KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 5. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 7.

§ 49kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus määrab elatise suuruseks 1 500 krooni, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. 8. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel on kostja maksnud elatist igakuiselt 400 krooni. Vastavalt

§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o . a. Seega tuleb muuta Tallinna Linnakohtu otsust ja suurendada kostjalt välja mõistetavat elatist. Arvestades kostja poolt juba makstud elatist ning kuupalga alammäära muutumist alates , tuleb kostjal maksta elatist järgnevalt: ajavahemiku alates kuni eest 945 (1 345 - 400) krooni kuus ajavahemiku alates kuni eest 1 100 (1 500 – 400) krooni kuus ning alates kuni AK täisealiseks saamiseni . a 1 500 krooni kuus, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt enne
2. jaanuari
3. a kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise suurendamise nõudes, hagi rahuldatud osa on 1 100 (1 500 – 400) krooni. Vastavalt enne
4. jaanuari
5. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p-le 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis - summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Hagihind antud asjas on 12 580 ([4 x 945] + [8 x 1 100]) krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt peab kostjalt välja mõistma riigilõivu 1 000 krooni riigituludesse.
6. Enne
7. jaanuari
8. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne
9. jaanuari
10. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 93.30 krooni riigituludesse. Viivi Villemson Kohtunik 3