) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul arvates vastava määruse ja hagimaterjalide kätte toimetamisest.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Hagi koos lisadega on .a. kostja seaduslikule esindajale UM isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtule vastanud. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
Kohus leidis, et nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tellimus-lepingust nr nähtuvalt oli kostja (lepingu sõlmimise ajal ärinimega AS ) ja AS ( AS; AS õigusjärglane) vahel võlaõiguslik suhe. AS loovutas hagejale oma nõude kostja vastu põhisummas 1652 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hagimaterjalide kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 1652 krooni ja viivistena 1651 krooni. Tellimus-lepingule allakirjutamisega kohustusid pooled täitma tellimuslepingu lahutamatuks lisaks olevaid tellimus-lepingu tingimusi, mille punkti 4 alusel teenuse osutaja saatis tellijale (kostjale) arve ning punkti 7 kohaselt kohustus kostja tasuma arve 7 kalendripäeva jooksul arve kuupäevast. Kostja ei ole ja väljastatud arveid tasunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt võlgnevuse tekkimise ajast lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 191 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on tellimus-lepingus sätestatud viivistena. Kuna kostja viivitas hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, on TsK § 231 lg 1 kohaselt põhjendatud temalt viivise välja mõistmine. Tellimus-lepingu tingimuste kohaselt on viivis 0,50 % tasumisele kuuluvast summast päevas arve tasumise tähtajast arvates. Hageja arvutuste kohaselt on viivisesumma hagiavalduse esitamise seisuga 17 734,22 krooni, kuid hageja, tegutsedes heas usus, taotleb kostjalt välja mõista viiviseid põhivõlast väiksemas summas. Taotlus on mõistlik ja kohus rahuldab viivise nõude taotletud ulatuses.
Heli Käpp 2 Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.