) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotluse tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja eelistungile ei ilmunud. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungile ilmumist takistavate asjaolude esinemisest kostja kohut ei teavitanud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt VÕSRS § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.
alusel ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.
lg 1 sätestab võlgniku kohustuse maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 37 490,35 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 800 krooni, mis on haginõude suurusele ja mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Tulenevalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 149,70 krooni mis seisneb hagimaterjalide ja kohtukutse kättetoimetamise kuludes. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.