) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras. 2005 aastal oli elatise piirmääraks 1345 krooni ning käesoleval aastal moodustab antud summa 1500 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja viitab Sotsiaalministeeriumi uuringule “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, mille kohaselt kuni 6 aastasele linnalapsele kulub 1875 krooni kuus.(vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Ühe lapsevanema kohustus on kanda 6-aastase lapse ülalpidamiskohustusest ühes kuus 937 krooni ühes kuus ülalpidamiskohustuse osas. Kohus märgib, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vastavalt
lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust /---/. Hageja palub välja mõista elatis lapse sünnist. Kostja vaidleb vastu, kuna on mõningaid tarbeid lapsele ostnud ning tasunud kommunaalteenuste eest, kui koos elati. Riigikohus on tsiviilasjas nr 32-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et mõningate asjade ostmine ning kommunaalteenuste eest tasumine mõne kuu vältel ei ole piisav materiaalne toetus ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab elatise välja alates lapse sünnist. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi . Menetluskulud TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 21.10.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 17 225 krooni, millelt Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt riigilõiv on 1 400 krooni.. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.