nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele (konto nr ) või (konto nr ), viitenumber mõlemal .
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas TK hagi OŽi vastu alaealise lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis L Ž (isikukood ) ja OŽi (isikukood 8) kooselust .a A Ž (isikukood ). Lapse ema L Ž ei kasvata oma last A . L Ž ei tööta ning L Ž ja OŽi abielu lahutati .a. Nimetatud kuupäevast alates vanemad L ja O ei võtnud enam osa lapse A kasvatamisest. .a sündis L Ž l teise mehega K Ž . Tallinna Linnakohtu .a kohtuotsusega tsiviilasjas nr määrati laste A Ž ja K Ž eestkostjaks hageja T K . Hageja arvestuse järgi moodustavad A Ž ülalpidamiskulud kuus kokku keskmiselt 4 000,00 krooni. Kulutused koosnevad ostetavast toidust summas 1 000,00 krooni, ostetavatest riietest ja hügieeni tarvetest 1 000,00 krooni ning muudest kuludest (spordiga tegelemine – ujumisring 300,00 krooni, spordirõivad ja teised tarbed – suvel spordilaager) summas 1 500,00 krooni, kodutarbed (õpikud jne) 500,00 krooni. Hageja, kui kahe lapse hooldaja, on koduperenaine ja A eest saab hageja hooldusraha 800,00 krooni ja lastetoetust igakuiselt 300,00 krooni. Kostja ei täida lapse A seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hagejal ei ole võimalik ainult oma sissetulekuga tagada lapse A kasvatamiseks normaalset keskkonda. Seoses eeltooduga palub hageja lapse A Ž ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 2 000,00 krooni kuus alates .aastast, hageja kasuks. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud .a kostja eluruumis, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 kohaselt võib 2 2-05-22628 kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatusraha 2 000,00 krooni kuus lapse A ülalpidamiseks alates üks aasta enne elatise hagi esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on kohtu hinnangul ühe kuu elatis 2 000,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Elatise väljamõistmise nõudelt riigilõivu määramisel lähtub kohus
lg 2 ja § 48 lg 1 p 3 alusel väljamõistetud elatusraha maksete aasta summast ja mõistab riigilõivu 1 500,00 krooni kostjalt välja riigituludesse, kuna hageja oli elatise hagi esitamisel kohtukulude tasumisest vabastatud. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 93,30 krooni. Kohtunik Arne Kolnes 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.