← Eesti

3-06-1631/5

Obsah (4)§ 741§ 10§ 11§ 31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1631 Haldusasi O.Bu ka

§ 741

sätestatud korras esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule vahetult. ASJAOLUD

  1. 16.08.2006 esitas O.B Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla 09.08.2006 vastuskirjas nr 1-13/14779-1 sisalduva „fabritseeritud ja väljamõeldud vastuse eest õiglast materiaalset kompensatsiooni“. Kaebusele lisas O. B taotluse vastata kaebusele vene keeles, sest kaebuse esitaja ei valda eesti keelt ja võimalust saada kinnitatud kvalifitseeritud tõlget temal ei ole.
  2. Tallinna Halduskohtu 03.10.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega
  3. oktoobrini
  4. 3-06-1631 Määruses toodi välja muuhulgas järgmised kaebuse puudused: 1) kaebuses pole välja toodud täpselt vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu ning kirjeldatud, mis põhjustel vangla direktori poole pöörduti (

§ 10

lg 2 p 2); 2) kaebusest ei selgu kaebuse esitaja õiguste rikkumine ja põhjused, miks kaebaja leiab, et kaevatav toiming on õigusvastane (

§ 10

lg 2 p 3 ja p 4); 3) kaebuses tuleb märkida, kas taotletakse varalise või mittevaralise kahju hüvitamist, ning kirjeldada, milles seisneb kahju ning kuidas on selle suurus arvestatud; 4) kaebus tuleb esitada kahes eksemplaris ja märkida, kas kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (

§ 10lg 5 ja lg 33); 5) tasumata on riigilõiv.

3. Tallinna Halduskohtu 18.10.2006 määrusega kaebus tagastati viitega

§ 11lg-le 3.

Kohus märkis, et kuigi kaebuse käiguta jätmise määruse on kaebaja isiklikult allkirja vastu 06.10.2006 kätte saanud, ei ole ta määrusele mingit vastust saatnud. Kaebuse käiguta jätmise määruses toodud kaebuse kõrvaldamata puudused takistavad kaebuse menetlemist. Tallinna Halduskohtu 20.11.2006 määrusega võeti O. B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.10.2006 määruse peale menetlusse, jäeti määruskaebus rahuldamata ja saadeti läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. O.Bu määruskaebuses taotletakse halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on rikkunud kaebuse esitaja Eesti Vabariigi Põhiseadusest (PS) ja Euroopa Inimõiguste Konventsioonist tulenevaid õigusi, ignoreerides tema palveid saata talle vastuseid vene keeles. Kaebaja ei valda eesti keelt ja tal puudub võimalus saada kvalifitseeritud tõlgi poolt kinnitatud kirjalikku tõlget. Määruskaebuse esitaja leiab, et asja menetlev kohtunik tuleks asendada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kaebuse sellel alusel tagastamine eeldab, et halduskohus on kaebuse käiguta jätmisel andnud kaebuse esitajale mõistliku võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohtu 03.10.2006 määrusele, millega jäeti kaebus puuduste tõttu käiguta, kaebuse esitaja määruses sätestatud tähtajaks halduskohtule vastanud ei ole. Kaebuse esitaja põhjendab määrusele tähtaegselt mittevastamist asjaoluga, et ta ei valda eesti keelt ning tal puudus kvalifitseeritud tõlgi poolt kinnitatud kirjalik tõlge sellest määrusest.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 32 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles, samas võimaldab seaduse § 34 tõlgi osalemist kohtumenetluses. Järelikult ei välista seadus ka kohtu poolt kohtulahendite tõlkimist keelde, mida protsessiosaline valdab. Seadus ei kohusta kohtumenetluse keelt mittevaldavale isikule kohtulahendeid viimasele arusaadavasse keelde tõlkima; selle küsimuse otsustamisel tuleb kohtul muuhulgas vältida isiku kaebeõiguse ebaproportsionaalset piiramist. Kui kohtumenetluse keelt mittevaldaval kaebajal ei ole faktiliselt võimalik kasutada õigusabi või tellida tõlketeenust, et viia kaebus kooskõlla kaebuse käiguta jätmise määrusega ning kohtul ei ole kaebuse käiguta jätmise määruse tõlkimine keelde, mida kaebuse esitaja valdab, seotud ebamõistlike kulutustega, võib määruse 2

(3)3-06-1631 kirjaliku tõlke mittetagamine olla kaebaja PS §-s 15 sätestatud õiguse ebaproportsionaalne piiramine.
  1. Kaebuse esitaja on käesoleval juhul juba esmakordses pöördumises kohtu poole palunud kaebusele vastata vene keeles (tl 5), põhjendusega, et eesti keelt mittevaldaval kaebajal ei ole võimalik kasutada tõlketeenust kohtu poolt väljastatavate dokumentide sisust arusaamiseks. Siiski ei saatnud kohus kaebuse esitajale tõlget kaebuse käiguta jätmise määrusest. Samas ei põhjendanud kohus, miks ta jättis rahuldamata kaebaja taotluse tõlke saamiseks. Kaebuse tagastamise määruses puuduvad kohtu põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et kaebuse esitajale kaebuse käiguta jätmise määruse tõlkimisest keeldumine ei takistanud selles määruses osundatud kaebuse puuduste kõrvaldamist tähtajaks.
  2. Käesoleval juhul ei ole kahtluse alla seatud seda, et mitte-eestlasest kaebuse esitaja eesti keelt ei valda. Määruskaebusele lisatud avalduses riigilõivu tasumisest vabastamiseks (tl 30) märgib kaebuse esitaja, et tal ei ole tööd ja vara. Samuti on kinnipeetaval ka varaliste vahendite olemasolul suhteliselt keerukas osta tõlketeenust. Halduskohus ei ole tuvastanud, et kaebuse esitajal oleks olnud võimalus paluda vanglalt kohtulahendi tõlkimist. Kuigi haldusasjas nr 3-061073 tuvastas ringkonnakohus muuhulgas, et vanglaametnik pakkus kaebuse esitajale võimalust saada eestikeelsest kohtulahendist suulist tõlget vene keelde, ei pruugi vanglaametnike poolt võimaldatav kohtulahendite sisu suuline tutvustamine kinnipeetavale viimase poolt vallatavas keeles olla alati piisav, tagamaks viimasele võimaluse oma kohtumenetlusõiguste efektiivseks teostamiseks. Käesoleval juhul oli kaebuse käiguta jätmise määruse näol tegemist suhteliselt mahuka dokumendiga, milles oli viidatud arvukatele kaebuse puudustele. Sellise määruse üksnes suuline tõlkimine ei pruugi olla piisav määruses viidatud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
  3. Eeltoodud põhjustel kohaldas halduskohus kaebuse tagastamisel

§ 11lg-t 3 ebaõigesti.

Halduskohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise (

§ 11), sealhulgas kaebuse nõuetelevastavuse kontrollimise, jätkamiseks.

10. Määruskaebuse esitaja taotlus kõrvaldada 18.10.2006 määruse teinud kohtunik asja menetlusest tuleb jätta tähelepanuta ja tagastada määruskaebuse esitajale läbivaatamatult, kuna sellist taotlust ei saanud määruskaebusega ringkonnakohtule esitada. Taotlused kohtuniku taandamiseks tuleb TsMS § 24 lg 2 kohaselt esitada asja menetlevale kohtule. Kohtulahendi tühistamist põhjendusega, et asja lahendav kohtunik kuulus taandamisele, saab

§ 31lg 3 tõttu ja Ts

MS §-s 30 sätestatud alustel taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel halduskohtu otsuse peale, mitte aga määruskaebuse esitamise korras. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.