2-06-2230/7

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-2230 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I M`i hagi D G`i vastu elatise nõudes Menetluse staatus Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: I M (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: D G (IK xxx, asukoht: xxx) Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista elatis D G`ilt I M`i kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alates
2. veebruarist 2006 kuni tütre A M`i (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. Otsus elatise viivitamatult. Menetluskulude jaotus väljamõistmise osas kuulub täitmisele Jätta menetluskulud täies ulatuses D G´i kanda. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist teadmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud 26.septembril 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD I M`i ja D G`i kooselust on sündinud xxx tütar A M. Hageja esitas
3. veebruaril 2006 kohtusse hagi lapsele elatise nõudes. Hagiavalduses taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt summas 1500 krooni. Kostja
4. juuni 2006 esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei keeldu last toetamast, kuid seoses vahi all viibimisega ei ole selleks materiaalseid võimalusi. Samuti on hageja koos lastega lahkunud elamast Eestist. Kohus saatis menetlusosalistele teate, milles teatas, et lahendab asja kirjalikus menetluses, avalduste ja dokumentide esitamiseks andis kohus tähtaja. Menetlusosalised vastuväiteid kohtule ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu poolt on tuvastatud, et I M`i ja D G`i kooselust on sündinud xxx tütar A M. Alaealine laps on hageja ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1500 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 ja § 49 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele lapsele kulub 1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest pool on 1 500 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Samas otsuses on arvestatud ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Asjas ei ole tõendatud, et esineks PKS § 61 lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Asjaolu, et kostja kannab vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis vabastaks teda tulenevalt PKS § 61 lg 6 lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Asjaolu, et hageja on väidetavalt koos lapsega lahkunud Eestist elamast, ei vabasta kostjat lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõista kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni alates 01.02.2006.a kuni tütre A täisealisuseni, s.o. xxx.a. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 179 lg 4, riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE