← Eesti

3-06-626/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 30.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-626 Haldusasi K.K ja Ü.K kaebus Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks, 01.11.2000 korralduse nr 4126-k tühisuse kindlakstegemiseks ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks peatada X maa ostueesõigusega erastamise toimingud ja täita 16.10.1998 korraldus nr 6115-k Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.04.2006 määrus nr 3-06-626 Menetluse alus ringkonnakohtus K.K ja Ü.K määruskaebus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2006 määrus osas, millega lõpetati haldusasja nr 3-06626 menetlus K.K ja Ü.K kaebuses Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks X maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamiseks ning saata nimetatud osas kaebus esimese astme kohtule eelmenetluse läbiviimiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata. K.K ja Ü.K määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1998 korraldusega nr 6115-k määrati X ehitiste teenindamiseks vajalik krunt suurusega 598 m2 ja otsustati erastada see ostueesõigusega V. K. Linnavalitsuse 01.11.2000 korraldusega nr 4126-k korraldus nr 6115-k tunnistati kehtetuks. 28.03.2002 nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandasid K.K ja Ü.K 2072/5880 mõttelist osa x, end x, endine kinnistu nr xxxx pindalaga 5880,48 m2 maa tagastamise nõudeõigusest. Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldusega nr 189-k määrati X ehitiste teenindamiseks vajalik maa suurusega 1 283 m2 ja otsustati erastada see ostueesõigusega V. K. Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsusega haldusasjas nr 3-1093/2004 jäeti rahuldamata K. ja Ü. K kaebus korralduse nr 189-k tühistamiseks; Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.10.2005 otsusega esimese astme kohtu otsuse jõusse ning Riigikohus 18.01.2006 määrusega K. ja Ü. K kassatsioonkaebusele menetlusluba ei andnud. 28.03.2006 esitasid K ja Ü.K halduskohtule kaebuse taotlustega: 1) tühistada TLV 04.02.2004 korraldus nr 189-k, 2) tunnistada tühiseks 01.11.2000 korraldus nr 4126-k, 3) teha linnavalitsusele ettekirjutus täita 16.10.1998 korraldus nr 6115-k. Kaebajad palusid samuti peatada esialgse õiguskaitse määrusega korralduse nr 189-k kehtivus ning keelata kõikidel ametiasutustel nimetatud korralduse alusel tehtavate erastamis- ja kinnistamistoimingute sooritamine. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub korraldus nr 189-k kaebajate seaduslikku õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad seaduses ettenähtud korras ja ulatuses. ORAS § 18 lg 1 keelab kuni omandireformi objektiks oleva vara tagastamise küsimuse otsustamiseni vara võõrandada või asjaõigusega koormata. Kuigi kaebajad on X piirinaabrid, ei kutsutud neid piiriprotokolli koostamise juurde. Sellega rikuti maakatastri seaduse § 20 lõiget 51. Korralduse nr 189-k andmise aluseks on võltsitud dokumendid ning selle kohta on alustatud kriminaalmenetlus. 16.02.2006 pöördusid kaebajad Tallinna Linnavalitsuse poole avaldusega peatada X maa ostueesõigusega erastamise toimingute tegemine kuni kriminaalasja lahendamiseni, kuid nende taotlust põhjendamatult ei rahuldatud. Kaebajad märkisid, et kuigi tegemist on korduva korralduse nr 189-k tühistamiseks esitatud kaebusega, ei ole tegemist sama vaidlusega, sest vaidlustamise alus on teine - kui teises haldusasjas käis vaidlus 246 m2, siis käesolevas asjas 685 m2 maa üle. Tallinna Linnavalitsus vaidles kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. Vastuväidete kohaselt on K. ja Ü. K kaebuse alusel korraldus nr 189-k juba kohtuliku kontrolli läbinud ja kõigi kohtuastmete poolt õiguspäraseks tunnistatud. Seega on vaidlus sisuliselt lahendatud ja asja menetlus tuleb lõpetada. Kolmas isik V. K leidis samuti, et kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kaebuse sisu vastuoluline ja ainetu, kuivõrd X maa erastamise korraldusele nr 189-k ja selle andmise aluseks olnud dokumentidele on kohtud oma hinnangu juba andnud ning korraldus on jõustunud. X maaüksus on kinnistamisel. Kaebajate soov muuta tagantjärgi kõiki X maa kohta tehtud otsuseid on põhjendamatu. Tallinna Halduskohus võttis 06.04.2006 määrusega kaebuse menetlusse, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel asja menetluse. Kohus märkis määruses, et käesolevas asjas vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korralduse nr 189-k kohta on olemas jõustunud kohtuotsus ning seadus ei võimalda sama haldusakti kohtus uuesti vaidlustada. Jõustunud kohtulahendeid võib uute asjaolude ilmnemisel läbi vaadata Riigikohus isiku teistmisavalduse alusel (HKMS §-d 75 ja 76). Vastuseks kaebajate poolt TsMK § 333 alusel esitatud vastuväitele selle kohta, et kohus ei ole võtnud seisukohta taotluse osas kohustada vastustajat peatada maa erastamise toimingud kuni kriminaalasjas lahendi tegemiseni, selgitas halduskohus 18.04.2006 määruses, et menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1p 1 alusel hõlmab ka eelpoolnimetatud taotlust, ning et seda nõuet võib tõlgendada ka esialgse õiguskaitse nõudega, mille kohta on seisukoht 06.04.2006 määruses võetud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(4)Määruskaebuses palusid K. K ja Ü. K halduskohtu määrus tühistada, leides, et määrus pole õige juba ainuüksi seetõttu, et kohtu poolt on käsitlemata jäetud kaebaja taotlus kohustada linnavalitsust peatada X maa ostueesõigusega erastamise toimingud kuni kriminaalasja lahendamiseni. Kaebajad esitasid sellekohase taotluse kõigepealt Tallinna Linnavalitsusele, kuid said 28.02.2006 eitava vastuse. Seetõttu pöördutigi vastava kaebusega kohtusse ning selle nõude osas ei ole kohtuotsust varem tehtud. Ka korralduse nr 189-k tühistamiseks esitatud kaebuse kohta ei saa väita, et tegemist on sama nõudega. Nõude aluseks on vaidlusaluse maa suurus, milleks on käesoleval juhul 685 m
  1. Kohus ei viidanud seaduse sättele, mis välistaks sama haldusakti kohtus uuesti vaidlustamise. Kohus rikkus menetlusnõudeid sellega, et võttis kaebuse menetlusse, kuid asja läbivaatamise aega ja kohta menetlusosalistele ei teatanud. Kaebajatel on kahtlus, et kolmanda isiku poolt halduskohtu nõudele esitatud vastusele on lisatud võltsitud dokument, mistõttu paluvad kaebajad edastada protsessiosaliste vastused koos lisadega prokuratuuri ja informeerida prokuratuuri dokumentide võltsituse kahtlustest. Kuna halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldanud, siis paluvad kaebajad teha seda ringkonnakohtul. Tallinna Linnavalitsus ja kolmas isik V. K palusid jätta määruskaebus rahuldamata ja apelleeritud kohtumäärus muutmata. Kolmas isik lisas oma vastuväidetele Põhja Politseiprefektuuri 19.04.2006 määruse, millega lõpetati K. ja Ü. K avalduse põhjal alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED K ja Ü.K poolt 28.03.2006 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus on pealkirjastatud „Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks X maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamiseks kuni kriminaalasja lahendamiseni ja Tallinna Linnavalitsuse 4.veebruari 2004 korralduse nr 189-k tühistamiseks“ ning kaebuses on esitatud järgmised taotlused: 1) tühistada Tallinna Linnavalitsuse 04.02.2004 korraldus nr 189-k, 2) teha kindlaks 01.11.2000 korralduse nr 4126-k tühisus, 3) teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus täita 16.10.1998 korraldus nr 6115-k. Kaebajad palusid samuti peatada esialgse õiguskaitse määrusega korralduse nr 189-k kehtivus ning keelata selle alusel erastamis- ja kinnistamistoimingute tegemine. Kaebuse pinnalt on selge, et kaebajate eesmärk kohtusse pöördumisel on saavutada X asuvate kolmandale isikule kuuluvate ehitiste juurde maa erastamine TLV 16.10.1998 korraldusega nr 6115-k määratud teenindusmaa ulatuses, so 598 m
  2. Kuivõrd korraldus nr 6115-k on kehtetuks tunnistatud ja X teenindusmaa suuruseks 04.02.2004 korraldusega nr 189-k määratud 1 283 m2, siis ei ole kaebajate eesmärk saavutatav ilma korralduse nr 189-k tühistamiseta. TLV 01.11.2000 korralduse nr 4126-k, millega tunnistati kehtetuks 16.10.1998 korraldus nr 6115-k, tühisuse tuvastamine kaebajate eesmärgi saavutamist ei võimalda, sest korralduses nr 6155-k sisalduv regulatsioon on asendatud korralduse nr 189-k sisalduva regulatsiooniga. Korralduse nr 4126-k tühisus ei tähendaks, et korraldus nr 6115-k kehtib. Kaebajate eesmärgist lähtuvalt tuleb seega lugeda kaebuse taotlused hõlmatuks korralduse nr 189-k tühistamise nõudega. Kuna korraldus nr 189-k on juba olnud kohtuliku kontrolli objektiks ning selle peale esitatud kaebuses on olemas jõustunud kohtulahend (Tallinna Halduskohtu 06.05.2004 otsus haldusasjas nr 3-1093/2004), siis kohus õigesti lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 (mis kuni 01.09.2006 kehtinud redaktsioonis sätestas, et halduskohus lõpetab menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend) alusel. Kaebajate väitega, et
  3. aastal ja 2006.aastal korralduse nr 189-k peale esitatud kaebuste puhul ei saa rääkida samast asjast, ringkonnakohus ei nõustu. Sama asja all tuleb mõista samade poolte vaidlust sama haldusakti või toimingu peale ning antud juhul varasema asjaga nr 31093/2004 kattuvad käesolevas asjas nii tühistamisnõude ese kui ka alus. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitajate seisukohta, et korralduse nr 189-k peale esitatud tühistamiskaebuse alus erineb teises kohtumenetluses esitatud alusest ning et puudub seadusesäte, mis keelab sama haldusakti kohtus uuesti vaidlustada. Kaebuse esemeks on mõlemas asjas korraldus nr 189-k, nõue 3
(4)on tühistada korraldus ning alus on, et haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebajate õigusi. Vastupidiselt kaebajate arvamusele ei saa tühistamisnõude aluseks lugeda motiive, miks kaebaja leiab, et haldusakt on õigusvastane. Uurimispõhimõttest tulenevalt kontrollib halduskohus tühistamiskaebuses vaidlustatud haldusakti õiguspärasust tervikuna, sõltumata esitatud motiividest ja viidetest õigusnormidele. Uurimispõhimõtte rikkumise korral on kaebajatel õigus kohtulahendi peale edasi kaevata kõrgemale kohtule, mitte aga esitada uut kaebust. Apelleeritud määrus on tehtud aprillis 2006. Kuni 01.09.2006 kehtinud HKMS § 97 lg 3 nägi ette, et pärast otsuse või määruse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Ka alates 01.09.2006 kehtiv HKMS § 11 lg 3.1 p 3 ei pea lubatavaks kaebust, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Sellise regulatsiooni kehtestamine on põhjendatud, sest olukord, kus sama isik võiks haldusakti vaidlustada üha uutel motiividel korduvalt, kahjustaks õiguskindlust ebaproportsionaalselt. Asjaolu, et halduskohtule ei saa esitada sama haldusakti peale korduvat kaebust, ei tähenda, et isikul puudub üldse õigus taotleda kohtuliku kontrolli läbinud haldusakti kehtetuks tunnistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel uute asjaolude ilmnemisel haldusmenetluse uuendamist ning haldusakti kehtetuks tunnistamist haldusorgani enda poolt ei välista see, et varem on sama haldusakti vaidlustatud halduskohtus ning et see kaebus on jäetud rahuldamata. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajad on seonduvalt kahtlustusega, et korralduse nr 189-k andmise aluseks on võltsitud dokumendid, pöördunud vastava kuriteoteatega uurimisorganite poole ning esitanud linnavalitsusele avalduse peatada uurimise läbiviimise ajaks kõnealuse maaüksuse X erastamise toimingud, mida vastustaja ei rahuldanud. Kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamise nõudes peatada kuni kriminaalasja lahendamiseni maa ostueesõigusega erastamise toimingute sooritamine on lubatav ning selles sisalduv nõue ei ole hõlmatud korralduse nr 189-k peale esitatud nõudega ega kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega peatada korralduse kehtivus. Seetõttu polnud kohtul alust selles nõudes menetlust HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada; kohtumäärus tuleb viidatud osas tühistada ja linnavalitsuse toimingu peale esitatud kaebus saata esimese astme kohtule eelmenetluse läbiviimiseks. Halduskohtule esitatud kaebus sisaldas ühtlasi ka taotlust peatada esialgse õiguskaitse määrusega TLV 04.02.2006 korralduse nr 189-k kehtivus ja keelata selle korralduse alusel erastamis- ja kinnistamistoimingute tegemine, ning ringkonnakohtule on esitatud samasugune taotlus. Kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks kaebuse nõude – kohustada linnavalitsust X maa ostueesõigusega erastamise toimingud peatama – ajutiselt ette ära otsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud esimese astme kohtul ega ole ka ringkonnakohtul alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Väiteid võltsingute kohta korralduse nr 189k aluseks olevates dokumentides esitati juba varasemates kohtumenetlustes (haldusasi nr 31093/2004 ja ringkonnakohtu asi nr 2-3/252/05), kohtud hindasid väidetavalt võltsitud dokumente kogumis teiste asjas kogutud tõenditega ega lugenud ka kaebajate kahtlusi piisavalt põhjendatuks. Samuti nähtub asja materjalidest, et pärast apelleeritud määruse tegemist on Põhja Politseiprefektuur lõpetanud kaebajate osundatud kriminaalasja menetluse (19.04.2006 määrus kriminaalasjas nr 05230101668) kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kaebajad on palunud, et ringkonnakohus edastaks prokuratuurile vastustaja ja kolmanda isiku poolt esimese astme kohtule kohtunõude täitmiseks esitatud vastuväiteid kaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Ringkonnakohus ei näe selleks mingit vajadust ja jätab kaebajate sellekohase taotluse rahuldamata. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistades Tallinna Halduskohtu 06.04.2006 määruse osas, millega lõpetati haldusasja nr 3-06-626 menetlus K.K ja Ü.K kaebuses 4
(4)Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks X maa ostueesõigusega erastamise toimingute peatamiseks. Selles osas tuleb saata kaebus esimese astme kohtule eelmenetluse läbiviimiseks. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 5
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.