← Eesti

3-05-79/3

Obsah (15)§ 24§ 42§ 32§ 34§ 36§ 40§ 37§ 31§ 7§ 8§ 4§ 14§ 1§ 38§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-79

) § 24 lõikes 1 ja lg 4 punktis 1 sätestatut. 3. Andmekaitse Inspektsiooni 26.jaanuari 2005 vastustes nr 2.1-2/05/14 ja 2.1-2/05/15 teatati kokkuvõtlikult järgmist. 1) Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet rikuvad

§ 24

lõikes 1 sätestatud nõuet registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI-s. 2) Registreerimiskohustuse mittetäitmise eest alustas AKI mõlema asutuse suhtes

§ 42lg 1 tunnustel väärteomenetlust.

3) Piirivalveametile koostati ettekirjutus kohustusega registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI-s. Riigiprokuratuuri taotlus delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiseks on menetluses, mistõttu puudub ettekirjutuse koostamiseks vajadus. 4) AKI ei rahulda taotlust teha Riigiprokuratuurile ja Piirivalveametile ettekirjutus delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ja kriminaalasja kriminaaltoimiku kustutamiseks. Andmesubjekti õigus nõuda andmete kustutamist ja töötlemise lõpetamist ei ole piiramatu. Selline nõue on kohane eelkõige tsiviilsuhetes. Avalikus sektoris esinevad andmesubjekti sellise nõude osas piirangud juba näiteks seetõttu, et seaduse alusel kogutavatele andmetele näevad erinevad õigusaktid reeglina ette ka andmete säilitamiskohustuse. Samas, kui leiab tuvastamist, et riigiasutus kogub andmeid isikute kohta ebaseaduslikult ja selleks seadusest tuleneva volituseta, on ebaseaduslikult kogutud andmete kustutamise nõue põhjendatud ka avalikus sektoris. Käsitletava juhtumi puhul on üheselt selge, et nii Piirivalveametil kui ka Riigiprokuratuuril on delikaatsete isikuandmete töötlemiseks olemas seaduslik alus. KrMS kohaselt on uurimisasutusel kohustus esitada uurimise lõpuleviimisel kriminaaltoimik prokuratuurile ning prokuratuuril on kohustus saata kriminaalasi kohtusse. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tööd ei saa tervikuna seisata ainuüksi põhjusel, et asutused rikuvad

-s sätestatud registreerimiskohustust. Ainuüksi registreerimiskohustuse rikkumise tõttu andmete kustutamine on ebaproportsionaalne ning takistaks õiguskorra tagamist riigis. 4.V.Õ ja H.M esitasid 1.veebruaril 2005 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles paluti: 1) tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 26.jaanuari 2005 otsused nr 2.1-2/05/14 ja 2.1-2/05/15 muus osas kui väärteomenetluse alustamine Piirivalveameti ja Riigiprokuratuuri suhtes ning Piirivalveametile ettekirjutuse tegemine delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiseks; 2) teha Piirivalveametile ja Riigiprokuratuurile ettekirjutus kriminaalasja nr 0314100013 kriminaaltoimiku kustutamiseks. Kohus liitis V.Õ ja H. Mu kaebused ühiseks menetlemiseks. Kaebuste põhjendused: 1)

§ 32

kohaselt on andmesubjektil õigus pöörduda AKI ja kohtu poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi.

§ 34

lg 1 kohaselt kontrollib AKI

ja 2

(9)3-05-79 selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist.

§ 34

lg 2 kohaselt võib AKI algatada järelevalvemenetluse kaebuse alusel.

§ 36

lg 2 p 4 kohaselt on AKI-l õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist (sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi) ning

§ 40lg 1 kohaselt on AKI-l õigus teha ettekirjutusi ja otsuseid.

Seega kuulub delikaatsete isikuandmete kustutamiseks ettekirjutuse tegemine AKI pädevusse. 2) AKI otsus ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Pole selge, kas kaebus on rahuldatud osaliselt või jäetud täielikult rahuldamata. HMS § 60 lg 2 kohane resolutiivosa puudub. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud otsuses need puuduvad. Tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, mistõttu kaalutlustele viitamine on ebaõige.

ei anna AKI-le isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise menetluses ja isiku õiguste tagamisel kaalutlusõigust.

§ 37

punktid 5 ja 6 kohustavad sõnaselgelt AKI-t selgitama isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral vastutavale ja volitatud töötlejale õigusaktide rikkumise olekust ja nõudma rikkumise lõpetamist ning tegema rikkumise korral ettekirjutuse või algatama väärteomenetluse. Samuti puudub AKI-l kaalutlusõigus, millist

§ 31

lõikes 1 nimetatud kaitsevahendit isik võib kasutada isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisel. Eeltoodud haldusmenetluse rikkumised on niivõrd olulised, et toovad juba iseenesest kaasa haldusakti tühistamise. 3) Ebaõige ja seadusele mittetuginev on AKI otsustus mitte rahuldada taotlust Riigiprokuratuurile ja Piirivalveametile ettekirjutuse tegemiseks delikaatsete isikuandmete lõpetamise ja kriminaaltoimiku kustutamise nõudes.

§ 31

sätestab sõnaselgelt, et vastutav töötleja on kohustatud andmesubjekti nõudmisel lõpetama tema isikuandmete töötlemise ning kustutama kogutud isikuandmed. Õiguskaitsevahendi valik on jäetud andmesubjektile ning AKI ei saa otsustada andmesubjekti eest, millist käitumist valida. Kaebajad ei ole taotlenud prokuratuuri töö seiskamist, vaid oma andmete töötlemise lõpetamist. Seega on asjakohatud viited õiguskorra tagamisele riigis. 4) Ebaõige on väide, et delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse rikkumine on sekundaarse tähendusega.

§ 24

lg 4 p 1 sätestab konkreetselt, et delikaatsete isikuandmete töötlemine on keelatud, kui töötlemine on AKI-s registreerimata. Täitevvõimu suhtes ei ole tehtud erandit. Sellise rikkumise sätestamine väärteona näitab registreerimiskohustuse olulisust. Kriminaalasja menetlemisel on rikutud esmast ja peamist nõuet delikaatsete isikuandmete töötlemisel – töötlemist ei ole registreeritud. 5) Ebaõige on AKI seisukoht, et andmesubjekti õigus nõuda andmete kustutamist ja töötlemise lõpetamist ei ole piiramatu ning see on kohane eelkõige tsiviilsuhetes. Pigem on

§ 31

ette nähtud PS § 13 sätestatud õiguste tagamiseks (kaitse riigivõimu omavoli eest). Kohatud on AKI viited täitevvõimu asutuse suhtes

täiel määral mittekehtimisele KrMS § 14 valguses. Õigusriigi põhimõtteid ning kriminaalmenetluse võistlevust ja poolte võrdsust arvestades on absurdne olukord, kus prokuratuur võib kasutada materjali, mille kogumiseks ja omamiseks tal puudub seaduslik alus. Kaebajate

§-s 31 sätestatud õiguste kitsendamiseks puudub materiaalõiguslik alus. 6) Ebaõige on AKI seisukoht proportsionaalsusest. Kriminaaltoimiku kustutamine ei sea ohtu riigi huve ega õiguskorra tagamist riigis, sest õiguskaitseorganitel on võimalus, õigus ja kohustus kriminaalmenetlus uuesti läbi viia. Seisukoht andmete kustutamise ebaproportsionaalsusest pole õige ka järgneva tõttu. PS § 26 sätestatud põhiõiguse (eraelu puutumatuse) riive on lubatud kuriteo tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks seaduses sätestatud juhtudel ja korras (legitiimsuse põhimõte). Kaebajate põhiõiguse riive oli õigustatud, kuid ametiisikud ei ole tegutsenud seaduses ettenähtud korras. Eraelu puutumatuse 3

(9)3-05-79 riive on kriminaalmenetluses olnud väga intensiivne ning samas on oluliselt rikutud seaduses ettenähtud korda riive teostamisel. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 6 näeb süüdistatavale ette õiguseÕle ja seaduslikule menetlusele. Õigusriigi üldtunnustatud printsiibi kohaselt peab avalik võim oma tegevuses lähtuma seaduses ettenähtud korrast. Üksnes väiksemate rikkumiste puhul võib riive eesmärk kaaluda üles riive ebaseadusliku teostamise. Kui ametiasutused ei järgi seaduses sätestatud korda, on põhiõiguse olemus moonutatud. 7) Jättes rahuldamata kaebajate taotluse ettekirjutuse tegemiseks kaebajate isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ning kogutud delikaatsete isikuandmete kustutamiseks, on AKI rikkunud kaebajate

§ 31

lg 1 punktis 3 sätestatud õigust nõuda kogutud isikuandmete kustutamist, millele vastab isikuandmete vastutava töötleja kohustus. Vaidlustatav haldusakt rikub kaebajate PS §-s 26 ja EIÕK artiklis 8 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, samuti EIÕK artiklis 6 sätestatud õigustÕle menetlusele. Kahjustatud võib saada ka EIÕK artiklis 13 sätestatud õigus efektiivsele menetlusele põhiõiguste kaitsel ning

§-s 33 sätestatud õigus nõuda kahju hüvitamist. 5. Tallinna Halduskohtu 27.mai 2005 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et vaidlustatud otsused on vastuolus

§ 31lg 1 punktiga 3.

Viidatud sätte kohaselt on vastutav või volitatud töötleja kohustatud andmesubjekti nõudmisel, kui töötlemine ei ole vastavuses isikuandmete kaitse seaduse, muude seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega, sulgema või kustutama kogutud isikuandmed.

§ 7

lg 1 kohaselt on vastutavaks töötlejaks füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid.

§ 8

kohaselt on volitatud töötlejaks füüsiline või juriidiline isik või riigivõi kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel. AKI ei ole asutus, kes töötleb isikuandmeid. Kuna AKI ei ole vastutav ega volitatud töötleja, siis ei saanud ta vaidlustatud otsuste tegemisel

§ 31lg 1 punkti 3 rikkuda.

Vastavalt

§-le 34 on AKI riigiasutus, kes teostab järelevalvet

ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimise üle. 2) Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet on asutused, kes töötlevad isikuandmeid, sh delikaatseid isikuandmeid.

§ 4

lg 3 p 7 kohaselt on delikaatseteks isikuandmeteks kriminaalmenetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid.

§ 14

lg 1 p 3 kohaselt isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seadusega ettenähtud ülesande täitmiseks. Piirivalveamet ja Riigiprokuratuur on

§ 7

tähenduses isikuandmete vastutavad töötlejad ja nad töötlevad delikaatseid isikuandmeid seadusega ettenähtud ülesandeid täites. Mõlemale asutusele tuleneb kohtueelse kriminaalmenetluse läbiviimise kohustus vastavatest eriseadustest (prokuratuuriseadus, piirivalveseadus, KrMS).

§ 24

lg 1 kohaselt on vastutav töötleja kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise AKI-s. Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt on delikaatsete isikuandmete töötlemine keelatud, kui nende töötlemine on AKI-s registreerimata. AKI-le kaebuste esitamise ajal ei olnud Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet AKI-s delikaatsete isikuandmete töötlejana registreeritud. 3)

§ 36

sätestab AKI ülesanded ja õigused,

§ 37

sätestab AKI kohustused.

§ 36

lõikes 2 sätestatud AKI õigused ei ole imperatiivsed, vaid võimaldavad teha diskretsiooniotsuse.

§ 36lg 2 p 4 annab AKI-le õiguse nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist (sh hävitamist või edastamist arhiivi). Kaalutlusõiguse teostamise korral 4

(9)3-05-79 peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et andmesubjektide õigus nõuda andmete kustutamist ja töötlemise lõpetamist ei ole piiramatu, samuti selles, et ainuüksi delikaatsete isikuandmete registreerimiskohustuse nõude mittejärgimine ei anna veel alust AKI-l nõuda delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kogu kriminaaltoimiku hävitamist. Tegemist on teisese tähendusega rikkumisega.

eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega (

§ 1

). Avalike huvidega kooskõlas on eelkõige tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluses. Kriminaaltoimik ei sisalda ainult delikaatseid isikuandmeid. Isikuandmetena

§ 4

lg 1 tähenduses on käsitatavad ka kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti tema suhete kohta kolmandate isikutega jne. Kriminaaltoimiku hävitamiseks nõude esitamine ainuüksi registreerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu oleks igal juhul vastuolus õigusemõistmise huvidega. Kaebuste esitamise ajal oli Riigiprokuratuuri taotlus isikuandmete töötlemise registreerimiseks AKI menetluses. 4)

§ 37

p 6 kohaselt on AKI kohustuseks teha isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral vastutavale või volitatud töötlejale ettekirjutus või algatada väärteomenetlus. See säte annab AKI-le samuti valikuvõimaluse, so teha ettekirjutus või algatada väärteomenetlus. AKI on kohustuse täitnud – algatanud Riigiprokuratuuri ja Piirivalveameti suhtes

§ 42

lg 1 tunnustel väärteomenetluse ja koostanud Piirivalveametile ettekirjutuse registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI-s. 5) Vaidlustatud otsused ei riku kaebajate PS § 26 ning EIÕK art 8 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kaebajad ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et AKI oleks järelevalvet teostades sekkunud kaebajate perekonna- ja eraellu. Viide EIÕK art 6 rikkumisele on asjakohatu. Nimetatud artiklist tuleneb isikule esitatud kriminaalsüüdistuse läbivaatamisel õigus ausale ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Artikkel on suunatud kohtu-, mitte haldusmenetlusele. Asjakohatu on ka viide EIÕK artiklile 13 ja

§-le 33, mis reguleerivad kahju hüvitamist. Kaebajad ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. 6) Vaidlustatud haldusaktid ei riku

§ 31lg 1 sätestatud õigust nõuda kogutud isikuandmete kustutamist.

Nimetatud säte annab andmesubjektile õiguse pöörduda vastutava või volitatud töötleja poole ja nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist või kustutamist. AKI ei ole vastutav ega volitatud töötleja. Nendeks on antud juhul Riigiprokuratuur ja Piirivalveamet, kelle poole kaebajad enne AKI-le kaebuste esitamist

§ 31alusel ei pöördunud.

Seega ei oma

§ 31vaidlustatud haldusaktidega seost.

7) Kaebajate väitel ei vasta vaidlustatud haldusaktid HMS § 55 lg 1, § 56 lg 2 ja § 60 lg 2 nõuetele. HMS § 5 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

kohaselt on andmesubjektil õigus pöörduda AKI ja kohtu poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi.

§ 38

lg 1 kohaselt lahendab AKI kaebuse 30 päeva jooksul, arvates kaebuse AKI-le esitamisest.

ei sätesta kaebuse vastusele vorminõudeid. Haldusakt HMS § 51 tähenduses on isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vaidlustatud otsustused ei anna kaebajatele mingeid õigusi ega pane kohustusi. Teostades isiku kaebuse põhjal järelevalvemenetlust

järgimise üle, ei saagi AKI vastu võtta mingit kaebajale suunatud ja tema õigusi või vabadusi piiravat otsust ja seega vastuses kaebusele ei saa ka olla resolutiivosa, nagu kaebajad ekslikult leiavad.

§ 40

lg 1 kohaselt on AKI-l õigus teha vastutavale või volitatud töötlejale ettekirjutusi ja teha otsuseid. Nagu nähtub vaidlustatud haldusaktidest, on AKI teinud ettekirjutuse Piirivalveametile. See 5

(9)3-05-79 ettekirjutus peab vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele ja sisaldama resolutiivosa. Kaebajatele saadetud AKI vastustest on võimalik üheselt välja lugeda, millised taotlused on rahuldatud ja millised mitte. Vastused on piisavalt põhjendatud. Kohtule esitatud kaebused kinnitavad, et vastuste sisu on kaebajatele olnud üheselt mõistetav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. V.Õ ja H.M apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebused – tühistada vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni otsused osaliselt ning teha Piirivalveametile ja Riigiprokuratuurile ettekirjutus kriminaaltoimiku kustutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Materiaalõiguse normile mittetuginev ja põhjendamatu on kohtu seisukoht, et andmesubjektide õigus nõuda andmete kustutamist ja töötlemise lõpetamist ei ole piiramatu. Seadusandja ei ole sätestanud ühtegi piirangut andmesubjekti õigusele nõuda andmete kustutamist ja töötlemise lõpetamist. Andmesubjekti õigusele vastab haldusasutuse kohustus. Seega on kohus materiaalõiguse normi

§ 31lg 1 punkti 3 kohaldanud ebaõigesti.

2) Samuti on kohus põhjendamatult nõustunud vastustajaga, et delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse rikkumise korral on tegemist teisese tähendusega rikkumisega. Selline arvamus ei põhine ühelgi õigusaktil. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kriminaaltoimiku hävitamise nõude esitamine ainuüksi registreerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu oleks igal juhul vastuolus õigusemõistmise huvidega. Kui see oleks vastuolus õigusemõistmise huvidega, ei oleks sellist regulatsiooni kehtestatud. Õigusemõistmise huvidega on just kooskõlas nõue, et kriminaalmenetlust viiakse läbi seaduslikult, mitte ametnike suva järgi. Õigusriigi aluspõhimõtted on riivatud olukorras, kus süüdistusmenetluse läbiviimisel täidetakse seadust valikuliselt. 3) Kohus on jätnud tähelepanuta ja otsuses praktiliselt käsitlemata kaebajate nõude tühistada AKI haldusaktid osas, millega jäeti rahuldamata kaebajate taotlus Riigiprokuratuurile ja Piirivalveametile ettekirjutuse tegemiseks lõpetada kaebajate delikaatsete isikuandmete töötlemine. Kohus ei põhjendanud seisukohta, et vastustaja on nimetatud taotluse rahuldamata jätmisel käitunud seaduslikult. Kaebajad jäävad selles osas halduskohtule esitatud väidete juurde. Eelnimetatud taotluse rahuldamata jätmisel on AKI rikkunud

§-s 37 sätestatud kohustusi. 4) Ebaõige on kohtu seisukoht, et vaidlustatud otsused ei riku kaebajate PS §-s 26 ning EIÕK artiklites 8 ja 13 sätestatud õigusi. AKI tegevusetus oma kohustuste täitmisel, millega võimaldati Piirivalveametil ja Riigiprokuratuuril kaebajate põhiõiguste rikkumist jätkata, on iseenesest juba kaebajate põhiõiguste riive. Üksikisikule peab olema tagatud kaitse riigi omavoli eest. Üksikisikute põhiõiguste kaitse on järelevalveõigust omava riigiasutuse kohustus. Oma kohustuse täitmata jätmisega jättis vastustaja kaebajad ilma tõhusast õiguskaitsevahendist. Viide, et kaebajad ei ole esitanud kahjunõuet, on asjakohatu. Seda võivad nad teha tulevikus. 5) Õige pole kohtu seisukoht, nagu tõestaks kaebuste esitamine, et kaebajatele oli vaidlustatud haldusaktide sisu üheselt mõistetav. Kaebuse esitamiseks olid kaebajad sunnitud pidama nõu mitme professionaalse juristiga, et saada aru, milliseid otsustusi vaidlustatud haldusaktid sisaldavad. Vaidlustatud aktid ei vasta HMS nõuetele. Kohus jättis vastamata väitele, et haldusaktid ei vasta HMS § 56 lg 2 nõuetele, kuna neis puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. 6

(9)3-05-79 6) Kohus jättis põhjendamata seisukoha, et vaidlustatud haldusotsused olid antud õigesti kaalutlusõiguse alusel. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et AKI-l puudus kaalutlusõigus kaebuste menetlemisel.

§ 37

punktid 5 ja 6 kohustavad AKI-t expressis verbis selgitama isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral vastutavale ja volitatud töötlejale õigusaktide rikkumise olemust ja nõudma rikkumise lõpetamist ning tegema isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral ettekirjutuse või algatama väärteomenetluse. Ehkki kaebajad taotlesid rikkumise lõpetamist, jättis AKI selle nõude täitmata. Seaduses sätestatust tulenevalt tal selleks kaalutlusõigus puudus.

  1. Andmekaitse Inspektsiooni vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata ja jäädakse esimese astme kohtus antud selgituste juurde.
  2. Ringkonnakohtu istungil toetas kaebuse esitaja ja kaasapellandi esindajaV.Õ apellatsioonkaebust. Vastustaja esindaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole materiaalõiguse norme vääralt kohaldanud ning on põhjendatult jätnud kaebused rahuldamata.
  4. Kaebuse esitajate väited nende kaebuste lahendamiseks tehtud AKI otsuste vormi- ja põhjendamisnõuete järgimata jätmisest ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud otsuste põhjal on üheselt arusaadav, millised kaebajate taotlused on rahuldatud ja millised mitte ning kaebajatele on selgitatud ka taotluste rahuldamata jätmise põhjuseid. Otsustest nähtub selgelt, et AKI teostas järelevalvet, alustas väärteomenetluse ja tegi ka isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise registreerimiskohustuse eiramise - lõpetamiseks Piirivalveametile ettekirjutuse töötlemine registreerida. Kaebajate poolt taotletud ettekirjutust delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamiseks ja kriminaaltoimiku kustutamiseks vastustaja ei teinud ning esitas otsustes keeldumise põhjendused.
  5. Kaebuse esitajad on jätkuvalt seisukohal, et AKI-l puudub andmesubjekti kaebuse alusel algatatud järelevalvemenetluses isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise tuvastamisel kaalutlusõigus valimaks, millist meedet vastutava või volitatud töötleja suhtes kohaldada. Sellise valiku õigus on kaebajate arvates piiramatult andmesubjektil, kes leiab oma õigused rikutud olevat. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu. AKI ülesandeks on muu hulgas haldussunni rakendamine seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras (

§ 36lg 1 p 2).

Selle ülesande täitmiseks on AKI-l õigus peatada isikuandmete töötlemine, nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist, keelata isikuandmete töötlemine, nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist (sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi), rakendada vajadusel viivitamatult turvameetmeid, et ära hoida isiku õiguste ja vabaduste kahjustamine (

§ 36

lg 2).

§ 37p 5 sätestab muude hulgas AKI kohustusena isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral vastutavale või volitatud 7

(9)3-05-79 töötlejale õigusaktide rikkumise olemuse selgitamise ning rikkumise lõpetamise nõudmise. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et

§-des 36 ja 37 toodud viisil AKI ülesannete, õiguste ja kohustuste sätestamine annab AKI-le õiguse kaaluda otsuse tegemist ja valida erinevate otsustuste vahel, ning seda sõltumata sellest, kas AKI teostab järelevalvet oma algatusel või kaebuse alusel. Kaalutlusõigust tuleb AKI-l teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

-st, sealhulgas §-st 31 ja 32 ei tulene andmesubjektile subjektiivset õigust nõuda rikkumise olemusest sõltumatult mingi kindla meetme kohaldamist. Rikkumise olemusest sõltumatul viisil haldussunni rakendamine ei pruugiks olla proportsionaalne ega kooskõlas

eesmärgiga, milleks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. Et andmesubjekti õigused ei ole piiramatud, järeldub ka

§ 30

lõikest 1 ning § 31 lõigetest 2 ja 3, mille kohaselt piiratakse andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, kui see võib kahjustada näiteks kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist, ning sellisel juhul ei kehti ka kohustus teavitada andmesubjekti ebaõigete isikuandmete parandamisest või isikuandmete sulgemisest või kustutamisest. 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse täitmata jätmine on teisese tähendusega rikkumine.

§ 24

lõikega 1 on vastutavale töötlejale pandud kohustus registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine AKI-s. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et AKI keeldub delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimisest, kui: 1) töötlemiseks puudub seaduslik alus; 2) töötlemise tingimus ei vasta

, muu seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele; 3) rakendatud isikuandmete organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed ei taga

§-s 19 sätestatud nõuete täitmist. Seega on delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse eesmärgiks tagada tõhus järelevalve selle üle, et töötlemine toimuks üksnes seaduslikul alusel, nõuetele vastavatel tingimustel ja turvaliselt. Registreerimiskohustuse täitmata jätmine iseenesest ei saa vahetult andmesubjekti õigusi rikkuda. Registreerimiskohustuse rikkumine on formaalne teokoosseis, mis ei eelda materiaalsete tagajärgede saabumist. Andmete töötlemine registreerimiskohustust täitmata ei tähenda veel seda, et töötlemine toimub seadusliku aluseta, töötlemise tingimusi eirates ning ebaturvaliselt. Registreerimiskohustuse täitmata jätmine ei muuda ka järelevalve teostamist võimatuks. 13. AKI on käesolevas asjas kaalutlusõigust teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. AKI on lähtunud tuvastatud rikkumise olemusest ning rakendanud proportsionaalset meedet registreerimiskohustuse rikkumise lõpetamiseks.

§ 37punktis 5 sätestatud kohustust ega kaebajate õigusi ei ole AKI rikkunud.

Isikuandmete töötlemise lõpetamise ja isikuandmete kustutamise nõue saab olla proportsionaalne eeskätt olukorras, kus isikuandmete töötlemiseks puudub seaduslik alus. AKI on põhjendatult osutanud uurimisasutuse KrMS-st tulenevale kohustusele viia läbi kriminaalmenetlus. Õiguskorra tagamine riigis on kaalukas avalik huvi. 8

(9)3-05-79 Tallinna Ringkonnakohus on 14.juuni 2005 määruses haldusasjas nr 2-3/796/2005, lahendades V.Õ erikaebust Tallinna Halduskohtu esialgsest õiguskaitsest keeldumise määrusele V.Õ kaebuses Riigiprokuratuuri 23.märtsi 2005 määruse tühistamiseks ja Riigiprokuratuurile ettekirjutuse tegemiseks kustutada kriminaalasja toimik, leidnud lisaks halduskohtul vaidluse lahendamiseks pädevuse puudumisele ka järgmist: „… kriminaalmenetlus kui isikuandmete töötlemise spetsiifiline valdkond on eraldi reguleeritud konstitutsioonilise eriseadusega. See seadus sätestab kriminaalmenetluse läbiviimise alused ja prokuratuuri kui kriminaalasja menetleja ja kohtumenetluse poole ülesanded ja õigused kriminaalmenetluses. KrMS § 6 sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte, mille kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude ilmnemisel toimetama kriminaalmenetlust. Kohustus toimetada kriminaalmenetlust hõlmab endas ka kohustuse koguda, säilitada ja süstematiseerida tõendeid. Prokuratuuri eeltoodud kohustused ei saa sõltuda sellest, kas ta on täitnud

-st tuleneva registreerimiskohustuse. Seetõttu ei laiene

§ 24

lg 4 p-s 1 sätestatud isikuandmete töötlemise keeld prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse toimetamises seisnevale delikaatsete isikuandmete töötlemisele.“ Ringkonnakohus on eelnimetatud lahendis väljendatud seisukohtadel ka käesoleval ajal. KrMS-st tulenevat kriminaalmenetluse toimetamise kohustust

-st tulenev andmete registreerimata töötlemise keeld ei kõrvalda. Delikaatsete isikuandmete töötlemise lõpetamise ja kriminaaltoimiku hävitamise nõue ainuüksi registreerimiskohustuse eiramise tõttu on ka ringkonnakohtu hinnangul vastuolus õigusemõistmise huvidega, sest kõiki menetlustoiminguid tõendite kogumiseks ei pruugi olla võimalik uuesti sooritada ning tõde võib kriminaalmenetluses jääda välja selgitamata. Samas on õige seegi, et õigusemõistmise huvidega on kooskõlas nõue, et kriminaalmenetlust viiakse läbi seaduslikult, mitte ametnike suva järgi. Selle üle aga, kas ja millised registreerimiskohustust eirates kogutud andmed on kriminaalasja lahendamisel kasutatavad, otsustab üldkohus. 14. Neil põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.