Obsah (5)
§ 1§ 29§ 130§ 165§ 23VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja arutamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungi
§ 1
lg 2 maksejõuetu võlgnik, põhjendades oma nõuet ÄS § 180 lg 51,
§ 1
lg 1 ja 2 ning § 13 palub avaldaja algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja OÜ-l Juulake (likvideerimisel) pankrot. 29.08.2006 andis oma nõusoleku tegutseda ajutise pankrotihaldurina T.V, kes kinnitas oma sõltumatust nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Viru Maakohtu 20.09.2006 määrusega algatati OÜ Juulake (likvideerimisel) suhtes pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks T.V. Ajutine pankrotihaldur T.V poolt 30.10.2006 kohtule esitatud aruande kohaselt on OÜ Juulake (likvideerimisel) põhiline tegevusvaldkond pagaritoodete tootmine. Pankrotiasja menetlemise käigus OÜ Juulake (likvideerimisel) (edaspidi ka „Võlgnik“, „oü“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:
- Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel 1.1.Suheldes Võlgnikuga nõudsin Võlgniku likvideerijalt andmed Võlgniku viimase 5 aasta majandustegevuse kohta ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. Võlgniku likvideerijal ei ole säilinud Võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni (enamiku dokumentide seaduses sätestatud hoiutähtaeg ka käesolevaks hetkeks möödunud), seetõttu ettekandes tuginetud võlgnikult saadud üksikutele andmetele ja kolmandatelt isikutelt kogutud informatsioonile. 1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördusin erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et võlgnik omab AS Hansapank pangaarvet, rahalised vahendeid O eek. Maksuameti andmetel on Võlgnikul 17.02.2006 seisuga maksuvõlgasid 40 290 krooni (põhivõlg 31 069 krooni + intressid 9 221 krooni). Vararegistrite andmetel varad puuduvad. Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad. Kohtutäituritel täitmised puuduvad.
- Selgitasin üldandmed Võlgniku kohta. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 28.03.
- Osakapital 10 000 krooni. Asutajateks osanikeks S. L (osalus 50%), V.O, V.K, V.V, juhataja S.L. 07.08.2000 Narva Linnakohtu otsusega on Äriseadustiku paragrahvi 519 lõike 3 alusel sundlõpetatud äriühingule määratud likvideerija. Likvideerijaks on V.O. Majandusaasta algus on
- jaanuaril ja lõpp
- detsembril. Ajutine 2
(6)Tsiviilasi nr 2-06-21712 haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles Narva linnas pagaritoodete valmistamisega. Tegevus lõppes jaanuaris 2000.a. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada viimase 5 aasta jooksul ühegi tehingu toimumist.
- Võlgniku varaline seisund. Halduri kogutud andmetest tuleneb, et Võlgnikul materiaalne vara puudub. Võlgnikul puuduvad nii rahalised nõudeõigused kui ka raha. Tegevus lõppenud 2000.a. Tegevus toimus rendipindadel, tegeleti pagaritoodete valmistamisega. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt VARASID O krooni. Ajutine haldur on teinud kindlaks 3 kreeditori: Maksu- ja Tolliamet, 17.02.2006 seisuga maksuvõlgasid 40 290 krooni. 2 eraisiku nõuded N.A (8 895,35 krooni) ja Z.T (8 817,15 krooni). Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kui olekski mingid võlausaldajad, siis seoses tegevuse lõppemisega 2000.a.-l oleks esitatavate nõuete osas võimalik esitada aegumise vastuväide vastavalt VÕS RakS § 9 sätestatule. Sama ka 2 eraisiku nõude osas. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt KOHUSTUSI vähemalt 50 002,50 krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 50 002,50 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi.
- Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, millede tagasivõitmine oleks võimalik. Võlgniku viimased tehingud toimusid ca 6 aastat tagasi.Võlgniku tehingute osas nõuete esitamise korral on võimalik esitada aegumise vastuväide. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmete suhtes ei ole ajalise piirangu tõttu võimalik esitada nõudmisi, kuna nõuete esitamise aeg on möödunud. Ainukest etteheidet saaks esitada likvideerijale pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Kuid samas puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavaluse esitamise viivitamise vahel. Võlgniku tehingute osas nõuete esitamise korral on võimalik esitada aegumise vastuväide. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses likvideerija tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmete suhtes ei ole ajalise piirangu tõttu võimalik esitada nõudmisi, kuna nõuete esitamise aeg on möödunud. Ainukest etteheidet saaks esitada likvideerijale pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Kuid samas puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavaluse esitamise viivitamise vahel. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui heegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-06-21712 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Võlgnik tegeles pagaritoodete tootmisega. Maksejõuetuse põhjustasid arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Oli tihe konkurents, elanikkonna maksevõime oli madal, tegevus tootis kahjumit. Seetõttu 2000.a.-l otsustati oma tegevus lõpetada. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskusi ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõppemisega tuleb dokumendid anda hoiule. Tulenevalt TsÜS § 46 Ig-st l jääks äriühingu dokumentatsioon 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale V.O-le. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks V.O; mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Vastavalt taotlusele tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest on ajutisel halduril pankrotiseaduse § 23 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu-hüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003 määrusega nr 71 kinnitatud - pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama määruse § 1 lg 7 kohaselt Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Sama määruse § 2 lg 8 kohaselt võib kohus Võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja kandnud seoses menetluse teenindamisega kulusid. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks, palub ajutine pankrotihaldur kohtul määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), mis kuuluks väljamaksmisele T.V pangakontole Hansapank. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma arvamuse juurde. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandes tooduga ja pankrotimenetluse raugemisega, samuti nõustus olema dokumendihoidjaks. Kohus leidis:
§ 1
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema 4
(6)Tsiviilasi nr 2-06-21712 kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 29
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuulanud ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid on kohus jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlgniku seaduslik esindaja kui ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et OÜ Juulake (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
§ 130
lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. ÄS § 58 lg 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Vladimir Ostjakovile.
§ 165
lg 3 sätestab, et kohus vabastab halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutise halduri vabastamine tema kohustusest. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine
§ 23
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu tegelikult 8 000 krooni ja pankrotimenetluse kulud 1 500 krooni, kuid seoses pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra muutmisega taotleb ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. 5
(6)Tsiviilasi nr 2-06-21712 Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile tasu ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. OÜ-l Juulake (likvideerimisel) puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) tuleb mõista välja riigilt. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes
§-dest 1 lg 2 ja 3, 23 lg 1, 27, 29 lg 1, 157 p 2, 165 lg 3 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)