lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, st. 1500 kr. Hageja esitatud sünnitunnistustega on tõendatud, et A.G (sünd xxx) ema on N.G ja isa A.G (tl 6). Kohus loeb rahvastikuregistri väljavõttega tõendatuks, et A.G elab koos emaga (tl 7). Hageja esitatud palgatõenditega on tõendatud, et hageja brutotöötasu oli
lg 2 alusel välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja esindaja seletas kohtuistungil, et kostja andis lapsele umbes 300 krooni nädalas ning kõik kostja viidatud summad on antud sularahas otse A.G. Kostja ei suuda raha üleandmist tõendada.A.G, kes viibis kohtuistungil, vastas, et ta ei ole isa käest raha saanud. Samuti eitas raha saamist hageja. Kuna kostja ei suuda lapsele elatise tasumist tõendada, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole oma tütre ülalpidamiseks elatusraha tasunud ning hagi tuleb rahuldada. Elatis tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kõik kostja väited raha andmise kohta on paljasõnalised.
lg 6 p 3 võib kohus jätta elatise välja mõistmata, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et vanglas viibimine ei võta kostjalt kohustus oma last üleval pidada. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib ka vanglas tööl xxx kinnipidamiskoha kriminaalhoolduse 18.04.2006 kirja kohaselt on kostja alates 03.04.2006 tööle paigutatud. Normaalse tööjõudluse korral on tasu 0.0247% hinnapõhisest summast tunni kohta, käesoleval aastal on hinnapõhine summa 29 700 krooni (tl 30). Seega on kostjal võimalik teenida 7.30 SEK tunnis ehk umbes 1168 SEK (7.3 x 8 x 20) ehk 1985.6 EEK kuus. Kostja elatise maksmise kohustusest vabastamine
Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 06.12.2005. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 64 lg 1; 48 lg 1 p 3 ja riigilõivuseaduse lisa 2 mõistab kohus kostjalt riigi kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 1400 krooni. Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 160.10 krooni ja TsMS § 52 p 1 järgi tõlgi tasu 1059.50 krooni. Hageja tasus 25.09.2006 kostja esindajale hagimaterjalide ja kohtukutse kättetoimetamiseks kohtutäituri tasu 295 kr. Kohus edastas materjalid kättetoimetamiseks kohtutäitur Kristiina Feinmanile, kes ei ole kohtule kättetoimetamise kohta arvet esitanud ning hageja on taotlenud nimetatud summa tagastamist. Seega tuleb analoogia alusel kehtiva TsMS § 150 lg 5 kohaselt hageja poolt ette tasutud täituri tasu tagastada. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.