VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-06-13745 13. november 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindaja

) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas

§ 444

lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega ning kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt

§ 444lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 2, 61 lg 1-4, 70 lg

1. on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 ja § 63 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vanemalt välja elatise täisealiseks saanud isiku nõudel. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. Vastavalt PKS § 63 lg 2, kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus selle isiku või vanema varalise seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada. PKS § 70 lg 1 (redaktsioon alates 01.06.2005) kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; mis on antud asjas 31.05.
2. Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust, tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja hageja kasuks ja tema ülalpidamiseks elatist.

468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab O.M, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab hagejale, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

§ 190

lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 123kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt 2

§ 129

lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 139lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Arvestades, et hagiavaldus oli esitatud 31.05.2006, otsus aga tehakse 13.11.2006, loeb kohus õiglaseks võtta riigilõivu suuruse määramisel tsiviilasja hinna määramiseks 6 kuud. Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 9000 krooni (1500 krooni * 6 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (alates 01.01.2006 kehtivad määrad) – 650 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 650 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 444, 468 lg 1 p 1, 630 lg 2. Tamara Šabarova Kohtunik 3