Ärakiri: KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15869 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.november 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi S K´i hagi O Š vastu väljamõistetud elatise suuruse vähendamise ja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes ning O Š vastuhagi väljamõistetud elatise suurendamise nõudes . Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober 2006 Menetlusosalised Resolutsioon Hageja/vastuhagis kostja S K (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja/vastuhagis hageja O Š (IK xxx, elukoht:xxx) Kostja/vastuhagis hageja esindaja Vandeadvokaadi vanemabi I G (kontaktaadress Ida-Viru Avokaadibüroo, Rakvere 5a, Jõhvi) Rahuldada S K hagi O Š vastu väljamõistetud elatise suuruse vähendamise nõudes osaliselt. Muuta Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000.a otsusega, millega S K´ilt mõisteti välja elatis O Š kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1100 krooni, välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja elatis S K´ilt O Š kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.08.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 823 (kaheksasada kakskümmend kolm) krooni ning alates 01.01.2006.a summas 923 (üheksasada kakskümmend kolm) krooni kuni poja D´i (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx.a, või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Otsus elatise viivitamatult. väljamõistmise osas kuulub täitmisele 1 Jätta S K´i hagi O Š vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes rahuldamata. Jätta O Š vastuhagi S K vastu elatise suuruse muutmise nõudes rahuldamata. Välja mõista S K´ilt riigilõiv 470 (nelisada seitsekümmend) krooni riigituludesse. Anda S K´ile riigilõivu tasumiseks (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136) ning tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks 20 päeva, alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu
- novembril
- a kell 16.
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses ASJAOLUD Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega mõisteti S K´ilt välja O Š kasuks elatis alaealise poja D ülalpidamiseks alates 01.09.2000.a summas 1 100 krooni kuni poja täisealisuseni, s.o. xxx.a. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED S K esitas 10 augustil 2005 kohtule hagiavalduse O Š vastu väljamõistetud elatise suuruse vähendamise ja täielikult elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 2000.a Ida-Viru Politseiprefektuuris nooremkonstaablina ning tema keskmine kuupalk oli umbes 5000 krooni. Käesoleval ajal töötab hageja Mortimer Grupp OÜ-s juhina ja tema palga suurus on 3000 krooni. 06.11.2001.a on hageja kooselust V K´ga sündinud poeg D ja tütar D. Narva Linnakohtu otsusega oli hagejalt V K kasuks välja mõistetud elatis 1500 krooni kuni laste täisealisuseni, s.o. 06.11.2019.a Käesoleval ajal on hageja vabaabielus T T, hageja elukaaslane on töötu ja tema ülalpidamisel on 9-aastane tütar A L. Hageja elab koos uue perega aadressil xxx. Igas kuus tasub hageja kommunaalkulusid umbes 1200 krooni ulatuses. Käesoleval ajal tasub hageja elatistena kokku 2600 krooni (1100 + 1500). Väljamõistetud elatiste suurus on liiga suur ja koormav hageja ja tema uue pere jaoks ning vastuolus seadusega. Seepärast esitas hageja Narva Linnakohtusse hagi V K vastu elatise suuruse vähendamise ja elatise võlgnevusest täielikult vabastamise nõudes. Hageja on nõus elatisena poja D K´i ülalpidamiseks maksma 200 krooni. Kui hageja varaline seisund muutub, siis on ta nõus esimesel võimalusel suuremat elatusraha maksma. Samuti leiab hageja, et tema varaline seisund 2 ei võimalda ta tekkinud võlgnevust tasuda ja ta palub PkS § 71 alusel vabastada ta täielikult elatise võlgnevuse tasumisest. 20.09.2005.a esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt moodustab 19.09.2005.a seisuga 3300 krooni. elatise võlgnevus KOSTJA VASTUS Kostja 23.08.2006 esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei või igakuise elatuse suurus ühele lapsele lähtuvalt PkS § 61 lg 4 olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejalt väljamõistetud elatise summa 1100 krooni, on alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud ei anna alust PkS § 61 lg 5 kohaldamiseks ja elatise suuruse vähendamiseks. See, et kostjal on kaks last, kelle ülapidamiseks ta maksab kummalegi 750 krooni, ei tähenda, et elatist kostja lapsele tuleb vähendada kuni 200 kroonini kuus. Kostja leiab, et hageja varaline seisund ei ole mõjuv põhjus elatise suuruse vähendamiseks. Lähtudes oma vanusest ja asjaolust, et hagejal on 3 alaealist last, keda ta peab ülal pidama, tuleks hagejal kostja arvates korraldada oma elu selliselt, et ta oleks võimeline oma lastele kasvõi seadusega ettenähtud miinimummääras elatist maksma. Asjaolu, et hageja on vabaabielus, tema uus elukaslane on töötu ja tema ülalpidamisel on 9aastane laps, ei oma käesolevas asjas mingit tähtsust, kuna hagejal ei lasu kohustust nende ülalpidamiseks. Kostja leiab samuti, et hagejal ei ole mõjuvaid põhjuseid elatise võlgnevusest summas 3300 krooni vabastamiseks. Kostja varaline seisund hagi esitamise aja seisuga, samuti käesoleval ajal on halvem kui hagejal. Kostja ei tööta, ta õpib kutsekoolis 3.kursusel. Kostja igakuine sissetulek on lapsetoetus ja elatis. Kostjat aitab poega ülal pidada tema ema. VASTUHAGIAVALDUS 12.09.2006.a esitas O Š vastuhagi S K vastu elatise suuruse muutmise nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt sai poolte alaealine poeg 7-aastaseks ja läks esimesse klassi. Laps käib ka Ahtme Kunstide Koolis. Võrreldes 2000 aastaga on lapse vajadused suurenenud. Kostjalt väljamõistetud elatis ei võimalda rahuldada lapse materiaalseid ja vaimseid vajadusi. Mingit lisaabi kostja lapsele ei võimalda. Hageja ei tööta, ta õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses päevases osakonnas esimesel kursusel. Hageja igakuiseks sissetulekuks on lapsetoetus ja elatis. Lapse ülalpidamises aitab hagejat tema ema. Seadusandlusega on kindlaksmääratud lapse ülalpidamiseks minimaalne summa, mis käesoleval ajal moodustab 1500 krooni. Kuna kostja maksab kohtuotsuse alusel kuus 1100 krooni, kuid lapse vajadused on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga suurenenud, esitab hageja lapse ülalpidamiseks elatise suuruse muutmise hagi. Hageja soovib väljamõistetud elatise suuruse muutmist ja kostjalt poja Danieli ülalpidamiseks elatise igakuise elatusrahana 1500 krooni väljamõistmist. VASTUS VASTUHAGILE 02.10.2006.a esitas S K vastuhagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ta hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole O Š vastuhagi praktiliselt põhjendanud ega tõendanud, vaid juhindunud PkS § 61 lg 4 , mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsest töötasust. Hageja esitas tõendid muusikaringi eest tasumise kohta 64 krooni ( 800: 12) ulatuses kuus ja selle kohta, et ta õpib juba teist aastat Kutsehariduskeskuses I kursusel üht ja sama eriala. Elatisenõude rahuldamisega summas 1500 krooni ahistab kostja oma teisi lapsi. Saades palka 3500 krooni kuus ja omades veel kahte last D ja D, kellele ta peab samuti elatist maksma, ei ole ta võimeline Poja D ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutava summas tasuma. S K elatise võlgnevus O Š moodustab 9838 krooni. Hageja saab lastetoetust ja sotsiaalabi, mis moodustab ligikaudu 2500 krooni. Kostja saab peale tulumaksu ja kogumispensioni mahaarvamist kätte 3085 krooni. Oma naise ja tema tütrega, elab kostja koos juba viis aastat. Tema abikaasa saab tütre ülalpidamiseks elatist 462,50 krooni ja lastetoetust. Abikaasa käesoleval ajal ei tööta, ta on Tallinna Sotsiaal3 Humanitaarinstituudi
- kursuse üliõpilane. Pere sissetulek moodustab kokku 3847,50 krooni. Sellest summast maksab kostja D, D ja D ülalpidamiseks kokku 1200 krooni. Umbes 1200 krooni tasub kostja kommunaalteenuste eest. Igale pereliikmele järgijääv summa on 500 krooni (1500 : 3). S K palub vähendada poja D ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamise momendist 400 kroonini ning vabastada ta elatise koguvõlgnevusest summas 9838 krooni. KOHTUISTUNG Eelistungil 23.08.2006.a hageja toetas hagi Kostja esindaja hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et puudub alus väljamõistetud elatise vähendamiseks, sest hageja maksab niigi vähem kui seadusega on ette nähtud. Kohtuistungil hageja toetas hagi. Asjaolu, et lapse vajadused on muutunud hageja tunnistas. Komandeeringurahad ei ole sissetulek, see on tema ülalpidamiseks komandeeringu ajal. Tema naine on töötu. Peale kohtuotsust on tema sissetulek ja majanduslik olukord muutunud. Ajavahemikus 10.01.2006.a kuni 19.05.2006.a oli hageja töötu. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja jäi esitatud vastuväidete juurde. Kui hageja on komandeeringus, on ta täielikult tööandja ülalpidamisel. Vastuhagi O.Š esindaja toetas, leides, et teiste laste huvid ei pole kahjustatud, kui selles asjas elatis minimaalses määras välja mõistetakse. S K vastuhagi ei tunnistanud, seletades, et hageja pole esitanud ühtegi tõendit lapse vajaduse suurenemise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on esitanud nõude elatise suuruse muutmiseks põhjendusel, et tema varaline seisund on võrreldes elatise määramise ajaga muutunud (halvenenud). Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000.a otsusest tsiviilasjas 2-1246/2000 (tl. 6- 8) nähtub, et hageja varalise seisundi kindlaks tegemisel on lähtutud hageja keskmise sissetuleku suurusest, mis moodustas 4737 krooni ning kostja keskmise sissetuleku suurusest, mis moodustas 3150 krooni kuus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud tõendite (tl 11, 120-122, 134) kohaselt moodustas hageja keskmine töötasu 2005.a 3294,40 krooni. 2006.a jaanuaris oli hageja töötasu 4607 krooni ning alates 2006.a 4 maikuust kuni septembrini on hageja keskmine töötasu olnud 3474,60 krooni (tl 115, 116119, 134,141). Hageja väitel oli ta ajavahemikus 10.01.2006.a kuni 19.05.2006.a töötu. Vastavalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PkS § 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal, teenides nii vähemalt riiklikku miinimumpalka. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormuse reeglist, mis on sätestatud TsMS §-s 91 lg-s 1, peab elatise vähendamist taotlev pool, kel puudub stabiilne sissetulek, tõendama, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Kui vanem ei ole seda tõendanud, peab ta täitma ülalpidamiskohustust vähemalt samas suuruses nagu isik, kes töötab täisajaga töökohal saades selle eest riiklikku miinimumpalka. Hageja ei ole tõendanud, et ta on ajavahemikus 10.01.2006.a kuni 19.05.2006.a teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Seetõttu tuleb eeldada, et hageja sissetulek ajavahemikus 2006.a veebruar kuni aprill oli vähemalt käesoleval aastal kehtiv alampalk ehk 3000 krooni. Kooskõlas TsMS § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtu poolt tehtud järelpäringute kohaselt on hageja nimele registreeritud korteriomand asukohaga xxx (tl 89). Autoregistrikeskusse tehtud päringu (tl 87-88) kohaselt on hageja nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Asja materjalidest (tl 9, 17, 19,20, 114) nähtub, et hagejal on 06.11.2001.a sündinud poeg D ja tütar D. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tõendite (tl 35, 127) kohaselt õpib kostja nimetatud kooli päevases osakonnas arvutiteeninduse erialal. Kostja nimele on registreeritud korteriomand asukohaga xxx (tl 50). Sõidukeid ja vallasasju kostja nimele registreeritud ei ole (tl 47,48). Eeltoodust lähtudes, leiab kohus, et nii hageja kui ka kostja varaline seisund on võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti halvenenud. Hageja tõendeid ega põhjendusi, mis annaksid alust väita, et lapse vajadused oleksid võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti vähenenud, esitanud ei ole. “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et 7 aastasele linnalapsele kulub 2 182 krooni kuus.(vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Samuti on Riigikohus oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Tulenevalt 5 PKS on hagejal kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi, PKS ei sätesta hageja kohustust ülal pidada tema töövõimelist abikaasast ning võõraslast. Seega jätab kohus hageja poolt esitatud tõendid (tl 112, 113) tema abikaasa õppimise kohta tähelepanuta. Hageja ülalpidamisvõime 2005.a oli vähemalt 823,60 krooni (3294,40:4, s.o. hageja ja tema kolm last) ning käesoleval aastal 923,45 krooni (3693, 85 / 4607 + 3000 + 3474,60: 3/: 4). Kuigi OÜ Mortimer Grupp tõendi (tl 149) kohaselt on S K makstud komandeeringurahasid 2006.a maikuus 1500 krooni, juunis 5000 krooni, juulis 11500 krooni, augustis 10500 krooni ning septembris 13 000 krooni, puudub kohtul alus nimetatud summasid sissetulekute hulka arvestada. Lähetuskulude maksmise eesmärgiks on hüvitada töötajale töölähetusega tekkivaid kulutusi ning need summad ei ole palgaseaduse kohaselt käsitletavad töötaja teenitud palgana. Hageja poolt esitatud tõendid (tl 12-16, 107-111, 142-147), mis kinnitavad tema poolt kommunaalteenuste kulude kandmist ei anna iseenesest poolte lapsele makstava elatise vähendamiseks tema poolt soovitud suuruseni. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat muuta Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000.a otsusega, millega S K´ilt mõisteti välja elatis O Š kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1100 krooni, välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja elatis S K´ilt O Š kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 10.08.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 823 krooni ning alates 01.01.2006.a summas 923 krooni kuni poja D´i (sündinud xxx.a) täisealisuseni, s.o. xxx.a. Kohus möönab, et kostja praeguse sissetuleku juures jääks kostjale pärast ülalpidamiskohustuse täitmist äraelamiseks ebapiisav summa kuus, kuid seda ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks PKS § 61 lg 6 tähenduses, sest kostja äraelamiseks vajalikud vahendid on tagatud täitemenetluse seadustiku §-ga 132, Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, puudub kohtul lähtuvalt asjaolust, et S K on veel teised lapsed, kes elatise väljamõistmisel O Š poolt nõutavas suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, alus vastuhagi rahuldamiseks. Perekonnaseaduse § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Seega eeldab PkS § 71 elatise võlgnevusest tasumisest vabastamiseks kahe tingimuse, milleks on kas isiku haigus või muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolu ja asjaolu, et varaline seisund ei võimalda tal tekkinud võlgnevust tasuda üheaegselt olemasolu. Hageja esitas kohtule elatise võlgnevusest täielikult vabastamise nõude. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 152) nähtub, et hagejal on elatisraha võlgnevus O Š ees 31.07.2006.a seisuga 8438 krooni. Hageja kohtule kirjalikke tõendeid, et elatisena võlgnetavaks summaks oleks 9838 krooni, esitanud ei ole. Hageja on väljamõistetud elatise võlgnevusest tasumisest vabastamise nõude esitanud põhjendusel, et tema varaline seisund ei võimalda tal tekkinud võlgnevust tasuda. Selliseid asjaolusid, mida kohus võiks võlgnevuse tekkimisel tunnistada mõjuvaks, hageja esile toonud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et hageja teatud ajal ei töötanud, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks alust hageja vabastamiseks kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Asjaolud, et hageja kannab kommunaalkulusid ning tal on uus perekond, iseloomustavad küll hageja varalist seisundit., kuid need ei anna iseenesest alust nõude rahuldamiseks. Elatise lapsele mõistab kohus välja eelkõige laste huvidest lähtudes. Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude osas jätta rahuldamata. 6 Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt ja jätab vastuhagi rahuldamata . MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 lg 2 alusel kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Hagiavaldus oli kohtusse esitatud 10.08.2005.a Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu elatise võlgnevuse summast 3300 kroonist lähtudes 280 krooni riigilõivu. Kuna kohus jättis hagi elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõude rahuldamata, siis tuleb hagejalt lähtuvalt hagihinnast välja mõista riigituludesse tasumata jäänud riigilõiv 470 krooni (750 – 280). Ida-Viru Maakohtu 22.novembri 2005.a määrusega oli määratud O Š´le riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvel. Kuna kohus rahuldas osaliselt, vastuhagi aga jättis rahuldamata, kuuluvad riigi õigusabi kulud vastavalt TsMS § 60 lg1 ja 61 riigi kanda jätmisele. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige 7