lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud
§-st 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt.
lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja õigusabi kulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse.
p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 63,40 krooni.
Mare Kõlvart Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.