) § 118 alusel vääritu teo toimepanemise eest. Käskkirja põhjenduste kohaselt leidis distsiplinaarjuurdlusega kinnitust, et V. Pi, olles 27.02.2005 tööl autopatrulli AP-855 kooseisus koos sama osakonna konstaabel R Giga leidis väidetavalt sõidukist kolm 100-kroonist rahatähte, mille tema sõnade kohaselt võis olla sinna unustanud isik, kellele vormistati kiirmenetluse protokoll varguse toimepanemise eest Pirita Selveris. Raha leidnud politseiametnikuna oleks V. Pi pidanud tulenevalt asjaõigusseadusest (AÕS) ja politseipeadirektori 25.05.1998 käskkirjaga nr 126 kinnitatud „Politseile üle antud leidude vastuvõtu, hoiu ja väljaandmise korra“ (edaspidi käskkiri nr 126) p-dest 1 ja 3 säilitama leitud raha, informeerima leiust kohe korrapidamisteenistust ning andma leiu esimesel võimalusel üle korrapidamisteenistusele või leidude hoiu eest vastutavale politseiametnikule. V. Pi raha leidmisest ette ei kandnud ning politseinikud kasutasid võõrast raha hamburgerite ostmiseks hoolimata asjaolust, et neil endil oli raha kaasas. Politseiametnikuna lasus V. Pil kahekordne vastutus leiu hoidmise eest. Vastavalt avaliku teenistuse eetikakoodeksile peab ametnik hoiduma ka näiliku olukorra loomisest, mis võib kahtluse alla seada tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. Samuti iseloomustab avaliku võimu teostajat ausus ning tal on kohustus olla väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik. V. Pi on rikkunud käskkirja nr 126 p-e 1 ja 3 ning eetikakoodeksi punkte 13, 16 ja 18, millega pani toime
2. V Pi palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada vaidlustatud käskkiri seadusvastaseks ning ennistada teda teenistusse. Kaebuse väitel avastas kaebaja 10 minutit peale A. Li lahkumist autost, kellele koostati kiirmenetluse otsus KarS § 218 alusel rahatrahvi määramise kohta 180 krooni, sõiduki esiistmete vahelt asjade seast kolm 100-kroonist rahatähte, mis polnud kummagi politseiniku oma. Raha võisid autosse kaotada A. L või eelmise vahetuse liikmed. A. Lit enam leida ei õnnestunud, raha kuuluvus otsustati selgitada politseijaoskonnas. Kuna just algas lõunaaeg, läks kaebaja koos paarimehega Rummu teel asuvast kioskist lõunasöögiks hamburgereid ostma. Et mõlemal mehel olid kaasas ainult 500-kroonised kupüürid ning müüjal ei olnud raha tagasi anda, samuti ei olnud võimalik maksta pangakaardiga, kasutati üht leitud 100kroonist rahatähte hamburgerite ostmiseks. Selle raha oleksid politseinikud hiljem oma rahast 2
p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüütegu; 2) leitud raha omastamine ja oma kasuks tarvitamine kui vääritu tegu
Kaebaja väited, et ta ei jõudnud raha leidmist vormistada ja korrapidamisteenistusele teatada, on paljasõnalised ning väited kolmest erinevast leiust ja nende pidamisest politseile mitte üle antuks, viitavad sellele, et kaebaja ei ole aru saanud politseiametnikule esitatavatest nõuetest. 3. Tallinna Halduskohtu 14.10.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: 1) Vastavalt AÕS §-le 98 lg 1 peab kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud isik teatama sellest viivitamata kaotajale või omanikule; kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Kaebaja rikkus AÕS § 98 lg-t 1 ja käskkirja nr 126 p-des 1 ja 3 sätestatud politseiametnik u kohustust säilitada leitud ning politseile üle antud raha, vormistada leiu vastuvõtt ja informeerida sellest kohe korrapidamisteenistust ning anda leitud raha esimesel võimalusel üle korrapidamisteenistusele või leidude eest vastutavale politseiametnikule. Politseiauto esiistmete vahelt leitud kolme 100-kroonist ei saa vaadelda kolme eraldi leiuna kolmest erinevast kohast. Kaebaja kui politseiametniku kohta kehtis ka käskkiri nr 126, mis sätestab leidudega tegelemise korra sõltumata nende väärtusest. Politseiautost 300 krooni üles korjamisega oli kaebaja leiu politseiametnikuna juba vastu võtnud ning pidi sellega edasi toimima vastavalt käskkirjale nr 126, koostades vahetult raha leidmise järel selle kohta akti ning informeerima raadio teel korrapidamisteenistust. Mingil juhul poleks kaebaja tohtinud leitud raha kasutada endale söögi ostmiseks. Kui selles hamburgerikioskis ei saanud müüja 500-kroonist rahatähte lahti vahetada, tulnuks sõita mõnda teise söögikohta. Politseiametniku poolt leitud raha enda tarbeks tarvitamine on vääritu tegu. Kui tegemist on isikuga, kelle ametiülesandeks on nõuda kõigilt seaduskuulekat käitumist, peab ta avaliku teenistuse eetilistest alustest tulenevalt eelkõige ise hoiduma vääritute tegude toimepanemisest, et mitte diskrediteerida avalikkuse silmis nii ametiasutust, kui ka avalikku võimu laiemalt, kõigutades isikute usaldust avaliku võimu vastu; 2) Distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole rikutud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 8 lg-s 1 sätestatud nõudeid ega tehtud muid diskretsioonivigu. Kaebaja kui politseiametniku osas kehtivad kõrgendatud eetika- ja moraalinormid ning vastustaja on põhjendanud rangeima karistuse määramist asjakohaste argumentidega. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud, sisaldades kõiki
lg-s 2 sätestatud andmeid ; 3) TDS § 10 kohaselt ei takista töötaja kriminaalvastutusele võtmine sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist. TDS § 6 ei näe ette distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgemise peatumist kriminaalmenetluse ajaks. Arvestades, et kriminaalasjade pikkadest menetlustähtaegade tõttu ei pruugi pärast kriminaalmenetluse lõpetamist olla enam võimalik 3
lg 2 kohaselt võib vääritu teo eest teenistusest isiku vabastada ka siis, kui tal puud uvad kehtivad distsiplinaarkaristused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.
lg 1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada
§-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest.
p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,
süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Käesoleval juhul ilmneb vaidlustatud käskkirjast ja Põhja Politseiprefektuuri seisukohtadest, et kaebuse esitajale määrati distsiplinaarkaristus järgmiste distsiplinaarsüütegude eest 1) kaotatud raha leidmisest korrapidamisteenistusele või leidude eest vastutavale politseiametnikule teatamata jätmine kui
p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüütegu; 2) leitud raha omastamine ja oma kasuks tarvitamine kui vääritu tegu
7. Vaidlust ei ole selles, et 21.02.2005 oli Põhja Politseiprefektuuris kaebuse esitaja suhtes algatatud kriminaalasi nr * KarS § 294 lg 2 p 3 tunnustel info alusel, et viimane on korduvalt saanud altkäemakse väärteorikkumiste eest kinnipeetud isikutelt. 27.02.2005 varustas uurija A. Li märgistatud kupüüridega kaebajale altkäemaksu andmise eesmärgil. Vastustaja esindaja 4
lg 1 sätestab, et ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
lg 3 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise või üleviimise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ame tnik loobub ennistamisest. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud teenistusest vabastamise käskkirja seadusevastaseks tunnistamist ja teenistusse ennistamist. Käesoleva otsuse p 7 märgitud asjaoludel on Politseiameti Põhja Politseiprefektuuri 01.04.2005 käskkiri nr 225p kaebuse esitaja teenistusest vabastamise kohta seadusevastane. 9. Kaebuse esitaja teenistusse ennistamine ei ole võimalik seetõttu, et kaebuse esitaja on teenistusest kõrvaldatud Tallinna Linnakohtu 10.03.2005 määrusega kriminaalasjas nr * (tl 5). Seetõttu on kaebuse esitaja teenistusse ennistamine võimalik üksnes juhul, kui eelnimetatud määrus kaotab kehtivuse ja ei esine muu teenistusse ennistamist välistav asjaolu (nt kriminaalasjas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tõttu kaebuse esitaja teenistusest vabastamine
Seetõttu tuleb kaebuse esitaja teenistusse ennistamise nõue rahuldada tingimuslikult. Teenistusse ennistamiseks käesoleva kohtuotsusega tehtav ettekirjutus ei välista muidugi kaebuse esitaja teenistusest vabastamist ka muu seaduses ettenähtud aluse tõttu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.