← Eesti

3-06-1349/6

Obsah (5)§ 11§ 34§ 32§ 54§ 741

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 1.detsember 2006 Haldusasja number 3-06-1349 Haldusasi O.Bu kaebus Tallinna V

§-le 6 selgelt väljendatud taotlus, mis kaebuse sisust lähtudes võiks olla kaevatava toimingu - raadio mudeli osas valikuvõimaluse puudumise - õigusvastasuse kindlakstegemine; põhjendada, mil moel raadio ostmisel raadio mudeli valikuvõimaluse puudumine rikub kaebaja õigusi ning millise seadusega on viidatud asjaolu vastuolus; märkida, millal sai kaebaja teada kaevatavast haldusaktist või toimingust; adresseerida kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale; märkida, et asjas on vastustajaks Tallinna Vangla; vormistada kaebus kahes eksemplaris; põhjendada oma väiteid vastavate tõenditega; lisada kaebuses osutatud Tallinna Vangla vastus; tasuda riigilõiv ja teatada tasumisest.

  1. Tallinna Halduskohtu 19.septembri 2006 määrusega tagastati kaebus. Määruse põhjendused: Kaebaja on kaebuse käiguta jätmise määruse kätte saanud 12.septembril
  2. Kohtu poolt määratud tähtajaks 18.septembriks ei ole mingit vastust saadetud. Käesoleva ajani on määruses märgitud puudused kõrvaldamata, sh on tasumata riigilõiv. Kohtul ei ole võimalik kaebust selle sisuliste ja vormiliste puuduste tõttu menetleda.
  3. Tallinna Halduskohtu 20.novembri 2006 määrusega võeti O.Bu määruskaebus menetlusse, jäeti rahuldamata ning saadeti läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  4. O.Bu määruskaebuses ei nõustuta Tallinna Halduskohtu 19.septembri 2006 määrusega kaebuse tagastamise kohta. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja sai 12.septembril 2006 kella 16.00 paiku kohtust mingid eestikeelsed paberid. Kohus ei arvestanud kaebaja taotlust vastata vene keeles, vastas ainult eesti keeles ning andis kaebajale vastamiseks tähtaja 2,5 päeva. 18.september 2006 oli esmaspäev, mistõttu pidanuks kaebaja saatma vastuse hiljemalt 15.septembri 2006 hommikul kell 09.
  5. 2) Kaebaja palub kohtuniku diskrimineeriv otsus uuesti läbi vaadata ja määrata kaebajale õiglane hüvitis kestva närvide rikkumise ja ebaõiglase otsuse eest vangla direktorilt 27 000 krooni ja diskrimineeriva otsuse eest kohtunikult 60 000 krooni. Lisaks palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumisest, saata otsus vene keeles, teha kaebusest kohtu jaoks koopiad, saata otsus kahes eksemplaris. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Erinevalt halduskohtust peab ringkonnakohus määruskaebust põhjendatuks, sest kaebajal puudus temast sõltumatult reaalne võimalus kohtu poolt antud tähtajaks kaebuse käiguta jätmise määrust täita.
  7. Isikult, kes viibib vanglas, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest ja kellel puuduvad märkimisväärsed õigusalased teadmised, ei saa mõistlikult eeldada, et ta pidanuks paari päeva 2

(4)3-06-1349 jooksul suutma kaebust käiguta jätmise määruses märgitud viisil korrastada, või et ta pidi teadma, et sellises olukorras tuleks kohtult taotleda tähtaja pikendamist. Halduskohtu 6.septembri 2006 määrus saabus Tallinna Vanglasse ja anti kaebajale üle alles 12.septembril 2006 (väljastusteade, kohtutoimiku lk 14). Kaebaja leiab küll ekslikult, et kohtunõude täitmiseks oleks ta pidanud saatma vastuse hiljemalt 15.septembri 2006 hommikul, kuid sellist eksimist ei saa kaebajale ette heita. Kuni Riigikohtu halduskolleegiumi 27.septembri 2006 lahendi avaldamiseni oli ka madalamate astmete kohtute praktika valdavalt selline, et dokument loeti tähtaegselt esitatuks, kui see saabus tähtaja viimasel päeval kohtusse. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.septembri 2006 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-06 asuti seaduse tõlgendamisel seisukohale, et menetlusosalise kohustus toimetada menetlusdokument tähtaja viimaseks päevaks kohtusse ei ole halduskohtumenetluses ettenähtud tähtaegade arvutamisel kohaldatav. TsMS § 62 lõiget 2 tuleb halduskohtumenetluses sisustada selliselt, et menetlustoiming, mida ei ole tarvis teha kohtus ja mis seisneb menetlusdokumendi halduskohtule esitamises, tuleb lugeda tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Riigikohtu halduskolleegiumi 6.oktoobri 2006 määruses haldusasjas nr 3-3-1-76-06 selgitati kinnipeetavate osas täiendavalt, et tähtaegade arvutamisel on põhjendatud võrdsustada kinnipeetava poolt saadetise vanglaametnikule üleandmine saadetise postiasutusele üleandmisega. Seega oleks kaebaja sooritanud menetlustoimingu tähtaegselt ka siis, kui ta oleks 18.septembril 2006 andnud dokumendi üle vangla administratsioonile. Eeltoodud tõlgendusest lähtudes ning vangla kohustust edastada väljaminev kiri kolme päeva jooksul (Vangla sisekorraeeskiri § 49), samuti posti tavapärast liikumiskiirust arvestades ei saa kohus tähtaja viimasele päevale järgneval päeval (antud juhul 19.septembril 2006) võtta seisukohta selles, et isik on jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata. 8.

§ 11

lg 2 kohaselt annab kohus kaebuse puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja. Kohtu poolt tähtaja andmisel tuleks selle kulgemise algus seada sõltuvusse ajast, mil menetlusosaline tähtaja määramisest teada saab. Kui tähtaja lõpuna määratakse kindel kuupäev, tuleb arvestada ka posti liikumise ja kohtu nõude menetlusosaliseni jõudmise ajaga. Samuti tuleb puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel arvestada puuduste mahu ja isiku eeldatavate võimalustega neid tähtaegselt kõrvaldada. Käesolevas asjas anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks ebaproportsionaalselt lühike tähtaeg. 9. Neil põhjustel tuleb Tallinna Halduskohtu 19.septembri 2006 määrus tühistada ja saata asi samale halduskohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. 10. Ringkonnakohtu pädevuse haldusasjades sätestab

§ 34

. Vastavalt

§ 34

lõigetele 1 ja 2 vaatab ringkonnakohus läbi apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuse peale ning määruskaebusi halduskohtu määruse peale, kontrollides esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus ei saa lahendada nõudeid, mille kohta esimese astme kohus ei ole lahendit teinud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus lahendada O. B määruskaebuses sisalduvaid hüvitamisnõudeid vangla direktori ja halduskohtuniku vastu. Tallinna Vangla vastu suunatud nõuet on kaebajal võimalik käesolevas asjas edasise menetluse käigus täpsustada. Kui kaebaja leiab, et talle on kahju tekitanud kohus, võib ta vastavalt riigivastutuse seaduse § 17 lõikele 1 esitada kahju hüvitamise taotluse Justiitsministeeriumile või halduskohtule. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu ka riigivastutuse seaduse § 15 lõikele 1, mille kohaselt võib isik 3

(4)3-06-1349 nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. 11. Vastavalt

§ 32lõikele 3 on määruskaebus halduskohtumenetluses lõivuvaba.

Kaebaja taotlust tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest tõlgendab ringkonnakohus taotlusena vabastada kaebaja lõivu tasumisest esimese astme kohtule kaebuse esitamisel ning edastab taotluse kohtutoimikusse lisatuna lahendamiseks halduskohtule. Ka kaebusest vajalikul hulgal ärakirjade tegemise korraldamise taotluse edastab ringkonnakohus lahendamiseks halduskohtule. Arvestades asjaolu, et tegemist on eesti keelt mittevaldava kinnipeetavaga, saadab ringkonnakohus käesoleva kohtulahendi kaebajale koos tõlkega. 12. Kohtulahendi ärakirja kahes eksemplaris saatmise taotlust on kaebaja põhjendanud väitega, et vangla administratsioon keeldub koopia tegemisest. Ringkonnakohus ei pea põhjendust kaalukaks ega rahulda taotlust. Kaebaja pole selgitanud, miks on tal kohtulahendi ärakirja vaja mitmes eksemplaris. Vastavalt TsMS § 662 lõikele 4 ei pea määruskaebusele vaidlustatava määruse ärakirja lisama. Nõuded apellatsioonkaebusele on sätestatud

§-s 32 ning viidatud säte ei nõua apellatsioonkaebusele kaevatava otsuse ärakirja lisamist. Kuna küsimus on halduskohtumenetluse seadustikuga reguleeritud, puudub vajadus juhinduda apellatsioonkaebuse sisu- ja vorminõudeid sätestavast TsMS §-st 633, sh nimetatud paragrahvi lõikest 4, mis näeb ette apellatsioonkaebusele kaevatava otsuse lisamise. Halduskohtumenetluses ei ole ka kassatsioonkaebusele kaevatava otsuse lisamine vajalik (

§ 54

). Riigikohtule esitatava määruskaebuse puhul näeb seadus sõnaselgelt ette, et vaidlustatud määruse ärakirja määruskaebusele lisamine ei ole vajalik (

§ 741lg 5).

Kaebuses lahendi teinud kohtu nimetusele, lahendi kuupäevale ja kohtuasja numbrile viitamine tagab kohtule võimaluse lahendiga tutvuda. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.