2-04-1736/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1736 Tsiviilasi KÜ S hagi R.K (K) vastu võla 191 709,80 krooni saamiseks ja R.K vastuhagi KÜ S vastu 191 087,90 krooni suuruse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.04.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad kirjalik menetlus Hageja KÜ S, esindaja vandeadvokaadi abi Anton Filjajev Kostja R.Ks, esindaja vandeadvokaadi abi Alan Biin Resolutsioon
2. Jätta Harju Maakohtu 28.04.2006 otsus muutmata.
3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
4. R.Ks on Tallinnas x elamus asuvate eluruumide nr x, x, x, x ja x omanik. Elamu haldamiseks on moodustatud korteriühistu S, kes on korraldanud elamu majandamist ning vahendanud eluruumide omanikele hooldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja nõue ja põhjendused
5. KÜ S palus R.Klt välja mõista maksete võla 191 709,80 krooni, millest põhivõlg on 142 630,99 krooni ja viivis 49 078,81 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt on hageja kandnud elamu hooldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest ning väljastanud kostjale igakuiselt tasumisele kuuluvate summade kohta arveid. Kostja ei ole alates 01.10.2003 arveid tasunud. Kostja vastuväited 2
6. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt. Hageja üldkoosolek arvas kostja ühistu liikmete hulgast välja, mistõttu kostja leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma muu kui tegelikult tarbitud vee, elektri, kütte ja prügiveo eest. Kostjat ei ole kutsutud ühistu üldkoosolekutele ja tal on puudunud võimalus kaasa rääkida otsuste vastuvõtmisel. Teenuste eest nõutakse ilmselt liigsuuri summasid ja kostjal on puudunud võimalused esitatud arvete õigsuse kontrollimiseks. Elamus ei ole remonti tehtud. Elamu soojasõlme täielik vahetus ei olnud vajalik kulutus. Ka ei ole ta nõus elamu keldri liigmadala rendi eest kasutada andmisega. Vastuhagi ja selle põhjendused
7. R.Ks palus vastuhagiavalduses korteriühistult välja mõista kahju hüvitamiseks 191 087,90 krooni. Nõude põhjenduste kohaselt toimus x elamus 15.11.2004 elektriavarii, mille tõttu tekkis elamus ülepinge. Selle tõttu said kahjustada R. K kuulunud personaalarvuti, printer, skänner, faks ja koopiamasin ja tekkis kahju suurusega 75 591 krooni. Lisaks arvutiseadmetele kahjustus kodutehnika, kokku 45 ühikut maksumusega 115 496,90 krooni. Avarii toimus korteriühistu hallatavas paigaldises. Kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et KÜ ei täitnud korteriühistuseaduse (KÜS) §-st 2 ja elektriohutusseaduse (EIOS) § 16 lg-st 5 ning põhikirjast tulenevaid kohustusi, so ei hooldanud nõuetekohaselt elektripaigaldisi. Vastus vastuhagile
8. KÜ S vaidles vastuhagile vastu. On õige, et elamu trepikojas toimus elektriavarii, mille tõttu läks elamu elektrivõrku pinge 380V ja see võis põhjustada olmetehnika toiteplokkide ja kaitsmete läbipõlemise. Avarii tagajärjel tekkis kahju kõigi korterite omanikele. R. K aga puudub nõudeõigus KÜ vastu. Ta kannab kaasomandiga seotud riisikot ise koos kõigi teiste kaasomanikega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9. Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Põhihagi lahendades tuvastas kohus, et 09.11.2001 puudus KÜ liikmete üldkoosolekul pädevus vastu võtta otsust ühe korteriomaniku liikmeskonnast väljaarvamise kohta. Seega oli tegemist tühise otsusega sel ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 2 mõttes ning see otsus on sama seaduse § 65 mõttes kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma (TsÜS § 66 lg-d 3 ja 4). R. K omab elamus senini korteriomandeid ja seega on ta senini ka KÜ liige.
10. KÜS § 13 lg 4 järgi on KÜ otsused (üldkoosoleku ja juhatuse otsused) elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud. R. K ei vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole hagetaval perioodil, so 01.10.2003 kuni 01.03.2006 KÜ esitatud arveid tasunud. KÜ pangatehingute väljavõtete ja KÜ üldkoosolekute protokollidega on tõendatud KÜ seadusest ja põhikirjast tuleneva pädevuse realiseerimine ühistu majandus- ja remondi/hoolduskulude kindlaksmääramisel. R. K ei esitanud tõendeid nende otsuste kehtetuse kohta. Väiteid maksete liigse suuruse kohta ei ole ta tõendanud. Kostja seisukohti teatud maksete ebaotstarbeka suuruse või remondikulude põhjendamatuse kohta ei saa kohus arvesse võtta, kuna kõik kulutused on kinnitatud KÜ liikmete enamuse poolt ning kostja ainuisikuline mittenõustumine enamuse seisukohti ei muuda. KÜ liikmena on kostja kohustatud täitma liikmete enamuse poolt vastu võetud seaduslikke otsuseid. Hageja põhivõla nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja on kohustatud tasuma hagejale kõigi tema omanduses olevate korteriomandite majandamise ja remondi ning hooldusega seotud kulud, aga ka tema 3 poolt tarbitud teenuste eest tasumisele kuuluvad summad vastavalt hageja esitatud arvetele perioodil 01.10.2003 kuni 01.03.2006 summas 142 630,99 krooni. KÜS § 7 lg 4 ja KÜ põhikirja p 3.2.10 järgi on hagejal õigus kostjalt nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist. Kostja ei vaidlustanud hageja esitatud viivise aritmeetilist arvestust. Seega on ka hageja viivisenõue summas 142 630,99 krooni põhjendatud.
11. Vastuhagi lahendades jõudis kohus järeldusele, et ei leidnud tõendamist KÜ süülisus (tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus) ning puudub alus tema vastu esitatud hagi rahuldamiseks. Kuna vaid ühistu liikmete üldkoosolekul on õigus otsustada, milliseid töid ja millal elamus teha, saaks KÜ vastutus tekkida olukorras, kui KÜ juhatus oleks jätnud üldkoosoleku poolt vastuvõetud vastavasisulise otsuse ellu viimata. Selline olukord tõendamist ei leidnud. R. K puudub alus nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist ka AÕS § 75 lg 1 alusel. Vaidlusalune elamusisene elektrijuhtmestik kuulub korteriomanike kaasomandisse. Vastavalt AÕS § 75 lg-le 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega valdavad ja kasutavad kõik elamu korteriomanikud AÕS § 72 kohaselt elektripaigaldisi kaasomanikena ühiselt ja vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. Ei ole tõendatud, et R. K oleks täitnud enda kui kaasomaniku kohustust tagada elektrijuhtmestiku korrashoid ja oleks seda AÕS § 72 lg 4 alusel teistelt kaasomanikelt nõudnud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12. R.Ks palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 669 lg 1 p 1-s sätestatut ning kohtuotsust ei ole seaduse kohaselt olulises osas põhjendatud.
13. KÜ S suurendas oma nõuet ja pidi tasuma seetõttu riigilõivu 10 250 krooni. Tegelikult tasuti 4750 krooni. Maakohus ei oleks tohtinud antud asjas otsust teha enne, kui KÜ on riigilõivu täies ulatuses tasunud.
14. Kohus leidis, et vastavalt AÕS § 75 lg-le 1 kannab R. K kui kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel varal lasuvaid koormatisi ja peab kandma kõik oma vastavad kahjud täies ulatuses ise. Kohtuotsuse sisu ei vasta seadusesätetele, mida kohus otsuse põhjendamiseks kasutas. Vastus apellatsioonkaebusele
15. KÜ S vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, otsuse motiivid on ammendavad ega vaja täiendamist. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, peab neid piisavaks ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
17. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, mille kohaselt märgitakse otsuse selles osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas, kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu 4 hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei vastaks kohtuotsuse sisu seadussätetele, mida kohus otsuse põhjendamiseks kasutas. Kohus ei käsitanud R. K tekkinud kahju koormatisena AÕS § 75 lg 1 tähenduses, nagu apellant ekslikult leiab. Nimetatud sätte kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele lisaks ühisel asjal lasuvatele koormatistele ka selle asja alahoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, nagu ka maakohus oma otsuses märkis.
18. Apellandi väitel rikkus kohus TsMS § 669 lg 1 p 1 sätestatud menetlusnormi. Nimetatud paragrahv käsitab menetlusõiguse normi olulist rikkumist ringkonnakohtus (ringkonnakohus rikkus õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet) ega ole kohaldatav esimese astme kohtu otsusele. Analoogilise sisuga säte kehtib ka esimese kohtu suhtes (TsMS § 656 lg 1 p 1), kuid ringkonnakohtul ei ole võimalik seda väidet kontrollida, sest apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi põhjendust, milles apellandi arvates rikkumine seisnes.
19. Seadusega ei ole kooskõlas apellandi seisukoht, nagu ei oleks kohus võinud asjas otsust teha enne, kui KÜ S on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Seadus sellist keeldu ei sätesta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist, s.o 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus kohaldas seega õigesti kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 50 lg-t 3, mille kohaselt juhul, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades sama seadustiku §-s 60 sätestatut. Kuna KÜ S oli tasunud riigilõivu 5500 krooni vähem kui seadusega ette nähtud, mõistis kohus tema hagi rahuldamisel TsMS § 50 lg 3 ja 60 lg 1 alusel selle summa õigesti välja R. K riigituludesse. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav