3-04-203/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a. Tallinnas Haldusasja number 3-1934/2004 Haldusasi S.L. kaebus Eesti Vabariigilt moraalse kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2005.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja S.L., tema esindaja Marina Dubovskaja, Eesti Vabariiki esindava Siseministeeriumi esindaja Merlin Suurna RESOLUTSIOON
3. Kaebus rahuldada osaliselt. 2.Välja mõista Eesti Vabariigilt Siseministeeriumi kaudu S.L. kasuks 7500(seitse tuhat viissada) krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ja 875(kaheksasada seitsekümmend viis) krooni kohtukulusid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 7.03.2002.a. võeti S.L.lt Narva 1.piiripunktis kontrollimiseks ära Eesti Vabariigi välismaalase pass nr V0390688 põhjendusega, et see pass on kaotatud/varastatud dokumentide baasis(tl 8). Pass tagastati S.L.le 15.03.2002.a. S.L. järelepärimistele vastuseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametist 13.03.2002.a. ja 16.04.2002.a. saadetud kirjades vabandati võimalike ebamugavuste pärast ning selgitati, et tema pass märgiti alates 3.05.2001.a. inimliku vea tõttu ekslikult kehtetuks, kuid on 11.03.2002.a. ennistatud(tl 9-10). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub Eesti Vabariigilt välja mõista 15 000 kr mittevaralise kahju eest. Kaebaja läks 7.03.2002.a. Narva piiripunkti selleks, et istuda Ivangorodis bussi peale ja sõita Peterburgi tütre juurde, tähistada koos tütrega naistepäeva, seejärel aga hoida tütrelapsi ajal, mil tütar on ametisõidu tõttu kodust ära. Kuna kaebajal võeti piiripunktis pass ära, ei saanud ta tütre juurde sõita. Kaebaja elab üksi ning Narvas tal sugulasi pole. Planeeritud külaskäigu ärajäämine, aga samuti mure selle pärast, et tema pass ei ole korras, mõjus hüpertooniatõbe põdeva kaebaja tervisele halvasti, tema vererõhk tõusis, järgmisel päeval oli ta sunnitud pöörduma arsti poole ja olema mitu päeva voodis. Eesti Vabariiki esindav Siseministeerium tunnistab, et kaebajale valmistati ebameeldivusi, kuid leiab, et kuna ekslikult kehtetuks tunnistatud pass on ennistatud ja kaebajale tagastatud ning kaebaja ees kirjalikult vabandatud, peaks kaebajale sellest piisama. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid talle mittevaralise kahju tekitamist ning näidanud, millest tuleneb kahju suurus 15 000 kr. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku(HKS) § 6 lg 3 p 2 alusel võib kaebusega taotleda õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Põhiseaduse(PS) § 25 järgi on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses, mille § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral, kusjuures selline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes(näit. alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusevalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Vaidlusalusel juhul tuleb õigusvastasena käsitada kaebajalt piiripunktis passi äravõtmist, mistõttu kaebaja ei saanud sõita külla Peterburis elavale tütrele. Vastustaja selgituse kohaselt ei õnnestunud kindlaks teha kaebaja passiandmed kehtetuks tunnistatud dokumentide andmebaasi sisestanud ametnikku, kuid vastustaja kinnitab, et tegemist on inimliku veaga, mis tingis kaebajalt piiripunktis passi äravõtmise. Kohtu hinnangul tuleb riigiametnike tegevust, mille tagajärjel kaebaja oli 9 päeva passita, käsitada hooletusena, mis tähendab, et riik on kohustatud hüvitama kaebajale tekitatud mittevaralise kahju. Kahtlemata oli olukord, kus tütrele külla suunduv kaebaja peeti piiripunktis kinni ning võeti ära pass põhjendusega, et see pole kehtiv, kaebajale hingeliselt traumeeriv ning kaebaja vanust(62 a) arvestades võis põhjustada ka tervise halvenemist. Ametnike õigusvastaste toimingutega kaebajale põhjustatud hingelised kannatused ning sellega tekitatud mittevaraline kahju ei vaja eraldi tõendamist. Küll aga vajab määratlemist moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise suurus, mille kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ning mille määramisel arvestab kohus tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu. Mittevaraline kahju ei ole otseselt rahaliselt mõõdetav, selle eest makstav rahaline hüvitis on ühiskonnas kokkuleppeline. Samas ei ole rahaline hüvitis moraalse kahju puhul ainumõeldav hüvitise vorm. Oluline on ka vabandamine, mille hüvituslik toime seisneb hingelise rahulduse pakkumises isikule, kelle ees vabandatakse. Arvestades seda, et kaebajat traumeerinud olukord kestis siiski ainult 9 päeva ning Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on kaebaja ees kirjalikult vabandanud, leiab kohus, et mõistlik ja õiglane hüvitis kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on 7500 kr. Vastavalt HKS §-le 93 lg 3 tuleb kaebaja kasuks kohtukuludena välja mõista kaebaja kohtuistungile sõitmise kulud 150 kr ning proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega 225 kr riigilõivu ja 500 kr tasu õigusabi eest. Kohtunik: D.Maastik