Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele nr või nr , mõlemal viitenumber . 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Menetluse käik esitas OÜ hagi AG vastu võlgnevuse nõudes. Nõue tulenes kostja ja AS (AS õigusjärglane) vahel sõlmitud lepingust nr , mille kohaselt esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 4511,88 krooni, millest põhivõlgnevus on 2255,94 krooni ja viivis 2255,94 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 420,00 krooni ja õigusabikulu katteks 225,59 krooni. Rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi on kostja AG .a. Tallinna Linnakohtu .a. määrusega peatati menetlus tsiviilasjas nr (endine ) kuni AG pärija(te) kindlakstegemiseni. .a. uuendati menetlus nimetatud tsiviilasjas määrusega ja asendati senine kostja uue kostja KGi´ga (ik ). Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kohtuotsuse põhjendused Hageja ja esialgse kostja vahel .a. sõlmitud liitumislepingust nr , teatisest AS ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta ning asjaolust, et KGi on esialgse kostja AGpärija, nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud ja vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 225,59 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast.
p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 187,50 krooni. 2 Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.