Tsiviilasi nr 2-05-2729 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2006. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviil

RS) §-i 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne

1. juulit
2. a., selle tekke ajal kehtinud seadust. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg 1 järgi annab laenulepingu üks pool teise poolele omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK § 190 lg.1 võidakse kohustise täitmine vastavalt lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Leppetrahviks (viiviseks) loetakse lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral (TsK § 191 lg.1). Vastavalt

RS §-ile 12 lg 1 kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist
3. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8lg 2).

Vastavalt

§ 76lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (

§ 101lg 1 p.

1, 6). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi vastavalt lepingu sätetele (

§ 113lg 1).

Laenulepingu punkt 3.

1. alusel kohustus kostja tasuma hagejale laenu kasutamise eest intressi 2,5% kuus laenusumma jäägilt ja tähtajaks tasumata laenu eest 5% kuus. Hageja poolt tasumata laenusumma on 26.425 krooni. Kostja ei ole kohtu poolt määratud istungile ilmunud, kuigi oli teadlik istungi toimumise ajast, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 410 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne
4. a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 14 (kuni
7. a. kehtinud redaktsioonis) järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni
10. a. kehtinud redaktsioonis) järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 5.750 krooni. Samuti on hageja tasunud 25 krooni rahvastikuregistri väljavõtte ja 3.998 krooni õigusabi eest. Hageja taotleb kostjalt nimetatud menetluskulude väljamõistmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5.750 krooni., 25 krooni rahvastikuregistri väljavõtte ja 3.634 krooni hageja õigusabi kulude eest (s.o 5% rahuldatud hagist summas 72.680 krooni). 3