3-05-317 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2006, Tallinn Haldu

) § 7 lg 1 ja lg 3 põhjal saab järeldada, et lahkumisettekirjutus riigist lahkumise faktiliste võimalustega otseselt ei seostu, sest välismaalasest sõltumatute mõjuvate põhjuste olemasolul ei kohaldata lahkumisettekirjutuse sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Lahkumisettekirjutus fikseerib olukorra, kus riigis viibimine on ebaseaduslik, ja juhib ühtlasi tähelepanu vajadusele lahkuda või siis püüda riigis viibimist seadustada. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitajal ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on 11.07.2005 otsusega jätnud rahuldamata ka kaebuse esitaja taotluse lubada tal erandina taotleda tähtajalist elamisluba vahetult Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Ettekirjutus on kooskõlas

§ 7

lg-ga 1, mille kohaselt tehakse viibimisaluseta välismaalasele ettekirjutus riigist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuse vaidlustamine ei loo alust riigis viibimiseks. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. J.i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuses leiti, et ettekirjutus ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-dega 9, 11 ja 16, sest selle sundtäitmine seaks ohtu kaebuse esitaja elu ja tervise. A. J.i välimus, mille järgi võib eksimatult väita, et ta on mägilane, tõmbaks tema Venemaale väljasaatmise korral koheselt sealse miilitsa tähelepanu. Teda ongi varem Venemaal miilitsa poolt kinni peetud ning tal on tulnud näha palju vaeva, et tõendada, et ta tegeleb maalimise, mitte terrorismiga. Kaebuse esitaja koheseks väljasaatmiseks puudub akuutne vajadus. Kuigi lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramine sõltub seaduse kohaselt mõjuvatest põhjustest, ei ole selge, millised need põhjused võivad vastustaja hinnangul olla ning kas selliseks põhjuseks võib olla ka kaebuse esitaja elu ohtu seadmine. 2

§ 7

lg 1, mis oli lahkumisettekirjutuse tegemise aluseks, on rangelt siduv norm, mis ei näe ette kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse puudumine on põhjendatud asjaoluga, et lahkumisettekirjutuse tegemata jätmine ei anna iseenesest Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Seadusandja on lahkumisettekirjutuse tegemise aluste reguleerimisel lähtunud sellest, et riigis elamisloata või muust õigusaktist konkreetselt tuleneva õigusliku aluseta viibiva välismaalase puhul pole põhjust eeldada, et tal oleks õiguslik alus Eestis viibida. Ainuüksi väitest, et isiku elu ja tervis on kodakondsusjärgses riigis ohustatud, ei saa veel järeldada, et tema elamisloa taotlus osutuks ilmselt põhjendatuks. Kui isikul on temast sõltumatuid mõjuvaid põhjusi Eestist lahkumise edasilükkamiseks, saab haldusorgan neid

§ 7

lg 3 alusel isiku taotlusel arvestada lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramisel. Apellant ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tema elu ja tervis võiksid saada kodakondsusjärgses riigis kahjustatud. Venemaa-Tšetšeenia sõda algas 1994. aastal, kuid sellele järgneval perioodil on apellant mitmeid kordi Venemaal viibinud, ilma, et tema elu ja tervis oleks ohtu sattunud. Lähisugulastest elavad temal Venemaal õde ja vend, järelikult on tal kodakondsusjärgse riigiga side olemas. Kuna apellant pidi Eestisse saabudes olema teadlik sellest, et viisaga määratud viibimisaja lõppedes peab ta Eestist lahkuma, on ta ise tinginud sellise elukorralduse, kus temal käesoleval hetkel puudub elukoht väljaspool Eesti Vabariiki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 7

lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Nimetatud norm näeb kaalutlusõiguseta ette kohustuse teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kellel puudub välismaalaste seaduse (VS) §-s 51 sätestatud viibimisalus või kellele ei tule

§ 9lg 1 kohaselt teha ettekirjutust Eestis viibimise seadustamiseks.

Apellandil puudub VS §-s 51 näidatud alus Eestis viibimiseks. Apellant ei kuulu ka nende Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste hulka, kellele näeb

§ 9lg 1 ette seadustamisettekirjutuse tegemise.

Kuigi A. J. on Kodakondsus- ja Migratsiooniametile väitnud, et ta saabus Eestisse

1. aastal, ei saa lugeda tõendatuks, et ta on sellest ajast alates Eestis elanud, lahkumata siit vahepeal mõnda teise riiki. Vaidlustatud ettekirjutuses on tuvastatud, et juba
2. aastal on temale keeldutud Eestis tähtajalise elamisloa andmisest. 1996 saabus ta Eestisse viisa alusel. 19.11.1996 kuni 06.04.1998 oli ta kantud sissesõidukeeluga isikute registrisse. 27.01.1998 on ta Eestist lahkumisettekirjutuse kohaselt lahkunud ning sama aasta mais Eesti välisesinduses taotlenud tähtajalist elamis- ja tööluba. Seega ei ole tõendatud A. J.i kuulumine

§ 9lg 1 p-s 3 nimetatud isikute hulka.

Seetõttu tuli apellandile

§ 7

lg 1 kohaselt teha lahkumisettekirjutus, mistõttu on vaidlustatud ettekirjutus seadusega kooskõlas. 7. Ettekirjutus ei ole vastuolus põhiseadusega, sest ettekirjutuse tegemise tinginud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. Viibimisaluseta Eestis viibiv isik on Eestist kohustatud lahkuma juba seadusest (

§ 3) tulenevalt.

Põhiseadusest ei tulene välismaalasele õigust riiki siseneda ja selles viibida. Ka asjaolust, et välismaalasele võib mõne põhiseaduses sätestatud õiguse tagamiseks olla põhjendatud viibimisaluse andmine, ei tulene tema õigust siseneda riiki ja riigis viibida 3

§ 16

lg 1 ja

§ 171

alusel võimalik väljasaatmise lahkumisettekirjutusest eraldi vaidlustamisel tugineda väidetele tema elu ja tervise ohtu sattumise kohta väljasaatmisel. 8. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 4