KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05
§ 50² lg 2 sätestab, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik.
Sõiduki omanik viivistasu määramise ajal oli I.K. Väide sõiduki kasutamisest teiste isikute poolt, kelle tuvastamine ei ole enam võimalik, ei oma asjas tähtsust, kuna viivistasu maksja on seaduse kohaselt sõiduki omanik. 5. Tallinna Halduskohtu 13.07.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et tema ei tea 16.04.2005 viivistasu otsuse koostamisega seotud faktilisi asjaolusid, kuna tema isiklikult ei parkinud sõidukit tasulisele parkimisalale x. Temale kuuluvat sõidukit Nissan Almera kasutavad ka pereliikmed - abikaasa ja kasupoeg. Kes nimelt kasutas sõidukit viivistasu otsuse koostamise päeval, ta ei tea. Samuti kinnitas kaebuse esitaja kohtule, et viivistasu otsuse koostamise ajal oli tema kasutada kolm postkasti kolmel erineval aadressil, kus ta väidetavalt ka posti käis välja võtmas. Posti võisid välja võtmas käia kaebaja väitel ka tema abikaasa või kasupoeg. Viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik vastavalt
§-ile 502 lg 2. Seega viivistasu otsuse vormistamine I.Ki (sõiduki omanik) nimele oli põhjendatud ning seadusega kooskõlas. Vaidlustatud viivistasu otsus ei ole õigusvastane, vastupidist tõendavad dokumendid haldusasjas puuduvad. Viivistasu otsus on koostatud kohapeal, sellisel juhul jäetakse viivistasu otsuse üks eksemplar sõiduki esiklaasi vahele. Kaebuse esitaja ei saa üheselt väita, et viivistasu otsust seal ei olnud, kuna tema ei olnud sõiduki parkija ning kohapeal ei viibinud. Viivistasu otsuse kolmas eksemplar väljastati kaebaja kui sõiduki omaniku nimele vastustajale teadaoleval aadressil ühepäevase hilinemisega, st mitte viiendal, nagu seda nõuab seadus, vaid kuuendal päeval. Ühepäevane hilinemine iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi ning see ei ole niivõrd oluline menetlusnormi rikkumine, mis oleks võinud viia ebaõigele otsustusele. Samuti lasub isikul teatamiskohustus juhul, kui ta haldusmenetluse käigus muudab oma elukohta vms. Oluline on seejuures, et isik teataks haldusorganile või kohtule aadressi, kus ta kindlasti oma posti kätte saab ning mitme aadressi olemasolul teataks, millisele aadressile tuleb temale kuuluv post väljastada. Täitemenetluse algatamine ei olnud samuti seadusega vastuolus. Täitemenetluse algatamise aluseks oli
§ 503
lg 3, mille kohaselt viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Kaebuse esitaja kinnitas kohtule, et on tasunud viivistasu 480 krooni koos täitekuludega. Käesolevas asjas puudub alus kaebaja poolt esitatud nõuete rahuldamiseks ning vaidlustatud viivistasu otsuse ja teatise tühistamiseks, samuti viivistasu otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks, mida kaebaja taotles juhul, kui kohus asub seisukohale, et viivistasu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. I.Ki apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 13.07.2006 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kui kohus leiab, et õigussuhet ei ole tekkinud viivistasu otsuse mittejõustumise tõttu, siis palub apellant tuvastada viivistasu otsusest tuleneva avalikõigusliku suhte puudumise. 3
(7)3-05-957 Kohus leidis, et otsus saadeti kaebajale teadaoleval aadressil ühepäevase hilinemisega, mis ei ole oluline õigusrikkumine, mis oleks võinud viia ebaõigele otsustamisele. Kohus on jätnud konkretiseerimata sätte, mille alusel ta tuvastas haldusakti kättetoimetamise õiguspärasuse. Samuti ei ole kohus nimetanud tõendit, mille alusel ta on tuvastanud haldusakti kättetoimetamise. AS Falck Eesti poolt esitatud I AS 04.07.2006 kinnituskirja kohaselt on I AS poolt esitatud Eesti Postile 22.04.2005 viivistasu otsuse nr VTO 82704 kolmas eksemplar. Riigikohus on märkinud 18.12.2001 otsuses nr 3-3-1-60-01, et väljaminevate dokumentide kanded registriraamatus võivad tõendada haldusakti saatmist, mitte aga seda, et adressaat on selle kätte saanud. I AS kinnitus on sisuliselt sama kaaluga tõend. Nimetatud tõendiga ei ole tõendatud postiasutuse poolt otsuse postitamist ja kohaletoimetamist. Kohus ei ole nimetanud, millisele haldusakti eksemplarile tuginedes ta tegi järelduse, et 16.04.2005 kell 09:56:25 I.Kile kuuluv sõiduk Nissan Almera xxx XXX oli pargitud tasulisel parkimisalal asukohaga x. AS Falck Eesti poolt kohtuistungil esitatud viivistasu otsuse nr VTO 082704 eksemplar on käsitatav dokumendi kinnitamata väljavõttena, kus puudub ka märge selle kohta, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal. Väljavõttel endal originaal puudub, sest sellist dokumenti, kus oleks otsuse teinud ametiisiku allkiri ja haldusakti adressaat, ei ole koostatud. Riigikohtu 22.02.2005 otsuses nr 3-3-1-71-05 on märgitud, et sunnivahendit ettenägev allkirjastamata haldusakt ei ole sundtäidetav ja selle täitmist ei või akti adressaadilt nõuda. Maksuotsuseks olev viivistasu otsus on sundtäidetav sunnivahend isiku suhtes, kes on maksukohustust rikkunud. Allkirjastamata viivistasu otsuse esitamisega ei jõustu allkirjastamist ettenägev haldusakt. Seega oli täitemenetluse algatamise avalduse esitamine jõustumata haldusakti alusel ebaseaduslik. Otsuse kinnitamata väljavõtte esitamine ei ole võrdsustatav otsuse kättetoimetamisega. Ka kohtuistungil kaebajale kinnitamata väljavõtte esitamisega ei toimunud haldusakti kättetoimetamist ja jõustumist. Kohtu märgitud konstateering sõiduki parkimise kohta tasulisel parkimisalal esineb vaid peale täitemenetluse algatamist esitatud otsuse allkirjastatud eksemplaril. Kuna seal puudub haldusakti adressaat, siis nimetatud haldusaktiga kaebajal kohustusi ei saanud tekkida. Õige ei ole kohtu seisukoht, et täitemenetluse algatamine ei olnud seadusega vastuolus. Täitemenetluse algatamise avalduse tegemise õigus saab tuleneda jõustunud haldusaktist. Haldusakt kehtib adressaadile kättetoimetamisest. Haldusakti ei olnud jõustunud täitemenetluse algatamise ajaks, kuna see ei olnud kaebajale ettenähtud korras kätte toimetatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata vaideotsuse tühistamise taotluse. 7. Vastustaja AS Falck Eesti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Viivistasu otsus on kaebajale kätte toimetatud. Viivistasu otsus nr VTO 082704 kinnitati selle koostamisel 16.04.2006 kohapeal kaebaja sõidukile. Samuti saadeti viivistasu otsuse nr VTO 082704 kolmas eksemplar 22.03.2005 kaebaja aadressil. Apellandi poolt viidatud asjaolud ei saa tingida otsuse tühistamist või selle menetlemise õigusvastasust. Samuti on põhjendamatu apellandi viide ühepäevasele hilinemisele viivistasu otsuse kolmanda eksemplari postitamisel, kuivõrd tegemist ei ole nii olulise asjaoluga, mis mõjutaks viivistasu otsuse õiguspärasust või tingiks selle tühisuse. Põhjendamatu on apellandi väide, et kasutusel oleva viivistasu otsuse kolmanda eksemplari vormi osas ei ole järgitud seaduses ettenähtud nõudeid, sest otsusel puudub selle koostanud ametiisiku allkiri. Liiklusseaduse kohaselt erinebki viivistasu otsuse kolmas eksemplar algsest eksemplarist. Seaduses on loetletud kolmandale eksemplarile kantavad andmed, mida on rohkem kui algsele viivistasu otsuse eksemplarile kantud andmed. Kuna liiklusseadus ei sätesta viivistasu otsuse kolmanda eksemplari allkirjastamise nõuet, samuti kuna viivistasu 4
(7)3-05-957 otsuse kolmanda eksemplari allkirjastamine on vastuolus liiklusseaduse regulatsiooni loogikaga, siis on põhjendamatu väita, et allkirjastamata kolmas eksemplar ei vasta kehtestatud vorminõuetele. Peale selle ei tingiks allkirja puudumine viivistasu otsuse kolmandal eksemplaril selle tühisust. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et haldusakti tühisusest tuleb rääkida olukorras, kus puudub võimalus tuvastada haldusakti andjat või esineb kahtlus haldusakti andmise osas. Viivistasu otsuse kolmanda eksemplari osas selliseid asjaolusid ei esine. Asjakohatu on apellandi väide, et kuna ühel ja samal dokumendi vormil ei ole samaaegselt otsuse teinud ametiisiku allkirja ning märgitud haldusakti adressaati, siis puudub kehtiv haldusakt. Parkimiskorralduse iseloomust tulenevalt koostatakse kõigepealt viivistasu otsus ning sellele kantakse mootorsõiduki andmed. Viivistasu maksmiseks kohustatud isiku andmed selgitatakse välja alles hiljem, kusjuures nii algsed andmed kui ka kohustatud isiku andmed kantakse viivistasu otsuse kolmandale eksemplarile, mis saadetakse kohustatud isikule. Apellant ei ole näidanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi Tallinna Transpordiameti vaideotsuse vaidlustamiseks eraldiseisvalt. 8. Vastustaja Tallinna Transpordiameti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Viivistasu määratakse kohapeal ja sellega lõpeb viivistasu määramise menetlus. Viivistasu otsuse kättetoimetamine hilinemisega ei muuda viivistasu otsust kehtetuks.
§ 502lg 4 ning lg 7 sätestavad, et viivistasu otsuse eksemplarid ei ole identsed.
Kohapeal koostatavale viivistasu otsusele puudub võimalus märkida sõidukiomaniku andmeid. Seda on võimalik teha hiljem kolmandale eksemplarile. Kaebajale saadetud viivistasu otsuse kolmas eksemplar sisaldab
§ 502lg 4 ja lg 7 loetletud andmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Vaidlusalune viivistasu otsus koostati 16.04.2005.
§ 502
lõike 3 kohaselt edastatakse viivistasu otsuse kolmas eksemplar viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Kohtutoimikus oleva I AS kinnituse kohaselt on nende poolt 22.04.2005 antud Eesti Posti kandesse viivistasu otsuse nr VTO 82704, mis on saadetud I.Kile aadressil x. Vaidlust ei ole selles, et x oli sel ajal kaebaja rahvastikuregistri andmete järgne elukoht. Vastavalt
§ 502
lõikele 3 kohaldatakse viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse (MKS) 4. peatükis sätestatut. MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sh haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamise viiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Viivistasu otsuse osas seadus kohustuslikku kättetoimetamisviisi ei sätesta, millest tuleneb, et vastustajal oli õigus teostada viivistasu otsuse kättetoimetamine posti teel. MKS § 54 lõike 1 kohaselt toimetatakse Eestis elavale füüsilisele isikule dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil. HMS § 26 lg 1 sätestab, et dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. MKS § 54 lubab dokumendi posti teel lihtkirjaga kätte toimetada üksnes juriidilisele isikule. Seega oleks kaebajale tulnud viivistasu otsuse kolmas eksemplar saata tähtkirjaga. 5
(7)3-05-957
- Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja saatis viivistasu otsuse kolmanda eksemplari kaebajale 22.04.2005 tähtkirjaga, ei saa lugeda seda kaebajale kättetoimetatuks. Tõendamata on ka asjaolu, et kaebaja sai või pidi enne täitemenetluse alustamist kätte saama viivistasu otsuse esimese eksemplari, mis kinnitatakse mootorsõiduki külge. Eeltoodust tuleneb, et Tallinna Transpordiamet esitas viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile ajal, mil viivistasu otsus polnud sõiduki omanikule kätte toimetatud ning viimasel puudus võimalus tasuda viivistasu vabatahtlikult täitekulusid kandmata. Tallinna Transpordiameti eelkirjeldatud toiming on õigusvastane ning kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Nimelt on kaebajal õigus nõuda Tallinna Transpordiametilt kahjude hüvitamist, mis seisnesid täitekulude alusetus kandmises. Tallinna Transpordiameti toimingu õiguspärasuse hindamisel ei oma tähendust asjaolu, et viivistasu otsuse kolmas eksemplar toimetati kaebajale nõuetekohaselt kätte 22.07.
- Viivistasu otsus saadeti sundtäitmisele 29.06.2005, so enne otsuse kättetoimetamist.
- Alljärgnevalt tuleb hinnang anda kaebaja seisukohale, et 16.04.2005 viivistasu otsus on õigusvastane, kuna selle kolmandat eksemplari ei toimetatud kaebajani viie tööpäeva jooksul, vaid kaebaja sai viivistasu otsusest teada
- aasta juulikuu alguses pärast täitekutse saamist, so enam kui kaks kuud pärast otsuse koostamist. Ringkonnakohus leiab, et viivistasu otsuse mittenõuetekohane kättetoimetamine ei muuda viivistasu otsust materiaalselt õigusvastaseks. Materiaalse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ikkagi sellest, kas sõiduk oli konkreetsel ajal pargitud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Vastutusest ei saa seejuures vabastada kaebaja väide, et nii pika aja tagant (kaks ja pool kuud) ei ole võimalik parkimise üksikasju enam mäletada. Kaebaja ei ole kohtumenetluse ajal esitanud ühtegi sisulist vastuväidet viivistasu otsusele. Seega on halduskohus jätnud viivistasu otsusele esitatud tühistamiskaebuse põhjendatult rahuldamata.
- Kaebaja leiab, et viivistasu otsus on õigusvastane veel seetõttu, et talle 22.07.2005 kättetoimetatud viivistasu otsuse kolmas eksemplar oli allkirjastamata. Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Käesolevas asjas on kohtutoimikusse lisatud viivistasu otsuse nö algeksemplar, kus on ära näidatud nii otsuse koostaja nimi kui ka teised
§ 502lõikes 4 nimetatud andmed, samuti on otsus allkirjastatud.
Seega pole alust väita, et 16.04.2005 koostatud viivistasu otsus on tühine. Samuti on alusetud kaebaja väited otsuse aegumise kohta. Asjaolu, et kaebajale edastatud kolmandal eksemplaril allkirja ei ole (kolmas eksemplar ei ole algse otsuse koopia, vaid kujutab endast viivistasu otsuse andmete väljatrükki), vajaks täiendavat analüüsimist juhul, kui vaidlusteemaks oleks see, kas isikul oleks tekkinud sellise dokumendi saamisel kohustus viivistasu tasuda. Käesoleval juhul antud probleem aktuaalne ei ole, kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et kaebajalt võeti viivistasu vabatahtliku tasumise võimalus õigusvastaselt üldse ära. 13. Apellatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et halduskohus pole oma otsuses seisukohta võtnud Tallinna Transpordiameti 03.01.2006 vaideotsusele esitatud tühistamiskaebuse osas. Kaebaja leiab, et Tallinna Transpordiametil puudus pädevus vaide menetlemiseks ning vaide läbivaatamisel rikuti HMS § 82 punktis 7 ette nähtud kohustust teatada kaebajale vaide arutamise aeg ja koht. 6
(7)3-05-957
§ 50
³ lg 2 sätestab, et kui isik leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 kehtestatud „Parkimistasu kehtestamise” punkti 9.11 kohaselt tuli vaie esitada linnavalitsusse. Eeltoodust ei järeldu, et vaide pidi igal juhul läbi vaatama Tallinna Linnavalitsus. Vaideid vaatab läbi viivistasudele esitatud märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise ja lahendamise komisjon, mis on moodustatud Tallinna Transpordiameti juhataja käskkirjaga. Vastava komisjoni pädevus tuleneb Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel 31.12.2005 sõlmitud Riigihanke
(004367)raamlepingu täiendavast kokkuleppest nr 7 ning Tallinna Linnavalitsuse 12.06.2003 koosoleku protokollist nr 1.29.1/03/
- HMS § 82 punkti 7 kohaselt peab vaiet läbi vaatav haldusorgan vaide esitanud isikut teavitama asja läbivaatamise ajast ja kohast. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada HMS § 83 lõikes 2 sätestatud ärakuulamine. Ärakuulamine peab toimuma vastavalt HMS §-le 40, so see võib aset leida ka kirjalikus vormis. Arvestades, et vaideotsus tehti ajal, mil kohtumenetlus viivistasu otsuse seaduslikkuse üle juba toimus, oli vastustaja kaebaja kõigist võimalikest vastuväidetest viivistasu otsusele teadlik ning kaebaja täiendav ärakuulamine vaidemenetluses ei oleks kaebaja olukorda muutnud. Seega ei ole tühistamiskaebuse rahuldamine põhjendatud. Ülejäänud vaideotsuse vaidlustamisel esitatud kaebaja seisukohad on seotud tema mittenõustumisega komisjoni sisuliste järeldustega ning need ei saa HMS § 87 lg 2 punkti 3 kohaselt olla vaideotsuse tühistamise aluseks.
- Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt ning halduskohtu otsus tühistamisele osas, millega jäeti õigusvastaseks tunnistamata Tallinna Transpordiameti toiming. Kaebaja on taotlenud kohtukulude hüvitamist. Kohtukulud koosnevad nii halduskohtus kui apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivust kokku summas 28.
- Teised menetlusosalised kohtukulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb Tallinna Transpordiametilt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 10 krooni. Lilianne Aasma Lauri Madise Kaire Pikamäe 7
(7)