← Eesti

2-06-10541/1

Obsah (10)§ 416§ 142§ 472§ 407§ 444§ 138§ 143§ 162§ 173§ 174

2-06-10541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavaks 14. juuni 2006.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli 1 2-06-10541 mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele (konto nr ) või (konto nr ), viitenumber mõlemal .

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas AS hagi AG`i vastu 4 661,58 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS (L ), AS ja AG .a järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel Liising võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 8 000,00 krooni lepingu alusel väljastatud tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma Liisingule intressi vastavalt lepingule ja hinnakirjale 16% aastas. Kostja kohustus vastavalt Ego lepingule tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks oli kuu 18. kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks lepingu kohaselt oli 320,00 krooni kuus. .a sõlmisid ja kostja uue lepingu, millega suurendati krediidilimiiti 15 000,00 kroonile ja püsimakse summat 600,00 kroonile. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 4 396,94 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. .a AS ja AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt andis AS AS`ile üle kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest. Hageja teavitas kostjat .a kirjalikult lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 14 päeva jooksul peale eelnimetatud kirjaliku teate kättesaamist. Hageja teavitas kostjat ühtlasi asjaolust, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Seisuga .a on kostja võlgnevus hageja ees 4 661,58 krooni (põhiosa võlgnevus 4 396,94 krooni, intressivõlgnevus 14,64 krooni, menetluse tasu 50,00 krooni ja leppetrahv 200,00 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 4 661,58 krooni. Kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 250,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud .a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt

§ 444

lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne

  1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
  2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning 2 2-06-10541 võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 661,58 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt

§ lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Arne Kolnes Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.