kaks. Struktuuris säilinud teenistuste juhtidele seoses osakondade ümberpaigutamisega ametiülesannete lisamine ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul vaadeldav uute ametikohtade loomisena. 9. Tegemist oli olukorraga, kus asutuse juht saanuks kaaluda

§ 116

lõikest 4 tulenevat võimalust ümberpaigutuste tegemiseks, so vabastada teenistusest isik, kelle ametikoht säilib, ja nimetada sellele kohale isik, kelle ametikoht kaob, kuid nagu halduskohus on õigesti märkinud, ei ole koondataval ametnikul õigust ümberpaigutamist nõuda ja ringkonnakohtu istungil väidetu kohaselt kaebaja seda ka ei nõua.

  1. Käskkirja väidetav motiveerimatus ei ole takistanud kaebajal selle andmise põhjuseid mõistmast ega kohtul koondamise õiguspärasust kontrollimast. Käskkiri on sisuliselt õiguspärane ning kaebaja õigusi ei ole tema teenistusest vabastamisel rikutud.
  2. Kaebuse esitaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks jääb rahuldamata, sest ringkonnakohus ei tee otsust kaebuse esitaja kasuks. HKMS § 93 lg 5 alusel jääb rahuldamata ka vastustaja taotlus apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleva teenistusvaidluse iseloom, keerukus, vastaspoole tegevus ega muud asjaolud ei ole tinginud haldusorgani poolt õigusabi tellimist advokaadilt. Seetõttu on vastustaja õigusabikulu, sh apellatsioonimenetluses kantu, tervikuna põhjendamatu ning kaebajalt väljamõistmisele ei kuulu. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.