Tsiviilasi nr 2-05-228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus 2-05-228 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2006 Tallinnas Tsiviilasi I.L hagi OÜ R vastu lepingu täitmisele kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.06.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ R apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2006, Tallinnas Istungile ilmusid Hageja I.L esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch; kostja OÜ R esindajad Arvo Klaas ja vandeadvokaat Mikk Lõhmus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 30.06.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Harju maakonnas x vallas x alevikus x asuv kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxx. Kõnealuse kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühendati ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga poolte vahel 28.07.2003 sõlmitud suulise liitumislepingu alusel 1 krooni eest. Kostjat esindas tehingu tegemisel juhatuse liige J. J. Vaatamata sõlmitud liitumislepingule katkestas kostja juhatuse liikme A. K korralduse alusel 13.01.2005 hagejale vee andmise ja heitvee ärajuhtimise. Kostja väitel puudub poolte vahel liitumisleping ning liitumispunktide avamiseks tuleb hagejal tasuda täiendavat liitumistasu. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud ja palus eeltoodu põhjal kohustada kostjat täitma poolte vahel 28.07.2003 sõlmitud liitumislepingut ning ühendama hageja kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja nõude rahuldamine taandub kostja hinnangul küsimusele, kas liitumisleping on olemas ning kas hageja on täitnud oma liitumislepingu järgsed kohustused kostja ees, mis oleksid eelduseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduse teostamiseks. Kostja leidis, et poolte vahel ei ole liitumislepingut sõlmitud, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist reguleeriv seadusandlus näeb ette, et kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võib toimuda vaid kirjaliku liitumislepingu alusel. Samuti ei ole hageja tasunud kostjale liitumistasu. Liitumistasu arvutamise alused on ette nähtud õigusaktides. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 6 lg-test 1 ja 2 ning Harku vallavolikogu 21.12.2000 määrusega nr 27 kinnitatud „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja“ p-dest 5.1, 5.2, 6.1 ja 6.2 peab liitumistasu katma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendaja kulutused, sealhulgas põhjendatud tulukuse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadmete nõuetele vastavuse ja keskkonnakaitse tingimuste täitmise. Suuliste ja 1-krooniste liitumislepingute aktsepteerimine viiks kostja arvates paratamatult arendaja maksejõuetuse ja keskkonnareostuseni. Hageja kinnistu liitumistasu tegelikuks suuruseks peaks olema 127 145 krooni (kinnistu pindala 2 155 m2 x (50 krooni + käibemaks 18 %) = 2 155 x 59 = 127 145 krooni). Asjaolu, et hageja on ebaseaduslikku ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga saanud nautida tervelt 1,5 aastat, ei kinnita suulise liitumislepingu sõlmimist. Tähelepanu väärib asjaolu, et väidetava liitumislepinguga tehtud erakorraline „kingitus“ on tehtud hagejale, kes on J. J oluline äripartner. J. J kirjalik kinnitus liitumislepingu sõlmimise kohta ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele ja kostja palus selle dokumendi hagejale tagastada. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi 30.06.2006 otsusega, millega kohustas OÜ-d R täitma I.Lga 28.07.2003 sõlmitud liitumislepingut ning ühendama Harju maakonnas x vallas x alevikus x asuva, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejale kuulub Harju maakonnas x vallas x alevikus x asuv, Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu, mis oli kuni kostja juhatuse liikme A. K 13.01.2005 korralduseni ühendatud kostja poolt rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Vaidlust ei ole ka selle üle, et poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingut ning et hageja on tasunud kostjale hiljemalt 26.09.2005 liitumistasu 1 krooni. Samuti ei ole vaidlust selles, et J. J oli 28.07.2003 kostja juhatuse liige, kes võis esindada kostjat üksinda. 2
(6)Kohus ei nõustunud kostja väitega, et poolte vahel puudub liitumisleping. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg-le 2 toimub kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel ja tema ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Tunnistaja J.J on 02.02.2006 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et poolte vahel sõlmiti
- aasta suvel hageja taotluse alusel suuline liitumisleping hageja kinnistu liitumiseks vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Liitumishinnaks oli 1 kroon. Oma 19.01.2005 kirjalikus kinnituses on J.J täpsustanud, et kõnealune liitumisleping sõlmiti 28.07.
- TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kui seaduses ei ole ette nähtud lepingu kohustuslikku vormi. 28.07.2003 kehtinud ÜVVKS § 5 lg-st 2, § 8 lg-st 3 ja §-st 13 ei tulenenud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ega veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingute kohustuslikku vormi. Seega võisid pooled sõlmida lepingu mis tahes vormis. Nagu eelpool märgitud, ei ole vaidlust selle üle, et J.J oli 28.07.2003 kostja juhatuse liige, kes võis esindada kostjat üksinda. Eeltoodu põhjal jõudis kohus järeldusele, et poolte vahel on sõlmitud 28.07.2008 suuline liitumisleping ning selle täitmine on kostjale VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 2 kohaselt kohustuslik. Käsitledes kostja väidet liitumistasu tegelikust suurusest ja lepingu 1-kroonisest hinnast, leidis kohus, et kostja näol on tegemist äriühinguga, kellel on lepingu- ja ettevõtlusvabadusest tulenevalt õigus seaduse piires planeerida oma majandustegevust ning otsustada, kellega ja millise hinnaga liitumislepinguid sõlmida. Riski hageja juhtorganite otsuste tagajärgede eest, millega määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad liitujatele, ei saa jaotada poolte vahel või üldsusega. Väidetavalt ebasobivad lepingutingimused ei muuda pooltevahelist õigussuhet olematuks ega liitumislepingut tühiseks. Sellist tagajärge ei sätesta ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Miks kõnealune liitumisleping sõlmiti hagejaga 1-kroonise tasu eest, on kostja kui äriühingu siseküsimus, mille lahendamise raames on kostjal õigus tõstatada küsimus lepingu sõlminud juhatuse liikme vastutusest ÄS § 187 alusel. Kui leiab tuvastamist juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja asjaolu, et hageja sellest teadis või pidi teadma, on kostjal võimalik oma õigused maksma panna TsÜS § 131 lg 1 alusel. Katkestades hageja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi- ja kanalisatsioonist, on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Liitumislepingute eesmärki ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse regulatsiooni silmas pidades omab pooltevaheline liitumisleping kestvuslepingule iseloomulikke tunnuseid. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud lisaks hageja veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamisele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ka võimaldama ja kestvalt tagama toimiva ühenduse. Hageja liitumispunktide sulgemine ja hageja isoleerimine ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist on vastuolus kostja lepinguliste kohustustega ning kujutab endast kohustuse rikkumist VÕS § 100 tähenduses. Kostja lepinguliste kohustuste rikkumise eest vastutust välistavaid asjaolusid VÕS § 103 lg 1 ja 2 mõttes ei esine. Samuti ei ole hageja poolt esitatud mitterahalise kohustuse täitmise nõue välistatud VÕS § 108 lg 2 ja 3 alusel. Apellatsioonkaebus 3
(6)Kostja OÜ R palub tühistada Harju Maakohtu 30.06.2006 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Apellant palub mõista oma menetluskulud välja vastustajalt I.Llt ja jätta vastustaja menetluskulud nimetatud isiku enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus hagi rahuldava otsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud menetlusnorme. Kohus luges tunnistaja J.Ju ütlustega tõendatuks poolte vahel 28.07.2003 suulise liitumislepingu sõlmimise, mille alusel hagejale Harjumaal x vallas x aadressil x kuuluv kinnistu liideti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Lepingu sõlmimine on oluline asjaolu tuvastamise seisukohalt, kas kostja sai rikkuda lepingut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduse katkestamisega. Apellant leiab, et liitumislepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud. Maakohus andis selle asjaolu tuvastamisel tõenditele väära hinnangu ning jättis tähelepanuta kostja vastuväited, millega rikkus TsMS § 442 lg
- Tunnistaja J.Ju ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta on hageja lähedane äripartner ning kostjaga vaenulikes suhetes. Hageja esiletoodud asjaolud ja tõendid seoses x kinnistu liitumislepingu sõlmimisega on olnud vastuolulised, mis kogumis ebausaldusväärsete tunnistajaütlustega kinnitab, et tegelikult sellist lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Pooltevahelistes suhetes tugines hageja esialgu 01.08.2003 sõlmitud kirjalikule liitumislepingule, mille ta kostjale esitas. Hageja teooria 28.07.2003 sõlmitud suulisest liitumislepingust tekkis pärast seda, kui OÜ R avalduse alusel algatati J.Ju (endise kostja juhatuse liikme) suhtes kriminaalasi ametiseisundi kuritarvitamise tunnustel väidetava 01.08.2003 liitumislepingu sõlmimise asjaolude väljaselgitamiseks. Esimese astme kohus ei ole analüüsinud kostja väiteid, et kahe väidetava liitumislepingu olemasolu, millest kirjalik variant ei vasta vähimalgi määral liitumislepingu tavapärasele sisule ja vormile, tekitab tõsiseid kahtlusi suulise lepingu sõlmimisega seotud väidete osas. Kostja tõi välja järgmised asjaolud, mis seavad kahtluse alla suulise liitumislepingu sõlmimise, kuid millele kohus asja lahendamisel tähelepanu ei pööranud. Hageja esitas kirjaliku liitumislepingu kostjale alles pärast korduvaid järelepärimisi ning
- a. detsembris tehtud hoiatust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumised katkestada. Põhjendatud liitumistasuks oleks 127 145 krooni, mis katab kostja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused, mitte 1 kroon, mida hageja lepingu sõlmimisel ei tasunud (hageja poolt 1 krooni liitumistasu tasumises 26.09.2005 poolte vahel vaidlust ei ole). Hageja kinnistu asukohas Harku vallas reguleeris ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist Harku vallavolikogu 21.12.2000 määrusega nr 27 kinnitatud „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“, milles kehtestatud nõudeid ja tüüplepingu vormi hageja esitatud väidetav 01.08.2003 kirjalik leping ei järgi. Suulise lepingu sisu kohta puuduvad tõendid. Nimetatud kohaliku omavalitsuse määrus kuulub kohaldamisele kõigi Harku vallas asuvate kinnistute omanike suhtes võrdsetel alustel ning on mõeldamatu, et kostja (vee-ettevõtja) oleks sellest I.L suhtes kõrvale kaldunud või küsinud liitumistasu suva järgi, mitte kehtestatud tariifide alusel. Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga eeldab seega kinnistu omaniku vastavat taotlust (viidatud eeskirja p 4.3), liitumisprojekti (eeskirja p 4.11, 4.13), liitumislepingut (eeskirja p 2.4, 2.5), eeskirja kohaselt arvutatud liitumistasu maksmist (eeskirja p 2.6, 6.1, 6.2). Kostja ei tunnista lepingu sõlmimist ja jääb vastuses hagile esitatud väite juurde, et pooled ei ole kokku leppinud x kinnistu ühisveevärgi ja 4
(6)-kanalisatsiooniga liitumistasus 1 kroon kostja poolt kaheksa kinnistu tasuta omandamise eest. See hageja väide ei vasta tõele. Isegi juhul, kui suuline liitumisleping lugeda poolte vahel sõlmituks, ei ole tõendatud lepingu sisu ja selle sõlmimise aeg, mille tuvastamisest sõltub, kas X kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise katkestamine oli kostja poolt lepingu rikkumine. Lugedes 28.07.2003 liitumislepingu sõlmimisega tuvastatuks ka lepingu rikkumise fakti, eksis esimese astme kohus TsMS § 436 ja § 442 lg 8 vastu, kuivõrd hagi rahuldamise aluseks olevate asjaolude kohta puuduvad nii tõendid kui põhjendused kohtuotsuses. J.Ju kirjaliku kinnitusega 19.01.2005 ei saanud lepingu sõlmimist lugeda tuvastatuks, sest J. J puudus sel ajal volitus kostjat esindada ning tunnistaja kirjalikud ütlused ei olnud
- a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi tõenditeks; samuti ei vastanud J. J kirjalik kinnitus kehtiva TsMS §-s 253 tunnistaja kirjalikele ütlustele kehtestatud nõuetele. J.Ju kirjalikule kinnitusele kui tõendile tuginemine oli kohtu poolt menetlusõiguse normi (TsMS § 436 lg 2 koosmõjus TsMS §-dega 229 ja 253) oluline rikkumine. Apellant leiab, et 18.01.2005 toimunud ühenduse katkestamist ei saa tõlgendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumislepingu rikkumisena, kuna hageja tasus liitumistasu alles 26.09.2005 ehk pärast hagi esitamist käesolevas asjas. Kaevatavas otsuses puuduvad tõendid ja põhjendused, miks oli hagejal 18.01.2005 õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuseid tarbida, kui liitumistasu tasuti ehk ainus hagejapoolne vastusooritus liitumisele tehti 26.09.
- Esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi sellega, et ei selgitanud välja, kas hageja oli 18.01.2005 seisuga täitnud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eelduseks olevad kohustused. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub mõista oma menetluskulud välja apellandilt ja jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellandi esindajad kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja- rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 ja kostja esitatud Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, mis on kinnitatud Harku vallavolikogu 21.12.2000 määrusega nr. 26, ei sätestanud liitumislepingu kohustuslikku kirjalikku vormi. Asjaolu, et liitumisleping pidi sõlmitama kohaliku omavalitsuse kinnitatud liitumise eeskirja alusel ja see eeskiri nägi ette liituja poolt eelneva vormikohase taotluse esitamise koos lähteandmete ja kinnistu plaaniga, ning veeettevõtjal oli õigus võtta liitujalt põhjendatud liitumistasu, ei 5
(6)tähenda, et liitumisleping ise pidi olema sõlmitud kirjalikus vormis. Nagu nähtub kostja poolt koostatud kirjaliku liitumislepingu projektist, nõustub kostja hageja kinnistu veevärgi ja kanalisatsioontorustiku ühendamisega kostja rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustikuga tingimusel, et hageja tasub liitumistasu 127 145 kr. ja liitumispunktide sulgemise ja avamisega seotud kulud 33 040 kr. (toimiku lk.-de 149 ja 181 vahel asuv loetamatu numbriga lehekülg.). Seega ei ole probleem selles, et liitumiseks puuduvad tehnilise tingimused või võimalused, s.o. liitumise eeskirja mittejärgimises, või liitumislepingu sisu tuvastamatuses, vaid liitumistasu suuruses. Apellant vaidlustab maakohtu poolt liitumislepingu sõlmimise osas tõendite hindamist, eeskätt tunnistaja J.Ju ütlusi. Samas kinnitab tunnistaja ütlusi suulise liitumislepingu sõlmimisest asjaolu, et liitumine tegelikkuses ka toimus ja hageja kasutas vee ja kanalisatsiooni teenust segamatult 1,5 aastat. 01.08.2003 on kostja tollane juhatuse liige J.J kinnitanud, et kostja annab X kinnistul asuvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni funktsiooniga trassid üle I.Lle ja liitumistasu nimetatud trassidega on 1 kr. Viimatinimetatu kuupäev ei tõenda, et tunnistaja ütlused liitumislepingu sõlmimisest 28.07.2003 kuupäeval ja seega lepingu sõlmimisest üldse oleksid ebausaldusväärsed. Liitumisleping on konsensuaalne leping ja selle kehtivus ei sõltu tegeliku liitumise (ühenduse avamise), trasside üleandmise või kokkulepitud liitumistasu maksmise ajast. Tunnistajat on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest ja tema ütluses ei anna alust kahelda asjaolu, et tema ja kostja juhatuse liikme vahel on tekkinud vaenulikud suhted. Mis puutub apellandi väitesse, et J.Ju 19.01.2005 antud kirjalik kinnitus liitumislepingu sõlmimisest, millele kohus viitas, on kohtukõlbmatu tõend, siis see on asjakohatu, kuivõrd kinnituse andja kuulati tunnistajana üle. Alusetu ja asjakohatu on apellandi väide, mille kohaselt vee- ettevõtja ei või liitumistasu küsida oma suva järgi, s.o. vähem, kui võimaldavad õigusaktid, mistõttu liitumislepingu sõlmimine 1 kr. eest tuleb lugeda mittetoimunuks (mittetõendatuks). Õigusaktid ei sätesta eraõigusliku äriühingu kohustust nõuda liitumistasu maksimaalses võimalikus ulatuses ega sea liitumislepingu kehtivuse sõltuvaks liitumistasu suurusest. Apellandi väited temapoolse lepingurikkumise mittetoimumisest jätab kolleegium tähelepanuta, kuivõrd sellist väidet ei ole kostja esimese astme kohtus esitanud: kostja ei ole väitnud, et katkestas liitumise seetõttu, et hageja ei ole tasunud talle kokkulepitud liitumistasu. Lisaks sellele on 1 kr. liitumistasuna sümboolne, mistõttu rakenduks VÕS § 111 lg.3, mille kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Tiit Kollom Gaida Kivinurm Urmas Reinola 6
(6)