KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-231 Haldusasi N. K.i kaebus Põhja Politseiprefektuuri 7. märtsi 2005. a käskkirja nr 151p seadusevastaseks tunnistamiseks, töölt sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud palga väljamõistmiseks ja kuue kuu ametipalga väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-432/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus N. K.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 25. september 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja N. K. (isikukood *), esindaja Janika Vorobjova Vastustaja Põhja Politseiprefektuur, esindaja Tiina Vellet RESOLUTSIOON 1. Jätta N. K.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-432/2005 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 26. septembril 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 ja § 362 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. N. K. sooritas 20.03.1993 eesti keele eksami, mille tulemusena anti talle välja töötaja riigikeele oskuse tunnistus nr 026545 E-kategooria omistamise kohta. Keeleinspektsiooni 18.04.2002 kontrollakti nr 12-347 kohaselt vastab N. K.i eesti keele oskus algtasemele ja Tallinna Politseiprefektuurile tehti ettekirjutus nõuda töötajalt eesti keele teadmiste täiendamist ning tasemeeksami sooritamist. 3-05-231 26. märtsil 2003 kontrollisid Keeleinspektsiooni järelevalveametnikud ettekirjutuse täitmist ja tuvastasid, et ettekirjutus on täitmata ning N. K.i keeleoskus ei ole paranenud. Samas tehti uus ettekirjutus sooritada kõrgtaseme eksam hiljemalt 01.11.2003. Põhja Politseiprefektuur palus 21.01.2005 kirjas töövõimetuslehel viibival N. K.il esitada Põhja Politseiprefektuuri personalitalitusele hiljemalt 04.02.2005 kõrgtasemel eesti keele oskust tõendav dokument ja teatas, et kõrgtasemel keeleoskuse puudumisel vabastatakse isik ATS § 117 lg 1 p 4 alusel ametist. Põhja Politseiprefektuuri 07.03.2005 käskkirjaga nr 151p vabastati N. K. teenistusest ATS § 117 lg 1 p 4 alusel ebapiisava keeleoskuse tõttu alates 11.03.2005. 2. N. K. esitas halduskohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri 07.03.2005 käskkirjaga nr 151p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja sunnitult teenistusest puudutud aja eest hüvitise saamiseks. Kaebuse täpsustuses paluti kohut välja mõista kuue kuu ametipalga suurune hüvitis teenistusse ennistamise asemel. 3. Tallinna Halduskohtu 05.10.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised:
- a)Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“ p 9 alap 1 kohaselt nõutakse vanemametnikelt eesti keele oskust kõrgtasemel. Vanemametnikele kehtestatud nõue kehtib ka vanempolitseinikele. N. K.il puudus formaalselt dokument kõrgtasemel eesti keele oskuse kohta. Keeleseaduse (KS) § 5 lg-st 2 tulenev keeleoskusnõue ei ole üksnes formaalne nõue, millele vastavust oleks võimalik hinnata vaid tööalase eesti keele oskuse tunnistuse põhjal. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud sisulised kriteeriumid, millele vastavuse korral saab rääkida keeleoskusest alg-, kesk- või kõrgtasemel. Eesti keele kõrgtasemel oskus on Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna kriminaaltalituse politseiinspektori ametijuhendis ettenähtud kvalifikatsiooninõue. Teenistusülesannetega tuli kaebuse esitaja toime, kuna tööprotsess korraldati ümber.
- b)Haridusministri 13.06.2002 määrusega nr 55 vastu võetud Keeleinspektsiooni põhimääruse § 6 lg 3 ja KS § 51 lg 2 järgi kontrollib Keeleinspektsioon ametniku tegelikku keeleoskust ning leides selle olevat seadusele mittevastava, võib muuhulgas suunata isiku tasemeeksamile. Seda võib teha ka juhul, kui isik on tasemeeksami kunagi varem sooritanud või kui talle omistati tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistus. Keeleinspektsiooni ettekirjutustest N. K.i keeleoskuse kontrollimise kohta oli isik teadlik ega ole kumbagi akti vaidlustanud. Ettekirjutusega nõutud kõrgtaseme eksamit N. K. sooritanud ei ole. Kohtule esitati KEA Erakooli tunnistus, mille kohaselt kaebuse esitaja läbis eesti suhtluskeele kursuse kesktasemele ja tema tulemus hinnati eksamil heaks.
- c)Ametnikku võib koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuse põhjal vabastada teenistusest ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel ATS § 108 p-des 2-10 sätestatud alusel. N. K. vabastati teenistusest ATS § 117 lg 1 p 4 alusel ebapiisava keeleoskuse tõttu, mitte töötamiseks vajaliku dokumendi puudumise tõttu. Teist ametikohta ei olnud võimalik talle pakkuda, sest vakantsetel noorempolitseinike kohtadel nõutakse eesti keele oskust kesktasemel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. N. K.i apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 2
(5)3-05-231
- a)
- b)
- c)
- d)
- e)Teate ja käskkirja koostamise ning teenistusest vabastamise ajal viibis kaebuse esitaja töövõimetuslehel. Vastavalt ATS § 108 p-le 3 ajutise töövõimetuse ajaks teenistussuhe peatub. Viimane ettekirjutus tehti märtsis 2003 ja käskkiri alles 07.03.2005, s.o kahe aasta pärast. Seega ei järgitud ATS § 117 lg-s 4 sätestatud kohese ametist vabastamise nõuet. Keeleinspektsioon ei teinud ettepanekut ametniku ametisse nimetamise tühistamiseks ja töölepingu lõpetamiseks. Sellist ettepanekut ta ei saanud ka teha vastavalt Keeleinspektsiooni põhimääruse § 6 p-le 3. Keeleinspektsioon leidis, et apellandi suhtlemisoskus ei takista töökohustuste täitmist. Politseiprefektuuri 21.01.2005 teates paluti esitada keeleoskust tõendav dokument, mitte tulla vestlusele keeleoskuse kontrollimiseks. Seega puudub alus ametniku vabastamiseks teenistusest ajal, mil teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatatud. Vastustajalt tuleb välja mõista hüvitus teenistusest sunnitult puudutud aja eest, kuna ATS § 135 näeb ette nõudeõiguse ametniku ebaseadusliku teenistusest vabastamise juhtudel. 5. Põhja Politseiprefektuuri vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgitakse, et ATS § 135 lg 2 kohaselt on apellandil kaebuse rahuldamise korral õigus viimasele hüvitisele. Ametnike nõudeõigust ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral reguleerib avaliku teenistuse seadus, mistõttu tööseadused kohaldamisele ei kuulu (ATS § 13 lg 1). 6. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellant märgib, et teised vene rahvusest sama ametiasutuse töötajad suunati vähese riigikeele keeleoskuse korral koolitusele, kuid apellanti koolitusele ei suunatud. Ringkonnakohus leiab, et selline asjaolu ei saa kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühistamist. Apellanti ei ole koheldud ebavõrdselt teiste samas olukorras olevate isikutega, sest ta osales ise koolitustel ning talle oli antud pikka aega võimalus riigikeele kõrgtasemel omandamiseks. 8. Apellant leiab, et käskkirja tühistamise toob kaasa asjaolu, et käskkirja koostamise ja teenistusest vabastamise ajal viibis ta töövõimetuslehel ning tema teenistussuhe oli seetõttu peatunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et teenistussuhte peatumise ajal on ametniku teenistusest vabastamine ebapiisava keeleoskuse tõttu lubatud. Ebapiisav keeleoskus ei ole käsitletav dokumendi puudumisena ega atesteerimistulemuste ebapiisavusena. ATS § 117 lõikes 1 nimetatud alused ametniku teenistusest vabastamiseks eristavad nimetatud asjaolusid, sätestades need erinevates punktides. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et ta vabastati teenistusest dokumendi puudumise tõttu, mis tõendaks keeleoskust kõrgtasemel. Apellandi teenistusest vabastamise käskkirjas on ametist vabastamist põhjendatud ebapiisava keeleoskusega (ATS 117 lg 1 p 4). Ka 21.01.2005 kirjas apellandile märgib vastustaja, et kõrgtasemel keeleoskuse puudumise korral on vastustaja sunnitud ATS § 117 lg 1 p 4 alusel apellandi teenistusest vabastama. 9. Apellant leiab, et ATS § 117 kohaselt tuleb ebapiisava keeleoskuse tõttu ametnik vabastada ametist kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Käeoleval juhul õppis apellant keelekursustel ning tema keeleoskus oli pärast ettekirjutuse tegemist paranenud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vastustaja oleks pidanud apellandi ametist vabastama koheselt pärast ebapiisava keeleoskuse ilmnemist. Siiski ei too viivitus kaasa 3
(5)3-05-231 käskkirja tühistamist. Apellandil ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ta jääb ametisse vaatamata ebapiisavale keeleoskusele. Piisava keeleoskuse mõiste sisustamisel on ametniku teenistusest vabastamise õigust omaval ametiisikul lai hindamisruum. Isikul, kellele on tehtud ettekirjutus keeleoskuse parandamiseks selle ebapiisavuse tõttu, ei saa loota sellele, et tema keeleoskuse ebapiisavuse püsimisel jääb ta ametisse edasi või et ametist vabastamise õigust omav ametiisik peab tema keeleoskust piisavaks. Keeleoskuse piisavust ei tõenda üksnes Keeleinspektsiooni kontrollakt. Asjaolu, et nimetatud akt oli koostatud ligi kaks aastat enne apellandi ametist vabastamist, ei toonud kaasa vajadust uue kontrollakti koostamiseks. Apellant viitab ka ise Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-20-03, milles leiti, et teenistusest vabastamise õigust omaval isikul on diskretsioon otsustamaks, kas ametniku keeleoskus, hoolimata formaalsest tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav teenistusülesannetega toimetulekuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline isik seejuures Keeleinspektsiooni arvamusega seotud ei juhul, kui inspektsioon peab võimalikuks ametniku edasist töötamist teenistuses, kui ka juhul, kui inspektsioon soovitab isiku ametist vabastada vaatamata keeleoskuse tunnistuse olemasolule.
- Eeltulenevast nähtub, et keeleoskuse kõrgtasemele vastavust tõendava tunnistuse kehtivus ega ka hilisem kestaseme keeleoskuse tunnistus ei tõenda seetõttu ametniku piisavat keeleoskust. Küll aga järeldas halduskohus õigesti, et ka apellant ise, osaledes kestaseme keelekoolitusel, pidi tunnistama oma ebapiisavat keeleoskust.
- Apellant märgib õigesti, et Riigikohtu ülalviidatud otsuses leiti, et seda, kas ametnik valdab keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, s.t. kas tema keeleoskus vastab valitsuse poolt keeleseaduse alusel kehtestatud eesti keele oskuse formaliseeritud nõuetele, ei saa välja selgitada asutuse juht või teenistusest vabastamise õigust omav isik, vaid keeleseaduse § 51 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üksnes riiklik eksamikomisjon. Riigikohus märgib siiski, et üksnes keeleoskuse tunnistuse olemasolu ei taga teenistusülesannetega toimetulekut ega välista teenistusest vabastamist ametikohale mittevastavuse tõttu seoses ebapiisava keeleoskusega. Ringkonnakohus selgitab, et tunnistuse olemasolu, mis kinnitab keeleoskuse nõutavat taset, on vajalik, kuid mitte piisav nõutava keeleoskuse olemasoluks. Ametiasutuse juht või teenistusest vabastamise õigust omav isik saab anda hinnangu ametniku teenistusülesannete täitmisele eesti keele oskuse aspektist lähtuvalt; tal on diskretsiooniruum otsustamaks, kas ametniku eesti keele oskus, sõltumata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav oma teenistusülesannetega toimetulekuks. Vaidluse korral peab ametiasutus esile tooma asjaolud ja esitama tõendeid, mis kinnitavad, et ametnik ei tulnud tööga toime ebapiisava keeleoskuse tõttu. Vastustaja selgitas kohtumenetluse käigus, et apellant tuli talle antud tööülesannetega toime üksnes seetõttu, et tööülesanded korraldati apellandi vähest riigikeele oskust arvestades ümber. Halduskohus leidis põhjendatult, et selline asjaolu on piisav hindamaks, et ametniku keeleoskus on ebapiisav. Apellant ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema tööülesannete täitmisel oli eesti keele oskus kõrgtasemel vajalik. Ametijuhendist nähtuvalt pidi apellant ennetama ja tõkestama kuritegusid, tegema kindlaks kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toime pannud isikuid, tegelema kriminaalasjade kohtueelse menetlemisega, viima läbi jälitusmenetlust, dokumenteerima, hoidma, säilitama ja vajadusel edastama teavet, pidama arvestust jälitustoimikute, jälitusmenetluses osalevate isikute ja nendelt saadava teabe üle, tegema ettekandeid töötulemuste kohta, korraldama ja tegema koostööd salajaste kaastöötajatega, tegema valvekorras viibimise ajal menetlustoiminguid, neid nõuetekohaselt vormistama ja edastama menetluse jätkamiseks pädevatele isikutele, võtma osa politseioperatsioonidest ja –reididest ning tagama koostöö politseiosakonnas, grupis, talituses, samuti teiste teenistuste ja politseiasutustega ja koostööpartneritega. 4
(5)3-05-231 Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nende ülesannete täitmist on võimalik teatud määral ümber korraldada vastavalt ametniku keeleoskusele, kuid vähene riigikeele oskus pärsib nende ülesannete täitmist. Ametijuhendiga pandud kohustused kirjalike dokumentide koostamisel, teiste teenistujatega suhtlemisel ning politsei ülesannete täitmisel muude isikutega suhtlemisel nõuavad eesti keele oskust kõrgtasemel.
- Apellatsioonimenetluses ei ole apellant palunud käskkirja tühistamist seetõttu, et talle ei pakutud teist ametikohta. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtuga, et olukorras, kus Keeleinspektsiooni kontrolli tulemusel oli tuvastatud keeleoskus algtasemel, ei saanud pakkuda apellandile ka vabu ametikohti noorempolitseiametnikuna, kuna nendel ametikohtadel oli vajalik keeleoskus vähemalt kesktasemel. Muude vabade ametikohtade puudumist ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
- Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, jättis halduskohus selle õigesti tühistamata. Apellandi muud nõuded saaks rahuldada üksnes juhul, kui tema teenistusest vabastamine oleks olnud seadusevastane. Seetõttu ei hinda kohus apellandi väiteid saamata jäänud töötasu väljamõistmise kohta.
- Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist apellandilt. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 5
(5)