← Eesti

3-05-799/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-363/05 Otsuse kuupäev 29.12.2005 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Eha-Mall Ilseni kaebus Halliste Vallavolikogu 28.06.2005 otsuse nr. 35 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine“ peale. Asja läbivaatamise kuupäev 14.12.2005, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Eha-Mall Ilsen, esindaja advokaat Teet Veer; Vastustaja: Halliste Vallavolikogu ,esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Resolutsioon Jätta Eha-Mall Ilseni kaebus Halliste Vallavolikogu 28.06.2005 otsuse nr. 35 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine“ peale rahuldamata. Kohtukulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonikaebuse esitamisest tuleb teatada asja otsustanud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so 29.12.2005 Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonikaebus. Apellatsioonikaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik 30 päeva jooksul ringkonnakohtule sama kohtu kaudu, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Eha-Mall Ilsen on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , milles vaidlustab Halliste Vallavolikogu 28.06.2005 otsust nr. 35 – „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine“ . Halliste Vallavolikogu otsuse 28.06.2005 nr. 35 kohaselt on otsustatud mitte kanda Halliste valla vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja Eha-Mall Ilsenit, kuna ta ei vasta maareformi seaduse § 23,3 lg 2 sätestatud tingimustele. Eha-Mall Ilsen on esitanud kaebuse haldusakti tühistamise nõudes. Kaebuse kohaselt on E.M. Ilsen esitanud 07.05.2004 kaebuse halduskohtule, milles vaidlustas Halliste Vallavolikogu eelarve-, maa- ja majanduskomisjoni 03.03.2004 otsuse nr. 5-9.1/90, Halliste Vallavolikogu 06.04.2004 otsuse nr. 1-5/141 ja Halliste Vallavolikogu 29.03.2004 otsus nr. 11 „Halliste valla vabade metsamaade erastajate nimekirja ning vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine“. 14.07.2004 esitas kaebuse Tartu Halduskohtule , millega vaidlustas Halliste Vallavolikogu 24.05.2004.a. otsus nr. 18 „Halliste Vallavolikogu 29.03.2004 otsuse nr. 11 „Halliste valla vabade metsamaade erastajate nimekirja ning vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine“ täiendamine. Tartu Halduskohus on jätnud kaebused rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.05.2005 halduskohtu otsuse osaliselt ning tegi uue otsuse, millega rahuldati E.M. Ilseni apellatsioonikaebus osaliselt ja tühistati Halliste Vallavolikogu 29.03.2004 otsuse nr. 11 vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajad maatükkide nr. 2,3,4,7,10,14,16,17,18,19,54,59,60,63,64,65,66,67 ja 68 osas , Halliste Vallavolikogu 29.03.2004 otsuse nr. 11 vaba metsamaa saajad maatükkide nr. 134, 135, 136, 137, 138, 140, 141, 142, 168, 169, 171, 192, 207, 222 ja 225 osas ning Halliste Vallavolikogu 24.05.2004 otsus nr.

  1. Otsusega nr. 35/28.06.2005 on otsustatud mitte kanda Eha-Mall Ilsenit Halliste valla vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja, kuna kaebaja ei ole põllumajandustootmisega tegelev isik ning samas on kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine vallavolikogu 29.03.2004 otsuse nr. 11 alusel kasutusvaldusesse taotlejate õigust omavate isikute tunnustele vastavatele taotlejatele maareformi seaduse § 23,3 lg 5 alusel maatükkidele nr. 2,3,4,7,10,14,16,17,18,19,54,59,60,63,64,65,66, 67 ja
  2. Kaebaja leiab, et haldusakt on õigusvastane ning kuulub tühistamisele, kuna ebaõigesti on arvatud Eha-Mall Ilsen põllumajandusliku tootmisega mittetegelejaks. Kaebaja leiab, et ta omab tootmiseks vajalikku põllumaad, mida ta on harinud ja lasknud harida teenustööna – OÜ-lt Milligrupp , on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks ning tuludeklaratsioonis on deklareeritud põllumajanduslikust ettevõtlusest saadud tuluks 42.702.- krooni, viitab PRIA käskkirjale ning audiitori arvamusele. Kaebaja on tõendanud põllumajandussaaduste müüki arvete ja saatelehtedega ning väidetega, et põllumajandussaadusi anti teenuste vastu, mida kaebajale osutati seoses põlluharimisega. Kaebajal puuduvad põllutöömasinad, kaebaja on põllutöömasinatega tehtavat tööd teenusena sisse ostnud ning arvlemine on toimunud sularahas käest kätte. Kaebaja on osa maad rendile andnud, kus toimub samuti põllumajandussaaduste tootmine. Kaebajal on mõned õunapuud ja mesipuud, on tegelenud nende saaduste müügiga ning lisaks on müünud kartuleid, rapsi, heina ja korts- ning teelehti. Kaebaja esindaja esitab kohtule kohtukulude nimekirja summas 14.170.- krooni. Vastustaja seisukohalt on kaebus alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks maad või selle kasutamisõigust. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtki tõendit vallale, mis tõendaks tema tegelemist Halliste territooriumil põllumajandusliku tootmisega. Meose maaüksusel on maa üles haritud OÜ Milligrupi poolt, ülejäänud maa on söötis. Vastustaja viitab haldusasjas 3-278/04 ülekuulatud tunnistajate Arne Lohu ja Viktor Õiguse ütlustele. Vastustaja esindaja esitab kohtukulude nimekirja summas 3540.- krooni. Kohtu seisukohad: 18.12.2003 on esitanud Eha-Mall Ilsen Halliste Vallavalitsusele avalduse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks ja vaba metsamaa erastamiseks maareformi seaduse § 23,3 lg 2 ja § 23,4 lg 2 alusel. Halliste Vallavolikogu eelarve- , maa- ja majanduskomisjoni 03.03.2004 kirjaga nr. 5-9.1/90 teatati, et E.-M. Ilsenit otsustati mitte kanda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate ning vaba metsamaa erastajate nimekirjadesse, kuna ei vasta MRS § 23,3 lg 2 ja § 23, 4 lg 2 tingimustele. 29.03.2004 võttis Halliste Vallavolikogu vastu otsuse 11, millega kinnitati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise nimekiri ja vaba metsamaa erastajate nimekiri ning E.-M. Ilsenit ei kantud nimekirja. 24.05.2004 võttis Halliste Vallavolikogu vastu otsuse nr. 18, millega täiendas 29.03.2004 otsust – mitte kanda Halliste valla vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate ning vaba metsamaa erastajate nimekirja Eha-Mall Ilsenit, Erno Ilsenit ja Merike Ilsenit, kuna nad ei vasta MRS § 23,3 ja 23,4 lg 2 sätestatud tingimustele. Eha-Mall Ilsen vaidlustas nimetatud otsused ning halduskohus (haldusasjas nr. 3-278/04) jättis kaevatavad otsused jõusse. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et otsustuse tegemisel vallas on asja arutamise juures olnud asjast huvitatud isikud, Halliste Vallavolikogu on rikkunud otsuse 11 29.03.2004 vastuvõtmisel KOKS § 17 lg 5 ja 6 sätteid. Kuna ringkonnakohus on tühistanud halduskohtu otsuse kohtumenetlusnormide rikkumise tõttu, siis ei võtnud ringkonnakohus seisukohta apellandi väidete kohta seoses tõendite hindamisega. Tulenevalt sellest on Halliste Vallavolikogu uuesti läbi vaadanud Eha-Mall Ilseni poolt esitatud tõendid ja dokumendid ning andnud uue otsuse 28.06.2005 nr. 35 , kus on leitud, et Eha-Mall Ilsen ei tegele Halliste valla territooriumil põllumajandusliku tootmisega , kuna talle kuuluv Meose kinnistu oli tegelikkuses kasutamata, põllumaa on võsastunud , põllumaal ei kasva kultuurtaimi. Otsuses on leitud, et kaebajal puudub põllu harimiseks tehnika ning puuduvad igasugused tõendid põllumajandusliku ettevõtlusega seotud kulutuste kohta. Seega uue kaevatava otsuse kohaselt otsustati ka mitte kanda Eha-Mall Ilsen põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kaebuse esemeks on sama vaidlus , mis haldusasjas nr. 3-278/04, kus on vajalik tuvastada asjaolu, kas Eha-Mall Ilsen on isik, kes vastab MRS § 23,3 lg 2 sätestatud tingimustele ja kas ta on põllumajandusliku tootmisega tegelev isik või mitte. Kuna käesoleva asja juurde on võetud haldusasja toimik nr. 3-278/04, seega saab kohus otsuse tegemisel arvestada nimetatud toimikus olevaid materjale. Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu alljärgnevatel asjaoludel: Tartu Halduskohus, olles hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole põllumajandusliku tootmisega tegeleja Maareformi seaduse § 23,3 lg 2 mõistes. Vastavalt MRS § 23,3 lg 2 kohaselt on vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandussaaduste tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ning kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Kaebuse esitaja omab Halliste vallas Meose kinnistut suurusega 62 ha ning sellest põllumaad 12 ha, millest 10 ha on rendilepingu alusel antud tema poja Erno Ilsenile kasutada. Kaebuse esitaja omab küll põllumaad ning on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid kohtule esitatud tõendid ei tõenda põllumajanduslikku tootmist selles ulatuses, et kaebaja vastaks MRS § 23,3 lg 2 nõuetele. Kuigi seaduses ei ole sätestatud, kui suures osas tuleb põllumajandussaadusi toota, selleks kulutusi teha ja tulu saada, et saaks isikut lugeda MRS § 23,3 lg 2 järgi põllumajandussaaduste tootjaks, kuid antud juhul on kohus saanud tuvastada, et kaebaja ei tegele sel viisil ja määral põllumajandussaaduste tootmisega ja realiseerimisega, et teda arvata põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja, samas ei sea kohus kahtluse alla, et kaebaja üldse ei tegele põllumajandusega ning pole müünud õunu, kartuleid, mett ja heina. Kohus on seisukohal, et siiski põllumajandusliku tootmisega tegeleja tunnuseks peaks olema sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Seega on oluline, et kaebuse esitaja omaks ka vastavaid põllutöömasinaid, mida kasutades toodab põllumajandussaadusi. Antud juhul kaebajal ei ole ühtki põllutöömasinat, kuid kaebaja sõnutsi soovib ta tulevikus traktorit osta. Kaebuse esitaja on lähtunud tuludeklaratsioonist, kuid ainuüksi nimetatud dokumendiga ei ole kogu põllumajandustegevus tõendatud. Kaebaja on esitanud omakäelisi õiendeid ja arveid selle kohta, et ta on teatud põllumajandussaadusi müünud, kuid omakäelist õiendit ja tasumata arvet ei saa lugeda kohus põllumajandussaaduste müügi ja sellest saadud tulu kohta tõendiks. Kaebaja väide, et enamvähem kogu põllumajandussaaduste müük on toimunud sularahas ning teiste teenuste katteks, ei saa kohus lugeda tõendiks, kuna see jääb paljasõnaliseks. Samas kaebaja väide rapsiseemne ostmise , selle kasvatamise ja müügi kohta jääb paljasõnaliseks väiteks. Seega puuduvad tõendid selle kohta, kui suur on üldse kokku saak ja sellest saadav tulu, puuduvad igasugused harimisele tehtavad kulutused saagi realiseerimise ja tulu jagamise kohta. Samuti ei ole asjakohane audiitor L.Pähnapuu arvamus kaebaja kui füüsilisest isikust ettevõtja
  3. aasta raamatupidamise korraldamise kohta, kuna audiitori arvamus ei tõenda kaebaja poolt põllumajandussaadustega tegelemist just sellel põllumajandusmaal, mis on tema omandis või mille kasutamise õigust ta omab. OÜ Milligrupp juhatuse esimehe Arne Lohu kirjalikust seletusest (haldusasja toimik 3-278/04 tl.38) kinnitab, et nende äriühing ei ole harinud Eha-Mall Ilsenile kuuluvat maad ning tegelikkuses on Meose maaüksuse põllumaa harimata ja võsastunud. Sama nähtub ka 05.06.2005 õiendist Meose kinnistu ülevaatamise kohta ( vald oli koostanud õiendi Meose kinnistu ülevaatamise kohta, tl.14, vald soovis tuvastada kaebaja poolset põllumajanduslikku tootmist), on leitud, et põllumaa on osaliselt võsastunud ja umbrohtunud. Samas lisab kohtuistungil vastustaja esindaja, et umbrohtunud maal kasvavad looduslikult paise- ja teelehed ilma harimata, need ei ole omakasvatatud kultuurtaimed. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus olla seisukohal, et .E.-M. Ilsenile kuuluv maa on haritud põllumajanduslik maa, kuigi tunnistajana üle kuulatud Erno Ilsen, kes on kaebaja poeg ja tema põllumaa rentija, ütluste kohaselt tegeldakse põllul põllumajandussaaduste tootmisega ja müümisega ning haritakse maad. Kohus ei saa tunnistaja ütlusi pidada tõendiks, kuna tunnistajal on antud protsessis oma huvi ja on lähedalt seotud kaebuse esiajaga. Kaebaja poolt esitatud PRIA käskkiri ühtse pindalatoetuse osalise määramise kohta ei ole tõend, mis tõendab põllumajandussaaduste tootmist. Nõuded ühtse pindalatoetuse saamise kohta tulenevad põllumajandusministri
  4. aprilli 2005 määruse nr. 39 sätetest, mis puudutavad ühtse pindalatoetuse saamist ja selle menetlust. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning vallavolikogu on õigesti lähtunud asjaolust, et Eha-Mall Ilsen ei ole MRS § 23,3 lg 2 sätete kohaselt isik, kes kuuluks kandmisele vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Kohtukuludest: Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti välja tema poolt kantud kohtukulud. Antud juhul tuleks kaebajalt välja mõista vastustaja kasuks 3540.- krooni. Kohus jätab kohtukulu kaebajalt vastustaja kasuks välja mõistmata lähtudes asjaolust, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab olema suuteline asutus ise kaitsma oma ametnike kaudu, kasutamata selleks advokaatide abi, mistõttu kohus ei rahulda vastustaja esindaja taotlust kaebajalt välja mõista kohtukulud Halliste Vallavolikogu kasuks. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.