KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-213

) § 11.1 lg 2 loetleb isikud, kes võivad taotleda KMA-st tähtajalist elamisluba.

§ 11

.1 lg 2 õiguslik regulatsioon diskrimineerib kaebajat, on vastuolus PS §-ga 12 ning ei kuulu seetõttu kohaldamisele. Kaebajal puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu tal ei ole võimalik KMA-st taotleda ajutist reisidokumenti. KMA on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja soovib legaliseerida oma Eestis viibimise ja taotleb elamisluba Eestis. Elamisloa saamine on kaebaja ainus võimalus elada rahulikult perekonnaelu Eestis. Kaebaja elukaaslasel on Eesti alaline elamisluba, tal on alaline sissetulekuallikas ja vajalik elamispind. Kaebuse esitajal puudub võimalus Eestis lahkuda selleks, et taotleda elamisluba kodakondsusjärgses riigis, sest Eestist väljaspool ei ole tal elukohta ega ka kohta, kuhu jääda ajutiselt peatuma. Enne Eestisse tulekut kirjutas kaebaja ennast oma elukohast Venemaal välja ja müüs maha oma korteri, katkestades seega 1994.a. kõik suhted Venemaaga. Eespooltoodust tulenevalt on ilmne, et kaebajal ei ole võimalik esitada elamisloa taotlust Eesti välisesinduses. Kuna

§ 11

.1 lg 2 p 6 ei ava mõiste “mõjuvad põhjused” sisu, tähendab see, et mõjuvaks põhjuseks võivad olla erinevad asjaolud, sealhulgas kaebuse esitaja toodud. KMA ei ole arvestanud, viidates kaebaja võimalusele vormistada kas tagasipöördumise tunnistus või ajutine reisidokument, sellega, et nimetatud dokumentide alusel ei ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele, kuna nimetatud dokumendid muutuvad kehtetuks pärast kaebaja Venemaale saabumist ning need ei asenda välispassi. Uut rahvuspassi pole kaebajal võimalik vormistada ka rahvusriigis, kuna tal puudub sissekirjutus Venemaal. Kaebuse esitaja elab viimased 12 aastat Eestis, kus tal on perekond. Mingeid sidemeid kodakondsusjärgse riigiga kaebajal ei ole. Eestis on kogu kaebaja vara, siin on ta tegelik elukoht. Ka puudub kaebajal rahaliselt võimalus Eestist välja sõitmiseks, kuna ta elab koos oma perekonnaga elukaaslase arvel, majanduslik olukord ei võimalda elamisloa taotlemise ajal peatuda hotellis.

1. KMA palus jätta kaebus rahuldamata. KMA keeldus erandina siseriigis elamisloa taotlemise sooviavalduse rahuldamisest, sest KMA on seisukohal, et kaebaja ei esitanud ja vastustaja ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid M.Babinal taotleda elamisluba üldises korras. Mõjuvatena tuleb mõista põhjuseid, mis välistavad elamisloa taotluse esitamise välisesinduses. Selliste objektiivsete või subjektiivsete tegurite olemasolu, mis teevad võimatuks elamisloa taotluse esitamise välisesindusele ja seavad ohtu kaebaja elu või tervise, M. B. tõendanud ei ole. Subjektiivsete õiguste rikkumisena ei ole käsitletavad elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused. Viimatinimetatud seisukohale asus ka Riigikohus 04.05.2001 kohtuotsuses. 2 3-06-213 M. B.le on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, ka ei ole ta ettekirjutust täitnud, seega rikub M. B. jätkuvalt Eesti Vabariigi õiguskorda. KMA ei ole välistanud kaebajale tähtajalise elamisloa andmise võimalust ja sellega kaasnevat õigust elada oma lähedaste juures, kuid ka tähtajalise elamisloa taotluse esitamine ei anna välismaalasele Eestis viibimiseks seaduslikku alust.
2. Tallinna Halduskohtu 25.04.2006 otsusega jäeti M. B. kaebus rahuldamata.

§ 11

.1 lg 1 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks KMA-le. Ülaltoodu on üldreegel, millest

§ 11.1 lg 2 teeb erandid.

Viidatud säte näeb muu hulgas (p 6) ette, et KMA-st võib tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on KMA selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Peamise põhjusena on kaebuse esitaja sooviavalduses toonud välja selle, et 1995.a. varastati temalt Venemaa Föderatsiooni pass ning tal ei ole kehtivat reisidokumenti. KMA on sooviavalduse rahuldamata jätmisel põhjendatult leidnud, et Vene Föderatsiooni kodanikuna on kaebuse esitajal õigus taotleda uut reisidokumenti Vene Föderatsiooni välisesindusest. Kaebuse esitaja on küll väitnud, et ta on pöördunud uue reisidokumendi saamiseks Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole ning temale on reisidokumendi väljastamisest keeldutud, ent samas on ta kohtule kinnitanud, et väidetud asjaolude kohta dokumentaalseid tõendeid tal esitada ei ole. Kaebuse esitajale on selgitatud, et reisidokumendi saamiseks võimaluse puudumisel võib ta taotleda Venemaale tagasipöördumise tunnistust. Ajutine reisidokument on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 29 lg 1 kohaselt Eestis viibivale välismaalasele Eesti Vabariigi poolt antav reisidokument Eestist lahkumiseks ja Eestisse tagasipöördumiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et ajutine reisidokument võidakse anda vormikohase taotluseta tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Seega on põhjendamatu väide kodakondsusjärgsesse riiki pöördumise ja Eesti välisesinduses tähtajalise elamisloa taotluse esitamise võimatusest seoses reisidokumendi vargusega. Ekslik on ka kaebuse väide, mille kohaselt KMA järeldused on vastuolus isikut tõendavate dokumentide seaduse § 29 lg-ga

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et KMA ei olegi silmas pidanud lg 3 sätestatud ajutist reisidokumenti, vaid on viidanud § 29 lg-le
2. KMA on põhjendatult leidnud, et väljaspool Eestit elukoha ja sugulaste puudumine mõjuvaks põhjuseks ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt saabus M. B. Eestisse 1994.a. viisa alusel ning M. B. viibimisaeg lõppes 12.07.1995.a. Kaebuse esitaja oli teadlik, et ta peab Eestist viisa kehtivusaja lõppemisel lahkuma, kuid seda ta ei teinud ja jäi Eestisse ebaseaduslikult. Kaebuse esitaja pidi arvestama võimalusega, et tal tuleb Eestist lahkuda ning käesoleval ajal tuleb tal arvestada ka sellega, et tema elamisloa taotlus võidakse jätta rahuldamata ning samuti asjaoluga, et kaebaja suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus. Kohtu hinnangul on põhjendatud KMA järeldused selle kohta, et raskusi, mis kaebuse esitajal võivad tekkida Eestist lahkumisel, ei saa tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Ka ei ole need ebaproportsionaalsed määral, mis võiksid tingida erandi tegemise. 3 3-06-213 Erandina siseriigis elamisloa taotluse esitamist on kaebaja põhjendanud rahaliste võimaluste puudumisega. Kohtu hinnangul on ka sellele väitele laiendatavad eespool toodud põhjendused, samuti tuleb rõhutada, et kaebuse esitaja on olnud teadlik oma lahkumiskohustusest ajast, kui lõppes tema viisa ning ta pidi sellega arvestama. Kaebuse esitaja on ka teadlik temale tehtud lahkumisettekirjutusest, mis on jätkuvalt jõus ning mida kaebaja ei ole täitnud. Siinjuures märgib kohus, et ka juhul, kui rahuldataks kaebuse esitaja sooviavaldus erandina siseriiklikult elamisloa taotlemise võimaldamiseks, ei annaks see kaebuse esitajale seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga kaebajal õiguse puudumisest nõuda, et Eesti riik aktsepteeriks viivitamatult perekonna elukohavalikut. Vastustaja on juhtinud tähelepanu sellele, et sooviavalduse erandi tegemiseks elamisloa taotlemise kohast läbivaatamisel ei hinnata elamisloa andmise asjaolusid, vaid esitatud sooviavalduse põhjendatust. Seega ka asjaolud, mida tuleb hinnata elamisloa andmisel, ei kattu erandina siseriigis elamisloa taotluse esitamiseks erandi tegemiseks. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine ja riigis viibimine, Eesti riigil on õigus kehtestada erandeid elamisloa taotluse esitamisel. Paljasõnaline ja põhjendamatu on kaebuse väide

§ 11

.1 lõikes 2 toodud regulatsioonist kui kaebajat diskrimineerivast sättest ning vaidlustatud toimingu vastuolust Põhiseaduse § 12.

§ 11.1 lg 2 ei riku võrdsuse põhimõtet ega ole vastuolus Põhiseadusega.

Võrdsuse põhimõte tähendab, et samade kriteeriumide alusel liigitatavaid isikuid tuleb samasuguste tingimuste esinemisel kohelda võrdselt. Kaebuse esitaja ei saa ennast võrrelda Euroopa liikmeriigi kodanikega või NATO liikmesriigi kodanikega, ka ei ole ta Eesti kodaniku abikaasaks. Seega elamisloa taotlemise sooviavalduse esitamisel erandite tegemise seostamine teatavasse gruppi kuulumisega ei ole diskrimineerimine. Kaebuse väide rassilisest diskrimineerimisest on alusetu. Vaidlustatud otsusest nähtuvad erandi tegemisest keeldumise alused, mida on põhjendamatu siduda isiku rassi või rahvusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. M. B. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 25.04.2006 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. KMA oleks pidanud tõendama, et kaebaja poolt toodud asjaolud ei takista tema poolt elamisloa taotluse esitamist Eesti Vabariigi välisesinduses. Kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi olemasolu ei taga igal konkreetsel juhul võimalust esitada elamisloa taotlus Eesti välisesinduses. Kogu kaebaja perekonnaelu on seotud Eestiga. Kaebaja viibib Eestis 12 aastat ning on de facto Eesti pikaajaline elanik. Eestis on kaebaja tegelik elukoht ja kogu tema vara. Kaebaja perekonnaliikmed – elukaaslane ja tütar – elavad Eestis seaduslikul alusel. Eeltoodust tulenevalt on ebaproportsionaalne nõuda Eestist lahkumist. Kaebaja saabus Eestisse, et siin abielluda Eesti alalise elanikuga ning asuda siin elama. Ainult seetõttu kirjutas te end Venemaa korterist välja ja müüs oma korteri. Seega ei saa väita, et kaebaja saabus Eestisse teadlikult õigusvastaselt eesmärgiga viibimisaluse äralangemisel siit mitte lahkuda. Kohus pole piisavalt pööranud tähelepanu asjaolule, et kaebaja soovis oma viibimist Eestis legaliseerida ja taotles sellega seoses elamisluba. 4 3-06-213 Kaebajal ei ole võimalik Eestist lahkuda, kuna tal ei ole Venemaal mingit elukohta ega muud kohta, kuhu ajutiselt peatuma jääda. Arvestades Eesti halduspraktikat, on kaebajal head võimalused saada Eestis elamisluba. Eestis viibitud aja jooksul on kaebaja kaotanud igasugused sidemed kodakondsusriigiga ja seega oleks humaanne võimaldada talle esitada elamisloa taotlus siseriigis. Sooviavalduse rahuldamisest keeldumine ning selle tagajärjena Eestist väljasaatmine seab vältimatult kaebaja tervise ja elu kahjustavasse olukorda, kus ta peab elama rahaliste vahenditeta ja elamiskohata. KMA poolt on rikutud EL Nõukogu direktiivi nr 2003/86/EÜ, mille art 4 par 3 kohaselt pidi Eesti otsustama, kas lubada või keelduda siseneda oma territooriumile ja elada seal perekonna taasühinemist taotleva isiku kolmanda riigi kodanikust vallalisel elukaaslasel, kellega perekonna taasühinemist taotleval isikul on nõuetekohaselt tõendatud püsisuhe. Kuna Eesti on jätnud nimetatud valdkonna reguleerimata, on toodud sättel otsemõju ning kaebaja leiab, et tal on sellest direktiivist tulenev õigus asuda elama Eestisse. Kaebaja palub ringkonnakohtul küsida eelotsust Euroopa Kohtust.
2. KMA kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Sooviavalduses erandina siseriiklikult elamisloa taotlemiseks tõi kaebuse esitaja esile järgmised põhjused: kehtiva reisidokumendi puudumine, sissekirjutuse ja elamispinna puudumine Venemaal, igasuguste sidemete kaotus kodakondsusjärgse riigiga. Samuti on toodud põhjendusena perekonnaelu elamine Eesti alalise elanikuga.
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja KMA seisukohaga, et kehtiva reisidokumendi puudumine ei ole taoliseks asjaoluks, mis

§ 11.1 lg 2 punkti 6 mõtte kohaselt võiks olla erandi tegemise aluseks.

Kaebaja peab arvestama võimalusega, et ka erandi tegemisel pole välistatud elamisloa taotluse rahuldamata jätmine ning seeläbi kohustuse tekkimine pöörduda oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi. Sellisel juhul peab kaebaja ikkagi muretsema endale vajalikud dokumendid. Raskused asjaajamisel ei ole erandi tegemise põhjuseks.

§ 11

.1 lõike 4 kohaselt on välismaalane kohustatud tõendama

§ 11.1 lg 2 punkti 6 kohaldamise aluste olemasolu.

Seega on põhjendamatu apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt KMA oleks pidanud tõendama, et kaebaja poolt toodud asjaolud, sh reisidokumendi puudumine, ei takista kaebaja poolt elamisloa taotluse esitamist Eesti Vabariigi välisesinduses. 10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ja KMA on vale kaalu andnud asjaoludele, et kaebaja viibib Eesti Vabariigis juba 12 aastat ning tal puuduvad igasugused seosed oma kodakondsusjärgse riigiga. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-04-51 24.01.2006 tehtud kohtuotsuses märkinud, et KMA on

§ 11

.1 lg 2 punktis 6 sisalduvale määratlemata õigusmõistele „mõjuvad põhjused“ andnud ilmselgelt liiga kitsa tõlgenduse, arvestades sooviavalduse lahendamisel üksnes selliste asjaoludega, mis sõna otseses mõttes muudavad Venemaale naasmise võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et

§ 11

.1 lg 2 punktis 6 sisalduva erandi eesmärgiks on kaitsta ka selliste isikute õigusi, kellel oleks küll võimalik taotleda elamisluba välisesindusest, kuid kellele 5 3-06-213 see tooks kaasa põhjendamatult suure koormuse. Mõjuvate põhjuste hindamisel tuleb seega arvestada ka proportsionaalsuse põhimõttega. Arvestades kaebaja Eestis elatud aega (12 aastat) ning asjaolu, et ümber pole lükatud kaebaja väidet Venemaaga igasuguste sidemete puudumise kohta, on ringkonnakohus seisukohal, et erandi kohaldamata jätmine oli ebaproportsionaalne. Kaebaja on riigis ebaseaduslikult viibinud niivõrd pikka aega, et tema suunamine Venemaale elamisluba taotlema eeldusel, kus tal puuduvad seal igasugused elamistingimused, poleks

§ 11.1 lõike 1 ning lõike 2 punkti 6 eesmärki silmas pidades kohane ega vajalik.

Kaebaja viibimine ebaseaduslikult Eestis ka elamisloa taotluse menetluse ajal ei kujuta endast sellist avalike huvide riivet, mis kaaluks üles kaebajale riigist lahkumisega kaasnevad tagajärjed. KMA ja halduskohus on rõhutanud, et kaebajale on 07.04.2004 tehtud lahkumisettekirjutus. Kuigi kaebaja ei ole nimetatud haldusakti vaidlustanud, leiab ringkonnakohus, et see ei takista kaebaja suhtes erandi tegemist. Arvestades, et käesoleva ajani ei ole seda haldusakti täidetud ning kaebaja viibib jätkuvalt Eestis, ei saa tema viibimine siin ka elamisloa taotluse läbivaatamise ajal olla ülemäära avalikku huvi kahjustav. 11. Kuna ringkonnakohus on jõudnud seisukohale, et sooviavalduse rahuldamata jätmine oli ebaproportsionaalne, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Samas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole kaebaja poolt soovitud kohustamistaotluse rahuldamine täies ulatuses. Nimelt on erandi tegemine KMA kaalutlusotsus. Kohus annab KMA-le võimaluse kontrollida kaebaja väiteid Venemaaga sidemete puudumise kohta. Ilma vastava informatsioonita ei ole võimalik lõplikku seisukohta kaebaja sooviavalduse põhjendatuse kohta kujundada. Juhul, kui selgub, et kaebaja vastavasisuline väide ei ole tõene, on KMA-l võimalik uusi tuvastatud asjaolusid hinnata ja langetada erandi tegemise osas uus otsus. Uute asjaolude mitteilmnemisel tuleb kaebaja sooviavaldus rahuldada. Arvestades, et Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 § 11 lõike 7 kohaselt on KMA-l üldjuhul võimalik erandi tegemist kaaluda 30 päeva jooksul, leiab ringkonnakohus, et ka käesoleval juhul peab KMA otsuse täitma 30 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele ning vaidlustatud halduskohtu otsus tühistamisele osas, mis puudutab KMA kohustamist vaadata kaebaja sooviavaldus uuesti läbi. Kohtukulude hüvitamist kaebaja taotlenud ei ole. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 6