) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja § 61 lg 1 kohaselt on kohtul õigus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt elatis välja mõista.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 328 „Palga alammäära kehtestamine“ §-le 1 on kuupalga alammäär täistööaja korral 3 000 krooni.
lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla
lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 29.09.2006 on pooltel sündinud tütar A.C.R.. Lapse põlvnemine kostjast on tuvastatud ning hageja on põlvnemise tuvastamise nõudest loobunud. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alaealise lapse A.C.R. ülalpidamiseks, kuna kostja ei ole hagejat lapse ülalpidamisel toetanud. Kostja on nõus maksma elatusraha summas 1 300 krooni. Hageja on nõus kostja poolt pakutud elatusraha summaga ja nõustub, et kostja tasub elatusraha alates hagi esitamisest. Kuna poolte vahel ei ole vaidlusi elatise suuruse osas, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1 300 krooni kuus alaealise lapse A.C.R. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis alla seaduses sätestatud suuruse, sest vastasel korral osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi elatise nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb elatisehagi menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 179 lg-le 2 lahendab kulude väljamõistmise asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.