) § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 p 1 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda 2 2-06-3221 kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
lg 3 sätestab, et pankrotiavalduse võib
lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks.
lg 4 sätestab, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.
lg 2 p 4 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata ja pankrotimenetlus algatamata. Võlausaldaja OÜ Hansa Inkasso on 13.09.2006 esitanud Harju Maakohtule avalduse N.Š. pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal nõue võlgniku vastu kogusummas 1 932 012.85 krooni (tl 1). Võlausaldaja omandas A.S. 15.05.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel nõude võlgniku vastu summas 1 918 150 krooni (tl 17). Võlausaldaja palub algatada võlgniku pankrotimenetluse. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Tulenevalt
lg 4 peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Toimiku materjalide kohaselt on võlgnik 06.02.2003 andnud allkirja selle kohta, et on võtnud 20.12.1998 laenu 263 990 USD (tl 6). Nõude loovutamise lepingu lisa (tl 17) kohaselt on A.S. loovutanud võlausaldajale nõude 1 918 150 krooni. Vastavalt nõude loovutamise lepingu lisale põhineb nõue võlakirjal (tl 17). Nõude loovutamise lepingu, pankrotiavalduse ja võlausaldaja lepingulise esindaja eelistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik saanud laenu võlausaldajalt A.S.. Võlausaldaja poolt tõendina esitatud võlakirjast – 06.02.2003 koostatud dokument, pealkirjastatud „allkiri“ (tl 6) – ei selgu kellelt on võlgnik laenu võtnud. Võlausaldaja esindaja eelistungil antud selgituste kohaselt selgub 13.01.2001 allkirjastatud dokumendist, et võlausaldaja on A.S.. Samuti selgitas võlausaldaja esindaja, et nime kirjapildi erinevuse tuleneb sellest, et tõlkel (tl 8) on kasutatud sama isiku eestipäraselt kirjutatud nime ja nõude loovutamise lepingus on nimi kirjutatud prantsusepäraselt. Võlgniku esindaja on eelistungil leidnud, et kuna 13.01.2001 allkirjastatud dokument on koostatud varem, kui 06.02.2003 antud allkiri, siis ei saa varem koostatud dokument selgitada, kellelt laenu võtmist võlgnik 06.02.2003 tunnistas. Samuti leidis võlgniku esindaja, et kuna nõude loovutamise lepingul ja 13.01.2001 dokumendil ei ole võlausaldaja isikukoodi, siis ei ole selge, kas nõude on loovutanud isik, kes laenu andis või mõni muu samanimeline isik. Samuti selgitas võlgniku lepinguline esindaja, et ta ei tea, kas laenu andis A.S.. Kohus leiab, et 06.02.2003 koostatud dokumendist, mis on tõlkel pealkirjastatud „allkiri“ ei selgu, kellelt on võlgnik 20.12.1998 laenu saanud. 13.01.2001 koostatud dokumendi kohaselt on võlgnik kinnitanud, et sai laenu A. I. S., kuid kohtule esitatud tõenditest ei selgu, kas 13.01.2001 koostatud dokument kinnitab sama laenu saamist, mida võlgnik 06.02.2003 tunnistas. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kes on A. I. S., kas see on A.S. (A.S.) või võib see olla mõni muu S. perekonnanimega isik, kelle eesnimi algab A tähega. Kohtule esitatud tõenditel ei ole laenu andnud isikut tuvastada aitavaid andmeid (isikukood, sünniaeg vms). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, võlausaldaja ei ole esitanud kohtule andmeid oma nõude aluse kohta. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule esitatud pankrotiavalduses toodud võlausaldaja nõude suurus ei ole selge, kuna pankrotiavalduses esitatud nõude suurus erineb nõude loovutamise lepinguga loovutatud nõudest (tl 17) ja võlakohustusel toodud nõudest (tl 3 2-06-3221 6). Seda, kas nimetatud summade erinevus tuleneb erineval kuupäeval kehtinud USA dollari vahetuskursist või muudest asjaoludest, ei ole võlausaldaja selgitanud. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on võlgniku vastuväited selle kohta, et selge ei ole võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg, kuna vastavalt võlakirjale (tl 6) on pooled kokku leppinud, et kui võlgnik kokkulepitud tähtajaks laenu ei tagasta, määratakse võla tagasimaksmise tähtaeg ja protsendid kindlaks läbirääkimiste teel, nimetatut aga tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et selged ei ole ka võlausaldaja nõude suurus ja kohustuse täitmise tähtaeg. Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust sellega, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja väljastanud võlgnikule neljal korral pankrotihoiatuse, eelistungil esitas võlausaldaja esindaja kohtule 5 pankrotihoiatust, mis on võlgnikule edastatud. Kohtule esitatud pankrotihoiatused on edastatud võlgnikule erinevatele aadressidele: Käo 18a Tallinn (tl 42), Nõmme tee 47 Tallinn (tl 45), Käo 2 Tallinn (tl 48), Käo 10a Tallinn (tl 51). Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku elukohaks Käo 10a Tallinn. Kõik nimetatud pankrotihoiatused on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 46 pöördel, tl 49 pöördel, 53 pöördel) või seetõttu, et võlgnik ei ela antud aadressil (tl 43 pöördel). Võlgnikule 22.08.2006 väljastatud pankrotihoiatus on tagastatud võlausaldajale koos kullerteenuse saatelehega (tl 56), millele on märgitud, et „keeldus vastu võtmast“. Võlgniku esindaja esitas eelistungil vastuväite esitatud tõendile ja selgitas, et kullerteenuse saatelehelt ei nähtu, kes on keeldunud pankrotihoiatust vastu võtmast, selleks võis olla peale võlgniku ka keegi teine isik. Kohus leiab, et võlgniku esindaja vastuväide on põhjendatud, kuna kullerteenuse saatelehele ei ole märgitud, kes oli isik, kes keeldus saatelehte vastu võtmast. Kullerteenuse saatelehelt ei selgu, kas see oli võlgnik või oli tegemist muu isikuga, kellele sooviti pankrotihoiatust võlgnikule edasiandmiseks kätte anda. Samuti on teised võlgnikule väljastatud pankrotihoiatused tagastatud märkega „hoiutähtaja möödumisel”, millest järeldub, et võlgnik ei ole neid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks kätte saanud pankrotihoiatuse. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldusest ja selle lisadest ei selgu võlausaldaja nõude suurus, alus ja täitmise tähtaeg ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks pankrotihoiatuse kätte saanud, siis leiab kohus, et tõendatud ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ja sellest tulenevalt tuleb pankrotimenetlus algatamata jätta. Tulenevalt
Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.