2-05-15739/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15739 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Urmas Reinola, Ande Tänav Tsiviilasi E.I ja I.G hagi L Korteriühistu vastu korteriühistu 05.05.2005 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.05.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L KÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 17.10.2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad E.I ja I. G Kostja L KÜ, esindajad A. V, A. J, A. K, A. V RESOLUTSIOON
2. Tühistada Harju Maakohtu 09.05.2006 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
4. Hagiavalduses palusid E.I ja I. G tunnistada L KÜ 05.05.2005 üldkoosoleku otsused kehtetuks. Hagi põhjenduste kohaselt kutsusid juhatuse liikmed, kes ei olnud kantud registrikaardile, 05.05.2005 kokku korteriühistu erakorralise üldkoosoleku. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine oli ebaseaduslik, kuna seda ei kutsutud kokku volitusi omava juhatuse poolt. Koosoleku päevakorras olid küsimused, millised olid juba 15.05.2004 üldkoosolekul läbi vaadatud. Tallinna Linnakohtu 18.05.2005 otsusega tunnistati korteriühistu 15.05.2004 üldkoosoleku otsus ja 15.05.2004 revisjonikomisjoni otsus kehtetuks. Ka olid päevakorras küsimused, mida polnud varemalt teatavaks tehtud. Koosolekul ei osalenud vajalikku arvu korteriühistu liikmeid, mistõttu ei olnud vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 48 vajalikku kvoorumit ning üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Kuigi protokolli kohaselt osales koosolekul 22 korteriühistu liiget ja 24 volitatud isikut, osales koosolekul tegelikult 21 korteriühistu liiget, kellest 8 olid juhatuse liikmed ja 7 volitatud isikud. 17 volitust oli vormistatud juhatuse liikmetele. Koosolekul valiti uus juhatuse koosseis, kuigi viimati valiti uus juhatus 15.05.
5. Korteriühistu põhikirja kohaselt valitakse juhatus iga kahe aasta tagant. Kostja vastuväited
6. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja juhatus planeeris 21.04.2005 iga-aastase üldkoosoleku. Koosoleku päevakorras oli juhatuse aruanne
7. a finants-majandusplaani täitmise kohta,
8. a finants-majandusplaani kinnitamine ning muud korteriühistu õiguslikud ja majandustegevusega seotud küsimused. Kvoorumi puudumise tõttu koosolekut ei toimunud, kuid juhatus ja kohalolnud korteriühistu liikmed otsustasid läbi viia korduva koosoleku 05.05.2005 sama päevakorraga, kuhu lisandusid korduva koosoleku päevakorras märgitud 2 täiendavat küsimust. Korduv koosolek viidi läbi seaduse kohaselt. Kuigi korteriühistu põhikirja kohaselt valitakse uus juhatus kahe aasta tagant, ei keela see valmiste läbiviimist lühema aja tagant. Maakohtu otsus ja põhjendused
9. Harju Maakohus rahuldas 09.05.2006 otsusega hagi. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ajal kehtinud korteriühistu põhikirja p-de 41 ja 42 kohaselt oli üldkoosoleku kokkukutsumine juhatuse pädevuses (t.lk 78-83). 21.04.2005 koosoleku kokkukutsumise teade on esitatud juhatuse nimel (t.lk 18) ja 05.05.2005 korduva koosoleku teade juhatuse esimehe A. V nimel (t.lk 19). Seega on tõendatud, et 05.05.2005 koosolek oli korduv koosolek põhikirja p 48 mõttes. Samuti on tõendatud, et 21.04.2005 koosolek kutsuti kokku juhatuse poolt. Kostja ei eita, et esmase koosoleku kutsus kokku 15.05.2004 valitud juhatus (t.lk 16). Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2005 otsusega tunnistati 15.05.2004 koosolekul vastu võetud otsuste tühisust (t.lk 105). Seega on põhjendatud hagejate väide, et 15.05.2004 valitud juhatus ei omanud juhatuse kohustuste ja õiguste täitmiseks volitust. Samas ei tähenda see seda, et korteriühistul ei oleks alates 15.05.2004 juhatust. Kui uuel juhatuse koosseisul volitusi ei tekkinud, pidi tööd jätkama eelmine juhatuse koosseis. Korteriühistu 16.05.2002 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et eelmine juhatus oli 8-liikmeline (t.lk 47). Pooltel ei ole vaidlust selles, et 21.04.2005 koosoleku kokkukutsumise otsuse võttis vastu juhatus, millest ½ moodustasid isikud, kes kuulusid ka juhatuse eelmisesse koosseisu. Nimetatud isikud moodustasid ka eelmisest koosseisust ½ (J. A, A. V, L. J ja A. K). Korteriühistu põhikirja p 55 järgi oli juhatus pädev vastu võtma otsuseid, sh üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, kui juhatuse koosolekust võtavad osa vähemalt ⅔ juhatuse liikmetest. Eeltooduga on tõendatud, et 21.04.2005 koosoleku kokkukutsumise otsuse vastu võtnud juhatusest omasid kehtivaid volitusi vaid 4 liiget. Seega on välistatud võimalus, et vastavasisulise juhatuse otsuse vastuvõtmise koosolekul sai osaleda vähemalt ⅔ juhatuse liikmetest. Osaleda sai maksimaalselt ½ liikmetest ning vastavalt põhikirjale ei olnud juhatus sellises olukorras pädev otsuseid vastu võtma. Järelikult on leidnud tõendamist, et koosoleku kutsus kokku volitusi mitteomav juhatus ning sellega rikuti korteriühistu põhikirjajärgset üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning kõik sel koosolekul vastuvõetud otsused on korteriühistuseaduse (KÜS) § 241 lg 1 järgi tühised. Korduva koosoleku läbiviimise võimalused on otseses sõltuvuses esmasest koosolekust. Seega, kui rikuti esmase koosoleku (21.04.2005) kokkukutsumise korda, rikuti ka korduva koosoleku (05.05.2005) kokkukutsumise korda.
10. Kuna tõendamist leidis, et 05.05.2005 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, puudub kohtul vajadus analüüsida hagejate poolt nõude alusena esitatud muude asjaolude põhjendatust. Apellatsioonkaebuse põhjendused 2
11. Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Korteriühistuseaduses puudub otsuses viidatud KÜS § 241 lg
12. Üldkoosoleku otsuse tühisuse alused on sätestatud MTÜS § 241 lg-s 1, mis jõustus aga alles 01.01.
13. Viimatinimetatud norm tagasiulatuvat jõudu ei oma ega või olla aluseks 05.05.2005 üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse hindamisel.
14. 05.05.2005 üldkoosoleku kutsusid kokku 15.05.2004 valitud 8-liikmelisest juhatusest 7 liiget, mitte 4 liiget nagu järeldas kohus. Otsuses pole märgitud 05.05.2005 üldkoosoleku kokkukutsunud juhatuse koosseisu ega isikuid, kellel puudusid kohtu arvates juhatuse liikme volitused. 16.05.2002 valitud juhatuse volitused lõppesid korteriühistu põhikirja p 56 kohaselt 15.05.
15. Kohus järeldas vääralt, et kuna uuel 15.05.2004 valitud juhatuse koosseisul volitusi ei tekkinud, pidi tööd jätkama 16.05.2002 valitud juhatus. Põhikirjaga on ette nähtud juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue. Seega kui endise juhatuse ametiaeg lõppeb tähtaja möödumise tõttu ja uus juhatus pole valitud, siis loetakse juhatuse liikmete volitused vaikimisi pikendatuks nende isikute suhtes, kes annavad selleks nõusoleku ja jätkavad faktiliselt juhatuse liikmete kohustuste täitmist. Kuigi J. A, A. V, O. R, O. K, L. J, V. L, A. K ja A. J juhatuse liikmete volitused ei tekkinud 15.05.2004 üldkoosoleku otsuse tühisuse tõttu, väljendasid nimetatud isikud nõusolekut olla korteriühistu juhatuse liikmeteks. Kuna neist 7 (J. A, A. V, O. R, O. K, L. J, V. L, A. K) olid ka eelmise juhatuse koosseisus, olid nad juhatuse liikmed ka 05.05.2005 koosoleku kokkukutsumise ajal. Registrikanne juhatuse liikmete kohta omab tähendust vaid kolmandate isikute jaoks ja registrikandest ei saa lähtuda pädeva juhatuse koosseisu tuvastamisel. Pealegi on jõustunud Tallinna Linnakohtu 30.03.2005 otsusega tuvastatud, et O. K on juhatuse liige. Kostja arvates võivad volituseta juhatuse liikmed üldkoosoleku kokku kutsuda juhul, kui nende volitused üldkoosolek hiljem heaks kiidab. 05.05.2005 koosolek kinnitas kõik alates
16. a koosolekutel vastu võetud otsused. Seega kiitis 05.05.2005 üldkoosolek heaks 15.05.2004 koosolekul valitud juhatuse liikmete volitused. Apellatsioonkaebuse vastus
17. Hagejad leiavad, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Hagejad paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
19. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et korteriühistu 21.04.2005 üldkoosoleku ja 05.05.2005 korduva koosoleku kokkukutsumise teated edastati ühistu liikmetele kostja juhatuse nimel (t/lk 18, 19). Maakohus leidis, et 21.04.2005 üldkoosoleku kutsus kokku volitusi mitteomav juhatus, millega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja sellest tulenevalt ning vastavalt KÜS § 24¹ lg-le 1 on 05.05.2005 korduval koosolekul vastu võetud otsused tühised. Sellist järeldust põhjendas maakohus sellega, et vastavalt põhikirja p-le 55 oli juhatus pädev võtma vastu üldkoosoleku kokkukutsumise otsust, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest, volitused 21.04.2005 üldkoosoleku kokkukutsumiseks olid juhatuse liikmetel, kes valiti 16.05.2002 üldkoosolekul ja vaidlusaluste koosolekute kokkukutsumiseks omas kehtivaid volitusi vaid neli juhatuse liiget (J.A,A. V, L. J ja A. K), so ½ juhatusest.
20. Maakohus ei ole otsuses märkinud, kes peale otsuses nimeliselt märgitud nelja juhatuse liikme olid need isikud, kes otsustasid vaidlusaluse 21.04.2005 üldkoosoleku 3 kokkukutsumise. Teadetes üldkoosoleku kokkukutsumise kohta ei ole märgitud, millises koosseisus juhatus seda tegi. Samuti ei ole hageja hagiavalduses nimeliselt esile toonud, kes olid need isikud, kes hageja arvates selleks volitusi omamata koosoleku kokku kutsusid. Ka kostja oma vastuses hagiavaldusele koosoleku kokkukutsujaid täpselt ei märgi. 16.05.2002 üldkoosolekul, millele kohus otsuses viitas, valiti juhatusse J. A, E. Ü,A. V, O. R, O. K, L. J, V. L ja A. K (t/lk 47). Ebaõige on kohtuotsuses märgitu, nagu oleks pooltel puudunud vaidlus selle üle, et 21.04.2005 üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse võttis vastu juhatus, milline oli valitud 15.05.2004 (vastav üldkoosoleku otsus on kohtuotsuse järgi tühine) ja millest ½ moodustasid isikud, kes kuulusid ka juhatuse eelmisse koosseisu. Kohtuotsuses viidatud kostja vastusest hagiavaldusele seda ei järeldu (t/lk 16). Vastupidi, kostja on seisukohal, et 21.04.2005 üldkoosoleku kutsusid kokku selleks volitusi omavad isikud, kellest registrikaardile on juhatuse liikmetena kantud J. A, L. J, A. K ja A. V ning teised, registrikaardile kandmata juhatuse liikmed on valitud 1998 ja järgnevatel aastatel kuni 2004.aastani. Sama üldsõnalist seisukohta väljendasid pooled asja menetluse kestel. Alles apellatsioonkaebuses nimetab kostja konkreetselt nende isikute nimed, kes otsustasid kokku kutsuda vaidlusaluse üldkoosoleku – J. A, A. V, O. R, O. K, L. J, V. L ja A. K. Nimetatud isikud olid valitud juhatusse 16.05.2002 koosoleku otsusega (t/lk 47), millele kohus otsust tehes tugines. Kuna kohus ei täitnud nõuetekohaselt TsMS § 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ja jättis välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, so kes konkreetselt olid need isikud, kes otsustasid 21.04.2005 koosoleku kokkukutsumise, ei saanud kohus ka anda hinnangut nende volituste olemasolule või puudumisele. Kuna eeltoodu kindlakstegemiseks on pooltel ilmselt vaja täpsustada oma faktilisi ja õiguslikke väiteid ning esitada tõendeid oma faktiliste väidete põhjendamiseks, ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut otsust teha. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab selles osas esmalt oma seisukoha ütlema esimese astme kohus, mistõttu tuleb asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
21. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et kohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohtuotsuses viidatud KÜS § 24¹ nimetatud seaduses puudub. Ilmselt pidas kohus silmas MTÜS § 24¹, kuid nimetatud säte jõustus alles 01.01.2006 ega kuulu käesolevas asjas kohaldamisele. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib erisättena ka MTÜS § 24 lg
22. Käesolevas asjas vaidlustavad hagejad korteriühistu üldkoosoleku otsused. Seega tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele. T. Kollom U. Reinola A. Tänav 4