Menetluskulude jaotus Jätta AS poolt kantud menetluskulud SV ´i kanda. kantud postikulud SV ´i kanda. Jätta EV poolt Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele nr või nr , mõlemal viitenumber . Menetluse käik .a. esitas AS hagi SV´i vastu võlgnevuse nõudes. Nõue tulenes kostja ja AS vahel .a. sõlmitud Liitumislepingutest, mida kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 2251,11 krooni, millest põhivõlgnevus on 1125,56 krooni, viivis 1125,55 krooni. Samuti palub hageja esitada kohtul menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, hageja taotles tagaseljaotsust. Kohtuotsuse põhjendused Kostja ning AS vahel .a. sõlmitud Liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles istungil tagaseljaotsust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 101 lg 1 p 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
§ lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
Kohtukulud tuleb välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280,00 krooni.
p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud.
lg 1 lause 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jookul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maie Seppo kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.