2-05-2236/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-05-2236 Määruse kuupäev

1. november
2. a Kohtunik Eesistuja Gaida Kivinurm, Allikvere ja Tiit Kollom Kohtuasi E AS-i hagi K.R ja A.Li vastu 146 319, 49 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. septembri
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E AS-i määruskaebus Menetluse liik kirjalik menetlus liikmed Reet RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. septembri
7. a määrus ja saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
8. Määruskaebus rahuldada.
9. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik
10. E AS esitas hagi Harju Maakohtusse x korteriomanike K.R ja A.Li vastu 146 319, 49 krooni saamiseks. Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et hageja on 26.01.2004 hüvitanud N AS-ile kannatada saanud sõiduki kindlustusjuhtumi eelse turuväärtuse Sõiduk oli pargitud Tallinnas, x asuva hoone juurde ning hoonelt kukkus sõidukile katusekattematerjal.
11. Kostjad palusid kaasata menetlusse kostjana Tallinnas, x asuva kinnistu korteriomandi omanikud seisuga 29.12.2003 ja korteriühistu x. Esimese astme kohtu määrus
12. Kohus jättis läbi vaatamata E AS-i hagi K.R ja A.Li vastu 146 319 krooni saamiseks.
13. Hageja on esitanud nõude vale kostja vastu. Kostjad K.R ja A.L ei ole füüsiliste isikutena sõidukile tekkinud kahju eest vastutavad. x ehitise majandamiseks on loodud korteriühistu, seega saaks käesolevas ajas kostjaks olla korteriühistu. Korteriomanikud annavad korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi. Korteriühistu asutamise eesmärk on ühe või mitme maja korteriomandite majandamine. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõike 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
14. Hageja ei ole esitanud kohtule taotlust korteriühistu kostjana kaasamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
15. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 punktile 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E AS-i hagi K.R ja A.Li vastu 146 319, 49 krooni nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebuse põhjendused
17. E AS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse.
18. Kostjad K.R ja A.L on KÜ x registrikaardi andmete kohaselt KÜ X juhatuse liikmed. Hageja esitas hagi nimetatud isikute kui Tallinnas, X asuva maja kahe korteriomaniku ja ühtlasi ka korteriühistu juhatuse liikme vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lõike 1 ja § 137 lõike 1 alusel.
19. Hagejal oli õigus esitada hagi nimetatud isikute vastu mitte KÜ X kõigi korteriomanike vastu nagu seda taotlesid kostjad. Tulenevalt TsMS §-st 208 valib hageja, kelle vastu ta suunab oma nõuded ning kohus annab sellele õigusliku hinnagu. Lähtudes TsMS § 216 lõikest 1 oli kostjatel võimalus menetlusse kaasata kolmandate isikutena kostja poolel kõik ülejäänud X korteriomanikud. Nimetatud taotluse on kostjad ka kohtule esitanud 05.12.
20. Vaatamata eeltoodule on maakohus leidnud, et hageja on esitanud nõude vale kostja vastu.
21. Ka Riigikohus on 20.06.2006 otsuses nr 3-2-1-64-06 leidnud analoogses asjas, et elamu korterite omanikud kahju ühiste tekitajatena vastutavad solidaarselt. Vastavalt VÕS § 69 lõikele 3 on võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. VÕS § 137 lõikest 2 tulenevalt tuleb kahju hüvitamise solidaarvõlgnike vahel vastutuse jagunemisel nende omavahelises suhtes arvesse võtta kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega võib kostjatel pärast hagejale kahju hüvitamist olla tagasinõudeõigus teiste sama kahju eest vastustavate isikute vastu. Vastustajate seisukoht
22. K.R ja A.L vaidlesid määruskaebusele vastu ning leidsid, et menetlusse peab kaasama kõik kahjujuhtumi kuupäeva seisuga X korteriomandi omanikuks olevad isikud. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja hagiavaldus saata edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtule.
24. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Tulenevalt VÕS §-st 1059 vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju 2