) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel 12.08.2005.a maksekorraldusega nr 9 tasunud riigilõivu 1400.00 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejal on 12.08.2005.a. arve nr 25/05 alusel tekkinud kohustus tasuda oma esindajale osutatud õigusabi eest 1180.00 krooni. Nimetatud summast tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 896.90 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kostja õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. Krista Kirspuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.