lg 1 ettenähtud ettekanne pankrotivara kohta, revisjoni käigus koostatud revisjoniakt ja teatama, millal ja kelle huvides on revisjoniakti kasutatud ning milliseid dokumente esitas haldur tsiviilasjas nr 2-05-15228 (t.lk 215-216). Haldur leidis, et võlgniku väited ja kaebused ei ole põhjendatud. Haldur palus, et kohus nõuaks võlgnikult välja vara nimekirja koos vara asukoha äranäitamise ja alusdokumentidega ning kohustaks vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (
Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Harju Maakohus jättis jaotusettepaneku kinnitamata ja pikendas uue jaotusettepaneku esitamise tähtaega. Kohus jättis halduri L.Nu vabastamata ja nimetas teiseks halduriks U.Fi. Tsiviilasja nr 2-05-15228 toimikus on väidetavalt halduri poolt varjatud arved nr 51055 ja 51054 (t.lk 44, 43) ning 06.03.2002 ja 20.06.2003 sõlmitud kolmepoolsed kokkulepped (t.lk 45, 46). Need dokumendid on halduri poolt esitatud. Võlgniku 25.05.2005 vastuväide on esitatud koos hagiavaldusega (t.lk 32) ja sisaldub samuti toimikus. Seega ei saa järeldada viidatud dokumentide varjamist. Arvet nr 51065 esitatud pole. Halduri selgitustel ei vastanud arve tõendi nõuetele, sellel puudus allkiri ja kokkuleppes arvele ei viidata. Revisjoniakti esitas dokumentaalse tõendina kostja (t.lk 62), mitte haldur. Revisjoniakti ärakiri on pankrotitoimikus ja selle väljanõudmiseks puudub vajadus. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle
Kahju hüvitamine on hagimenetluse küsimus. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-15228 on jõustunud ning AS G (pankrotis) nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud.
kohaselt on võlgnikul õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Seega ei kuulu võlgniku küsimustele ja pöördumistele vastamine teabe saamise õiguse alla. Halduri kirjast I. B nähtub, et haldur on eeltoodut võlgnikule kohaselt selgitanud. Informatsioon kohtuistungite toimumise kohta on avaldatud kohtu veebilehel ja vabalt kättesaadav. Haldur esitas kohtule tegevusaruande, mis on kättesaadav pankrotiasja toimikus. Kohus kontrollis võlgniku poolt viidatud dokumentide esitamist ja kohustas haldurit selgitama kaebuses viidatud asjaolusid. Kohus peab vajalikuks, et haldur esitab pankrotitoimikud. 4. Kohus ei lõpeta
lg 6 kohaselt menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel raugemise tõttu, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti 08.11.2004 pankrotimenetluse kulude katteks 45 000 krooni. Selle summa kandmist võlgniku arveldusarvele ei pea kohus ilma pankrotitoimkonna nõusolekuta võimalikuks. 5.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluse läbiviimiseks on määratud mitu haldurit, võib võlgnikku esindada iga haldur, kui kohus ei ole halduri nimetamisel ette näinud, et haldurid võivad võlgnikku esindada ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult juhul, kui see on kantud vastavasse registrisse. Kui kohus pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut nimetab lisaks haldurile teise halduri, kohaldatakse halduri kinnitamisele
Kohus kinnitas teiseks halduriks U. F, kes on pikaaegse kogemusega haldur ja andnud oma nõusoleku. 6. Kuivõrd võlgniku vara nimekirja osas on vaidlus, peab kohus otstarbekaks võtta võlgnikult
Võlgnik peab esitama vara nimekirja koos asukoha äranäitamisega ja alusdokumentidega. Haldur esitas
lg 1 sätestatud ettekande 02.12.2004 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja see on kohtule esitatud. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused 7. Võlgnik vaidlustab määruskaebuses maakohtu määruse osas, millega määrati teiseks halduriks U. F, jäeti haldur L.N vabastamata, kohustati võlgnikku esitama
lg 1 sätestatud vanne ja vara nimekiri koos asukoha äranäitamisega ja alusdokumentidega ning jäeti võlgniku taotlused (t.lk 97-99, 141-144, 155-156, 215-216) rahuldamata. Võlgnik palub kohustada haldurit esitama lõpparuanne ettepanekuga lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, teostada halduri L.Nu suhtes järelevalvet ja vabastada ta, kohustada haldurit esitama
lg 1 ettenähtud ettekanne pankrotivara kohta, teha haldurile ettepanek võlgnikule tekitatud kahju 25 500 000 krooni hüvitamiseks ja kohustada haldurit andma võlgnikule teavet pankrotimenetlusest. 8. Haldur ei ole käesoleva ajani esitanud teavet pankrotimenetluse kohta ega vastanud ühelegi võlgniku avaldusele, sh võlgniku esindaja 30.08.2006 avaldusele (t.lk 102, 147). Haldur ei kaitsnud võlgniku huve, kui AS G (pankrotis) esitas võlgniku pankrotimenetluses alusetu nõudeavalduse summas 25 500 000 krooni. Haldur varjas tsiviilasjas nr 2-05-15228 võlgniku poolt esitatud dokumente, mis tõendasid nõude põhjendamatust. Haldur nõustus teadlikult revisjoniaktiga, et tekitada võlgnikule kahju. Haldur ei kaasanud võlgniku esindajat tsiviilasja nr 2-05-15228 menetlusse (ei teavitanud kohtuistungi ajast). Haldur ei ole suutnud tagada pankrotivara säilimist, tal puudub ülevaade pankrotivarast ja tegelikkusele vastav pankrotivara nimekiri. Haldur on tsiviilasjas nr 2-05-15228 varjanud arveid nr 51054, 51055 ja 51065 ning 06.03.2002 ja 20.06.2003 sõlmitud kolmepoolseid kokkuleppeid. Tsiviilasjas nr 2-04-1577 varjas haldur võlgniku pangadokumente. Haldur on oma tahtliku tegevusega rikkunud teabe andmise kohustust, ta pole teostanud võlgniku õiguste kaitset, peidab ja 2 varjab võlgniku dokumente, tekitades sellega võlgnikule kahju summas 25 500 000 krooni, mille ta peab
Kohtule 29.09.2006 esitatud kaebust (t.lk 215-216) ei ole kohus üldse lahendanud. 05.07.2006 kohtuotsuses (tsiviilasi nr 2-05-15228) kajastatu, et haldur pole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi dokumenti ega vaidle revisjoniaktile vastu, erineb oluliselt vaidlustatud määruse seisukohast. Halduri 22.09.2006 vastus kohtule (t.lk 165-168) on ebatäpne. 01.11.2004 ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik on pangakontolt pidevalt välja võtnud sularaha. Nimetatu ja sõiduauto MersedesBenz (
lg-le 4 vaatab ringkonnakohus läbi võlgniku S OÜ (pankrotis) määruskaebuse maakohtu 08.10.2006 määruse peale osas, milles kohus jättis pankrotihalduri tagasi kutsumata ja nimetas uue halduri. 12. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna halduri nimetamisel ei ole rikutud
Kaebusest nähtub, et võlgniku esindajale ei meeldi halduri tegevus (hagi vara tagasivõitmiseks, võimalik kriminaalmenetlus ja nõuded võlgniku juhatuse liikme vastu), kuid ei nähtu, et esineksid halduri vabastamise alused, s.t et haldur ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. 13. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ei ole võimalik juhul kui võlausaldaja tasub massikohustuste ja menetluskulude katteks raha deposiiti (
08.11.2004 on võlausaldaja tasunud 45 000 krooni deposiiti (t.lk 303-304). Kõik kaebuse väited, mis on seotud AS G (pankrotis) nõudega, on alusetud, kuna AS G (pankrotis) nõue on jõustunud kohtuotsusega S OÜ (pankrotis) vastu tunnustatud. S OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbiviidud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles haldur tõesti esialgu AS G (pankrotis) nõudele vastu, sest võlgniku juhatuse liige esitas talle dokumendid, mis pidid kinnitama nõude puudumist. Võlausaldaja AS G (pankrotis) pankrotihaldur on juhtinud kirjalikus vastuses määruskaebusele kohtu tähelepanu revisjoni aktile, mille kohaselt revisjoni käigus tuvastati, et tegelikult võlga AS-le G (pankrotis) ei tasutud. Samuti tuvastati, et AS G (pankrotis) ja S OÜ (pankrotis) juhatuse tegevus oli omavahel tihedalt seotud ning suunatud vara väljaviimisele AS-lt G (pankrotis). Võlausaldaja avalduse alusel on algatatud kriminaalasi (t.lk.259- 288). Samuti esitas revisjoni akti kohtule AS G (pankrotis), mistõttu on alusetud halduri süüdistamised akti esitamise ja põhjendamatu kasutamise kohta. Alusetud on kaebuse väited selle kohta, et kohus ei teosta pankrotimenetluses järelevalvet halduri tegevuse üle. Haldur on esitanud tegevusaruande, sellega on võlgnik saanud tutvuda, samuti pankrotiasja toimikuga. Kuna võlgniku vara nimekirja üle on vaidlus, on kohus põhjendatult pidanud õigeks võtta võlgnikult
§-s 86 lg 1 sätestatud vanne. Samuti on haldur kirjalikus vastuses määruskaebusele õigesti märkinud ja see on asja materjalidega kooskõlas, et halduri tegevust on raskendanud võlgniku esindaja poolt andmete mitteesitamine. Alles 3 tagasivõitmise hagi esitamisel OÜ K vastu oli halduril võimalik saada võlgniku endise juhatuse liikmega kontakt. Kohus kohustas vaidlustatud määruses esitama võlgnikku 10.10.2006 toimuval istungil vara nimekiri koos vara asukoha äranäitamise ja alusdokumentidega ning I.B on 26.10.2006 toimunud istungil võlgniku vande andnud, selle allkirjastanud ja omakäeliselt kinnitanud enda poolt esitatu õigsust. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning määrus tuleb jätta muutmata. 14.
U.Loonurm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.