, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Hageja on põhivõlgnikule lepingus toodud ulatuses laenu andnud, mistõttu on tema oma kohustust kohaselt täitnud. Kõnesolevast lepingust ja hiljem sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppest tulenevalt kohustus põhivõlgnik maksegraafiku alusel laenu ja sellele lisanduvat intressi tagastama. Põhivõlgnik aga maksegraafikust kinni ei pidanud ega teinud ettenähtud makseid.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kõnesoleva sätte alusel on sõlmitud leping hageja ja Y vahel. Järelikult oli Y kohustus tasuda makseid põhivõlgniku eest, kui viimane seda ei teinud. Oma lepingust tulenevat kohustust ei täitnud ka käendaja. Seega on mõlemad kostjad lepingut rikkunud.
lg 1 kohaselt võib Krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seaduses toodud nõudeid silmas pidades ütles hageja põhivõlgnikule lepingu üles. Eelnevast sättest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt kogu võla tasumist. 28. novembril 2005. a hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe (tl 18) kohaselt on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27,15% krediidisummast ühe aasta kohta.
lg sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele 3 lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgselt on viivisemääraks 27,15% võlgnetavalt summalt aastas. Hagejal on kostjate suhtes viivise nõudmise õigus, kuna kostjad on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste punkti 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli tagastamata 40 055,73 krooni, millest 20% on 8011,15 krooni. Nimetatud summa on kostjatelt solidaarselt sissenõutav. Üldtingimuste punkti 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas (tl 32) sätestatule. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt 1450 krooni hüvitamist.
lg 1 sätestab, et Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
128 lg- st 4 tulenevalt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjate kohustuse rikkumise tõttu saamata jäänud tulu. Kuna hageja ütles lepingu üles põhjusel, et kostja rikkus lepingut, kaotas hageja võimaluse teenida edasist intressi. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist osas, mis ei ole kaetud leppetrahviga, seega summas 27 000 krooni.
lg-st 1 tulenevalt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada Sama paragrahvi lõike 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodud sätted annavad hagejale õiguse esitada eeltoodud nõuded kostjate vastu solidaarselt. Käendaja vastutus on piiratud 144 980 krooniga.(tl.23) Haginõuded seda piirmäära ei ületa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada eeltoodud põhjustel ja summades. Kostja Y ei ole hagile vastu vaielnud ja tunnistab hageja nõuet. TsMS § 468 lg1 p1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 4 KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad kohtukulud kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.