2-04-2122/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-2122 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2006, Tallinn Kohtukoosseis Tsiviilasi Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Urmas Reinola ja Iko Nõmm K.Hu ja M.Si hagi OÜ S vastu 23 219,60 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 08.11.2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.Hu ja M.Si apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 19.10.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad K.H ja M.S ning nende esindaja adv. Merli Lorvi Kostja OÜ S, esindaja Marko Jaani Kolmas isik SIA B RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Linnakohtu 08.11.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

2.Apellantide kohtukulud jätta nende endi kanda.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1).

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. K.H ja M.S esitasid 10.09.2004 hagi OÜ S vastu, paludes kostjalt välja mõista 23 219,60 krooni. Hagi kohaselt sõlmisid pooled juulis 2004 pakettreisilepingu, millega kostja kohustus osutama hagejatele reisiteenuseid reisiks Türki ajavahemikul 20.07.-27.07.2004.

Reisiteenuste hulka kuulus veoteenus, majutusteenus Türgis Kemeri 5-tärni hotellis X ja reisikindlustus. Lepingu sõlmimist poolte vahel tõendab kostja 16.07.2004 arve nr 040613 summas 21 036 krooni, mille hagejad tasusid 16.07.2004. Kostja esindaja kinnitas suuliselt, et hotellis võimaldatakse hagejatele vabade kohtade olemasolul merevaatega tuba.

16.07.2004 said hagejad arve e-kirja teel, mingeid muid dokumente peale arve selles e-kirjas ei sisaldunud.

2.20.07.2004 hotelli jõudes väitis hotelli administraator, et merevaatega toa eest tuleb tasuda lisaks 10 USA dollarit öö kohta ehkki vabu merevaatega tube hotellis oli. Hagejatele võimaldatud tuba oli vaatega ehitusplatsile ja lagunenud majale. Samuti asus toa akna all hotelli masinapargi aedik, millest kostus vahetpidamata kõrvulukustavat müra. Hagejad võtsid ühendust hotelli administratsiooniga, kostja esindaja K. V, samuti kohapealse reisikorraldaja T Tours esindaja J. Z sooviga vahetada tuba eemale mürast ning saada merevaatega tuba. Kostja esindaja soovitas hagejatel pidada läbirääkimisi hotelli administratsiooniga. Läbirääkimiste käigus lubati hagejatele anda uus tuba 21.07.2004.

Esimeses toas ei töötanud öösel konditsioneer ja seetõttu oli magamine häiritud. Kuna hagejad arvasid, et tegemist on lihtsalt ajutise probleemiga ning nad olid reisist väsinud, siis ei teavitatud hotelli administratsiooni sellest probleemist.

3.21.07.2004 anti hagejatele uus tuba, mis asus veel remontimata ja renoveerimata hotelli osas ning ei vastanud 5-tärni hotelli nõuetele. Vestluses hotelli administratsiooniga selgus, et hotelli kolmest korpusest on renoveeritud ning 5-tärni hotelli nõuetega vastavusse viidud vaid üks korpus. Reisi planeerimisel ning hotelli valikul oli hagejate jaoks üheks määravaks tingimuseks asjaolu, et hotell oleks uus. Hotelli X puhul oli kostja väitel tegemist vastavatud 5-tärni hotelliga. Kostja poolt viidatud Läti reisibüroo B kodulehekülje andmetel avati hotell X juunis 2004. Selle info põhjal oli hagejatel alust eeldada, et hotell on tervikuna avatud juunist ning nende sinnajõudmisel enam ehitustöid ei toimu. Peale vaidlusi hotelli administratsiooniga anti hagejatele uus tuba, mis oli renoveeritud, merevaatega ja vastas välisel vaatlusel 5-tärni hotellile esitatavatele nõuetele. Ööl vastu 22.07.2004 kella 3.30 paiku ärkasid hagejad suure kuumuse tõttu ning selgus, et konditsioneer ei tööta ka selles toas. Lubatud 10 minuti jooksul konditsioneer tööle ei hakanud ja hagejad kontakteerusid uuesti administratsiooniga, kes vastas, et igal ööl kell 02.00 kuni 06.00 toimuvad konditsioneeri puhastustööd, mistõttu sel ajal konditsioneer kunagi ei tööta.

4.Kuna hagejad leidsid, et neile pakutud teenus ei vasta kostja poolt lubatud ning poolte kokkulepitud tingimustele, soovisid nad lepingu üles öelda ning sõita tagasi Eestisse.

22.07.2004 varahommikul kontakteerusid hagejad kohapealse reisiesindaja T Toursiga ning palusid organiseerida tagasisõidu. Hagejad helistasid ka kostja esindaja K. V, kellele kirjeldasid tekkinud olukorda ning teavitasid lepingu ülesütlemisest ning koju naasmisest.

Kostja esindaja soovitas võtta T Tours esindajalt allkirjastatud inglisekeelne lühikirjeldus toimunust, mida hagejad ka tegid. Vestluses T Tours esindajaga selgus, et tegelikuks konditsioneeri mittetöötamise põhjuseks on ilmselt kokkuhoiusoov, kuna elektrihinnad Türgis on väga kõrged ning seetõttu olevat hotellis tavaks öösel konditsioneer välja lülitada.

Enne tagasilendu selgus, et lennupiletite vahetus on võimalik üksnes lisatasu eest (70 USA dollarit inimese kohta). Hagejad tasusid lennukipiletite vahetuse eest T Tour esindajale arve alusel kokku 140 USA dollarit. 23.07.2004 esitasid hagejad kostjale kirjaliku pretensiooni, milles andsid põhjaliku ülevaate toimunust ning palusid tagastada hagejate poolt tasutud reisi maksumus 21 036 krooni. Samuti palusid hagejad hüvitada Türgi viisade ning tagasilennu piletite vahetuse eest tasutud 160 USA dollarit. Hagejad viitasid ka telefonikuludele, mille täpne summa ei olnud avalduse kirjutamise hetkeks selgunud. 12.08.2004 teatas kostja hagejate nõuete rahuldamisest keeldumisest. 17.08.2004 lisavastuses nõustus kostja tagastama 4800 krooni, mis on väidetavalt kasutamata jäänud majutuse osa hotellis X.

Hagejate arvates ei piisa kostja poolt pakutud summast, kuna kostjalt tellitud puhkusereisi näol oli hagejate jaoks tegemist kasutult kulutatud puhkuseajaga ning hagejad ei saanud nimetatud reisist teenust, mida nad ootasid ja võisid mõistlikult eeldada. Seega paluvad hagejad kostjalt välja mõista reisitasu 21 036 krooni, kantud lisakulutused 2075,20 krooni ning Türgis tehtud kulutused telefonikõnedele 108,40 krooni.

5.24.01.2005 kohtumäärusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel SIA B.

Kostja vastuväited 6. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hagejatel ei olnud kuidagi võimalik arvata, et tegemist on vastvalminud hotelliga, kuna see avati juunis 2004 ja kandis varem nime G G. Reisidokumendis ei kajastu merevaatega toa lubadus. Hagejatele võimaldati tuba, mis ei olnud merevaatega, kuna hagejad keeldusid merevaate eest lisatasu maksmast. Hagejad selle toa konditsioneeri töö kohta pretensiooni ei esitanud. Kuna öösel on temperatuur madalam, toimus hotellis 02.00 kuni 06.00 korraline konditsioneerifiltri puhastus. Hagejad lahkusid hotellist 22.07.2004 välja kirjutamata. Kostjat nad lepingu ülesütlemisest ei teavitanud, vaid saatsid lühisõnumi palvega organiseerida transfeer Riiast 2 Tallinna, mida kostja ka tegi. Kostja lepingupartnerilt SIA-lt B saadud informatsiooni kohaselt oli hagejate lahkumispõhjus seotud probleemidega kodus, kuna neile oli öösel 21.07.2004 vastu 22.07.2004 helistatud ja hommikul nad lahkusid. Kohapealne reiskorraldaja T Tour tegi kõik endast sõltuva, et hagejate soove täita. Hagejate soovi korraldada ümber kogu hotelli konditsioneerisüsteem, ei olnud võimalik täita, sest hagejad teavitasid T Touri 22.07.2004 kell 7.00 hommikul ja kell 8.00 sõitsid hagejad juba lennujaama. Seega puudus väidetava rikkumise kõrvaldamiseks tähtaeg. Kostja on täitnud kõik lepinguga võetud tingimused ja pakkunud hüvitust osa eest, mida hagejad ei kasutanud.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused 7. Kohus jättis 08.11.2005 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt leidis tunnistaja K.V ütlustega kinnitust, et hagejad said sooduspakkumisega reisipaketi ja tema ütlustega on tõendatud, et merevaatega toa saamine on lisatasu eest ja see oleks kajastunud arvel.

Tunnistaja möönis, et võimalusel antakse merevaatega tuba kui hotellis on vaba tuba. T Tours reisiesindaja selgitusest nähtuvalt pidanuksid hagejad tasuma merevaatega toa eest lisaks 10 USA dollarit. Asjakohane on kostja seisukoht, et merevaatega toa puudumine ei ole käsitletav kostjapoolse lepingu rikkumisena. Tõendamata on hagejate seisukoht, et reisi planeerimisel ning hotelli valikul oli nende jaoks üheks määravaks tingimuseks asjaolu, et hotell oleks uus. Ebaõige on hagejate viide asjaolule, et Läti reisibüroo B koduleheküljelt nähtuvalt on hotell X avatud juunis 2004. Kuna samal koduleheküljel on märgitud, et hotelli varasem nimi oli G G, siis ei saanud hagejad eeldada, et tegemist on vastvalminud hotelliga.

Seega ei olnud kostjal merevaatega toa andmise kohustust, kuna hagejad ei olnud selle eest lisatasu maksnud. Võimalust ei saa tõlgendada kostja kohustusena anda hagejatele hotellis lisatasuta merevaatega tuba.

8.Türgi Vabariigi Kultuuri- ja Turismiministeeriumi turismiobjekti inspektsiooni tõendiga on tuvastatud, et X on 5-tärni hotell. Asjaolu, et hagejatele võimaldati vaidlusaluse hotelli renoveeritud osas tuba ja osa hotellist oli renoveerimata, ei tee olematuks hotelli kuulumist 5-tärni hotelli nimistusse. Põhistatud on hagejate positsioon, et hotelli X tutvustaval B koduleheküljel, samuti hotelli oma koduleheküljel on märgitud, et tubades on konditsioneer.

T Tours esindaja selgitusest ei nähtu, et hagejad oleksid lepingu üles öelnud. Hagejad ei esitanud vastuväiteid B esindaja poolt kostjale 22.07.2004 saadetud e-kirjale, mille kohaselt hagejad lahkusid hotellist 22.07.2004 sealt välja kirjutamata. Tunnistaja K. V ütlusega on tuvastatud, et hagejad soovisid järgmisel päeval reisilt tagasi tulla ja ütlesid, et reisiesindaja ei saa neid aidata. Tunnistaja palus võtta kohapeal kirjalik selgitus probleemide kohta ning tema ütlusest nähtuvalt konditsioneerist juttu ei olnud. Hagejate väide, et kostja ei võtnud rikkumise kõrvaldamiseks tarvitusele mingeid abinõusid, on väär ja eksitav, kuna hagejad ei ole andnud kostjale väidetavate rikkumiste kõrvaldamiseks tähtaega. Kostja on tulnud vastu hagejate nõudmistele ja soovidele hotellitoa vahetamise osas ning hagejate vastupidised väited on alusetud. Hagejad saatsid kostjale lühisõnumi palvega organiseerida transfeer Riiast Tallinna. Seega on väär hagejate väide, et nad teavitasid kostjat lepingu ülesütlemisest. Asjakohane on kostja seisukoht, et reisi ülesütlemisõigus ei ole piisav igasuguse puuduse korral, vaid ainult reisi puudustest põhjustatud oluline kahjustamine või oluline, reisikorraldajale äratuntav põhjus, mis muudab reisi jätkamise reisija seisukohalt mitteeeldatavaks. Argumenteeritud on kostja positsioon, et hotellis kell 02.00 kuni 06.00 toimuv korraline konditsioneerifiltri puhastus ei saa olla selliseks oluliseks rikkumiseks, mis annaks õiguse reisi ülesütlemiseks, kuna hagejad ei andnud kostjale tähtaega sellise väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Paljasõnaline ja tõendamata on hagejate väide, et vestluses T Tours esindajaga selgus, et tegelikuks konditsioneeri mittetöötamise põhjuseks on ilmselt kokkuhoiusoov, kuna elektrihinnad Türgis on väga kõrged ning seetõttu olevat hotellil tavaks öösel konditsioneer välja lülitada. Poolte kirjavahetusest ajavahemikul 23.07.- 3 17.08.2004 nähtuvalt möönsid hagejad, et T Tours esindaja pakkus hagejatele võimalust hotelli vahetada. Põhistatud on kostja seisukoht, et hagejad ei ole andnud kostjale väidetava rikkumise puhuks tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Juhul kui hagejad tuvastasid, et neile on pakutud lepingule mittevastav reis, annab seadus kõigepealt kostjale heastamisnõude.

Järeltähtaja tagajärjetu määramise järel või reisikorraldaja keeldumise korral võib reisija ise abi leida ja nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, näiteks vajadusel teise hotelli ümber kolida.

Usaldusväärselt on tõendamata hageja väide, et nad teavitasid kostjat lepingu ülesütlemisest.

9.Põhistatud on hagejate seisukoht, et VÕS § 869 lg 1 kohaselt, kui reisikorraldaja kasutab pakettreisilepingu alusena tüüptingimusi, tuleb need esitada reisijale enne lepingu sõlmimist.

Kostja töötaja K. V 16.07.2004 e-kirjast K.H nähtub, et hageja on pöördunud kostja poole reisi saamiseks ja samal päeval on M.S tasunud pakettreisi eest. Ainetu on hagejate väide, et kuna antud juhul esitas kostja oma tüüptingimused pärast lepingu sõlmimist ehk pärast arve tasumist, ei ole tüüptingimused muutnud lepingu osaks ega ole hagejate jaoks kehtivad, kuna hagejad võinuks 19.07.2004 reisikorraldajalt arve ja tüüptingimuste saamisel lepingust taganeda või selle üles öelda põhjusel, et neile ei antud tüüptingimusi enne lepingu sõlmimist. Seega ei ole hagejad kooskõlas VÕS §-dega 875 ja 876 lepingut kehtivalt üles öelnud ning puudub alus reisitasu tagastamiseks ega tõusetu küsimust lennukipiletite vahetamisele ja telefonikõnedele tehtud kulutuste hüvitamisest kogusummas 23 219,60 krooni. Hagejad ei ole taotlenud reistasu vähendamist. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt on hagi tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 10. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus hindas vääralt asjas kogutud tõendeid. Hagejad on poolte vahel sõlmitud pakettreisilepingu nõuetekohaselt üles öelnud. Hagejad esitasid kohtule telefonikõnede väljavõtte, millest nähtub, et nad helistasid korduvalt nii Türgi kohapealsele reisikorraldajale kui ka kostja kontoritelefonile, teavitades reisikorraldajat ilmnenud probleemidest ning palunud need lahendada. Kohus ei ole neile tõenditele hinnangut andnud ega põhjendanud, miks ei ole telefoni teel lepingu ülesütlemine nimetatud dokumentaalse tõendi ning poolte seletusega usutavalt tõendatud. Hagejad kirjeldasid olukorda, milles nad reisil olles pidid viibima. Kuna hagejad läksid reisile kesksuvel, mil Türgis oli väga kõrge temperatuur (öösel väljas sooja ca 35 kraadi), mis muudab põhjamaa kliimaga harjunud inimesele magamise sellistes tingimustes ilma töötava konditsioneerita võimatuks. Hagejad läksid nädalasele reisile, sellest 2 ööd ei saanud nad hotellis konditsioneeri mittetöötamise tõttu magada.

Arusaamatuks jääb, kuidas saab 5-tärni hotelli puhul pidada konditsioneeri, mille olemasolu oli märgitud hotelli ja reisikorraldaja koduleheküljel, mittetöötamist väheoluliseks rikkumiseks, mis ei võimalda reisijal lepingut üles öelda. Kuna poolte vahelise pakettreisilepingu sisuks oli veoteenus, majutusteenus 5-tärni hotellis ning reisikindlustus, siis asjaolu, et majutusteenuse osas puudus öösiti konditsioneer, näitab, et kahtlemata oli majutusteenus olulise puudusega. Kuna reisikorraldajat on puudustest teavitatud ning see on tõendatud asjas esitatud kõnedeeristusega, siis on hagejad andnud ka tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt asjaolust, et tegemist oli ühe nädala pikkuse reisiga, siis ei saa hagejatelt eeldada, et nad annaksid reisikorraldajale puuduste kõrvaldamiseks näiteks nädalase tähtaja. Sellises olukorras võib mõistlikuks pidada ka mõne tunni pikkust tähtaega.

Samas on kostjal olnud aega 2 päeva hotellis tekkinud probleemide lahendamiseks. Kohus ei ole lahendis viidanud sellele, milline oleks olnud vajalik ja mõistlik täiendav tähtaeg.

Hagejad leiavad ka, et konditsioneeri mittetöötamise näol on tegemist niivõrd olulise puudusega, et see võimaldab lepingu tulenevalt VÕS § 876 lg-st 1 üles öelda ka rikkumise kõrvaldamiseks täiendavalt tähtaega andmata. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejatele selge, et kostja ei kõrvalda oma rikkumist, kuna hagejad suhtlesid ise kohapeal 4 reisiesindajaga ning hotelli personaliga. Hotelli administratsiooni väitel teostati igaöiselt kella 2.00 kuni 6.00 hotelli konditsioneerfiltri puhastustöid, mistõttu pidi samasugune olukord jätkuma ka reisi järele jäänud ööde vältel. Seetõttu oleks igasugune veelkord täiendava tähtaja andmine jäänud tulemuseta. Tõendamist on leidnud järgmised reisikorraldaja poolsed kohustuse rikkumised - hagejatele anti algselt tuba, mis oli vaatega ehitusplatsile ning mille akna alla asus hotelli masinapargi aedik, millest kostus kõrvulukustavat müra; toas ei töötanud öösel konditsioneer; teine hagejatele antud tuba ei vastanud 5-tärni hotelli nõuetele, kuna oli renoveerimata; kolmas tuba vastas välisel vaatlusel kõigile 5-tärni hotelli tingimustele, kuid selles ei töötanud öösel konditsioneer.

Mainitud väidete kinnituseks on hagejad esitanud fotod esimese toa aknast, kohapealse reisikorraldaja selgituse ning kinnitanud väiteid ka ise kohtuistungil.

11.Hagejad maksid reisitasu enne reisi toimumist 16.07.2004 ning nad on korduvalt väljendanud, et soovivad reisi eest makstud raha tagasi. Ka reisitasu vähendamine saab antud juhul toimuda üksnes sel viisil, et kostja tagastab hagejatele reisitasu täielikult või osaliselt.

Seega oli kohtul juhul, kui ta leidis, et asjas kogutud tõendite põhjal võib kõne alla tulla reisitasu vähendamine, tulenevalt TsMS §-st 228 õigus ja kohustus hagi täielikult või osaliselt rahuldada ka VÕS § 875 alusel. Kohtu väide, et kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei tõusetu küsimust lennukipiletite vahetamisele ja telefonikõnedele tehtud kulutuste hüvitamisest, on õiguslikult põhjendamata. Hagejad on esitanud nõude otseselt kostja tegevusest tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks (lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks). Isegi juhul, kui nõustuda kohtu seisukohaga, et lepingut ei ole hagejate poolt üles öeldud, ei välista see reisija poolt kahju hüvitamise nõude esitamist kui reisikorraldaja on lepingut rikkunud ning sellest on tekkinud reisijale kahju. Kahju hüvitamist võimaldab VÕS § 877 lg 2, millele hagejad on hagiavalduses ka viidanud. Kohus ei käsitle oma lahendis seda, miks ta leiab, et kahju hüvitamine pole põhjendatud ega asu järeldusele, et kahju olemasolu oleks tõendamata. Hagejad on ammendavalt tõendanud kahju tekkimist, selle suurust ning põhjuslikku seost kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. Seega jääb arusaamatuks, miks on välistatud kostja poolt kahju hüvitamine ehkki vaidlus puudub selles, et kostja on sõlmitud pakettreisilepingut rikkunud.

Apellatsioonkaebuse vastus 12. Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. SIA B ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 13. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks põhjenduste osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.

14.Kohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, merevaatega toa puudumine ei ole käsitletav kostjapoolse lepingu rikkumisega, kuna kostjal selline kohustus puudus. Kuigi hagejatele peale nende pöördumist administratsiooni poole anti uus renoveeritud merevaatega tuba, märkis kohus õigesti, et võimalust ei saa tõlgendada kostja kohustusena. Hagejate väide, et neile antud tuba ei vastanud 5-tärni hotelli nõuetele, on ümber lükatud asjas kogutud tõenditega ja maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendatud. Et X on 5-tärni hotell, tõendab Türgi Vabariigi Kultuuri- ja Turismiministeeriumi turismiobjekti inspektsiooni tõend (t.lk.96-97). Asjaolu, et osa hotellist oli renoveerimata, ei oma tähtsust, kuna hagejatele anti tuba hotelli renoveeritud osas. Samuti ei ole põhjendatud hagejate väide 5 selles, et hotell pidi olema uus ja vastavatud, sest Läti reisibüroo koduleheküljel oli märgitud, et hotell X avati küll 2004 juunis, kuid töötas varem G G nime all. Seega ei saanud hagejad eeldada, et tegemist on vastvalminud hotelliga.

15.Maakohus on õigesti põhjendanud, et kostja tuli hagejate soovidele vastu, võimaldades neile tubade vahetusi. Hagejatele järjekordselt võimaldatud merevaatega tuba, kuid saadud toas ei töötanud konditsioneer. Samas hotellist tulenevale infole toimus hotellis kell 02.00-06.00 korraline konditsioneeri puhastus. Tunnistaja K.V ütlustel soovisid hagejad järgmisel päeval reisilt tagasi tulla ja ütlesid, et reisiesindaja ei saa neid aidata. Tunnistaja palus võtta kohapeal selgitus probleemide kohta ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt konditsioneerist juttu ei olnud. T Tours esindaja selgitusest ei nähtu, et hagejad oleksid lepingu üles öelnud (t.lk.1314, 144). Hagejad lahkusid 22.07.2004 hotellist end sealt välja kirjutamata ja saatsid kostjale lühisõnumi palvega organiseerida transfeer Riiast Tallinna.

16.Maakohus tuvastas õigesti, et hagejate väide, et nad teavitasid kostjat lepingu ülesütlemisest, on väär. Ringkonnakohus nõustub kohtuga selles, et kella 02.00-06.00 toimuv korraline konditsioneerifiltri puhastus ei ole selline oluline rikkumine, mis annaks õiguse reisi ülesütlemiseks, kuna hagejad ei andnud kostjale tähtaega väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Maakohus põhjendas otsuses piisavalt oma seiskohta, et isegi kui pidada rikkumist oluliseks, võib VÕS § 876 lg 1 järgi lepingu olulise rikkumise korral reisikorraldaja poolt reisi kestel reisija lepingu üles öelda, kui rikkumist ei kõrvaldata mõistliku aja jooksul sellest teatamisest või kui reisijalt ei saa rikkumise tõttu reisi jätkamist mõistlikult nõuda. Seda hagejad ei teinud. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt ajavahemikus 23.07-17.08.2004 möönsid hagejad, et T Tours esindaja pakkus hagejatele võimalust hotelli vahetada (t.lk.16-21). Maakohus tuvastas õigesti, et hagejad ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud ja seega puudub alus nõuda reisitasu tagastamist, lennukipiletite vahetamise ja telefonikõnedele tehtud kulutuste hüvitamist ega tõusetu kahju hüvitamise küsimust kogusummas 23 219.60 krooni.

17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel jäävad apellantide menetluskulud kaebuse rahuldamata jätmisel nende endi kanda.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellantide menetluskulud nende endi kanda. Vastaspool kulude nõuet ei esitanud.

U.Loonurm U.Reinola I.Nõmm 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.