3-03-23/5

(6)3-03-23 toodud maatükkide maksustamishinnad ja on märgitud, et need on arvutatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr 179 kehtestatud korras keskkonnaministri 30.11.2001 määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal, kuid puudub viide konkreetsele kohaliku omavalitsuse aktile (aktidele), millega maksustamishind on määratud just nimelt neile kolmele maatükile, millelt maamaksu nõutakse. Maksuteate lisa veeru 6 kohaselt on maksumääraks 0,6%, kuid puudub viide õigusaktile, millega on maksumäär 0,6 % kehtestatud. Maamaksu suurus x asuva maatüki eest on vastuolus demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõttega, mille kohaselt ei tohi maksukoormus olla selline, et maksumaksja peaks selle täitmiseks omandist loobuma, ning sotsiaalriigi põhimõttega, mille kohaselt maksude sissenõudmine ei tohi ohustada inimese füüsilist eksistentsi ega alandada inimväärikust. x maa eest nõutav maksusumma on suurem kui kaebaja aasta sissetulek. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on maamaks määratud maamaksuseaduse alusel, vaidlustatud maksuteade on õiguspärane ja kontrollitav. Maamaksu suuruse õigsust on võimalik kontrollida lihtsate arvutuste abil. Vajalik teave maksualuste kinnistute kohta oli kaebajal olemas juba aastast 2002, kui ta omandas kinnistud isalt kinkelepingu alusel. Kaebaja isa V. M oli varem tema nimele vormistatud maa maksustamishinna aktid kätte saanud. Tallinna linnakantselei väljastas vaidlusaluse maksuteate aluseks olevad maa maksustamishinna aktid tähtkirjaga (kolm kirja) kaebajale tema rahvastikuregistris märgitud aadressil, kuid need tagastati hoiutähtaja möödumisel. Taolisel juhtumil tuleb HMS § 26 lg 4 kohaselt lugeda dokument kaebajale kättetoimetatuks. Maksuteates viite puudumine kohaliku omavalitsuse aktile maksusumma määramist ei mõjuta ja maksuteate õiguspärasuse kontrollimist ei takista. Maksuteate märkuste lahtris märgitu andis piisavalt informatsiooni ka selle kohta, kuidas ja kellelt saada vastuseid maksuteatega otseselt mitteseotud küsimustele. Maamaksumäära suuruse (mis oli 2003.aastal sama, mis aastal 2002, so 0,6%) aluseks oleva õigusakti näitamata jätmine maksuteates on haldusakti vormipuudus, mis ei mõjutanud asja otsustamist ega anna alust tühistada maksuteade. Pealegi on nimetatud vormipuudus HMS § 59 kohaselt kõrvaldatud TFIMA 22.04.2003 otsusega nr 6-12.1/106.1001, millega vaidlusalust maksuteadet täiendati ja märgiti, et maamaksumäärad on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 10.01.2002 määrusega nr 3. Tallinna Halduskohus tegi asjas osaotsuse, millega jättis rahuldamata kaebuse x ja x kinnistute maamaksu osas ning x kinnistu osas määras menetlust jätkata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusalune maksuteade arusaadav ja kontrollitav. Kõnealuste maatükkide omandamisel V. M poolt 1998. aastal ja H. M poolt 2002. aastal oli maa sihtotstarve ja maksustamishinnad määratud. Kaebaja ja tema isa on algatanud mitmeid kohtuvaidlusi maamaksu tasumisega seondavalt ning neil on sama õigusabi osutaja. Seega teadis kaebaja maamaksu tasumise kohustusest ja maa maksustamishinnast. Maamaksu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Maksuteate tühistamisel selle motiveerimatuse motiivil ei kao kaebaja maksukohustus, mis näib kaebaja eesmärk olevat, vaid maksuhalduril tuleb vormistada uus vorminõuetele vastav haldusakt. Kuigi maksuteates puudub viide maksumäära aluseks olevale õigusaktile, on see vormiviga, mis ei toonud kaasa ebaõige haldusakti andmist ega anna HMS § 58 kohaselt alust haldusakt tühistada. See viga on maksuhalduri 22.04.2003 otsusega ka parandatud ning kaebajale on maksuhalduri poolt selgitatud, mis põhjusel jäi nimetatud viide vaidlusaluses maksuteates tegemata (maamaksumäär jäi 2003.aastal samaks, mis oli aastal 2002). Kaebaja mitteorienteerumine maamaksustamise küsimustes üldiselt vaidlusaluse maksuteate tühistamist ei tingi. Maksuteates on toodud inspektori kontaktandmed, kellelt oleks saanud selgusetuks jäänud asjaolusid täpsustada. 2

(6)3-03-23 Maamaksu aluseks on kohaliku omavalitsuse poolt määratud maatüki maksustamishind. Maksuteates on viited Vabariigi Valitsuse määrusele ja keskkonnaministri määrusele, millest peab kohalik omavalitsus maa maksustamishinna arvutamisel juhinduma. Õige pole kaebaja väide, et maksuteate andmise ajal polnud olemas maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse akte maksustamishinna kohta. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kõnealuste kinnistute osas on maa maksustamishinna aktid kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldustega nr 102-k ja 104-k ning saadetud kaebajale tähitud kirjaga rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Seega olid olemas vaidlusaluse maksuteate väljastamise eelduseks olevad eelhaldusaktid ning kaebajal oli võimalus nende olemasolu kontrollida. Asjaolu, et linnavalitsuse korraldused ja aktid tagastati hoiutähtaja möödumisel ja kaebaja neid väidetavalt kätte ei saanud, vaidlusaluse maksuteate õiguspärasust ei mõjuta. Vastustaja kontrollis linnakantseleist korralduste ja aktide väljastamist kaebajale ning vastustajal ei lasunud täiendavat kohustust ka ise kohaliku omavalitsuse haldusakte kaebajale saata. Kui kaebaja ei ela oma registrijärgsel aadressil, peab ta ise hea seisma selle eest, et linnavalitsus teaks, millisele aadressile haldusaktid saata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub H. M halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tuvastada maksuteate nr 73888 õigusvastasus x ja x maatükkidelt maamaksu nõudmise osas. Väär on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole maksukohustus seotud maksuteate tühistamisega ja et käesoleval kaebusel ei saa olla mingit eesmärki. Maamaks on sissenõutav maks ning maamaksukohustus tekib alles maksuteate väljastamisega, mitte maa omandamisega. Õigusvastase maksuteate tühistamisel kaob ka maksukohustus. Uue õiguspärase maksuteate väljastamise võimalusega ei saa põhjendada tühistamiskaebuse rahuldamata jätmist ega võtta isikult õigust vaidlustada õigusvastast haldusakti. Maksuteate kontrollitavuse tagamiseks peab maksumaksjal olema võimalus saada maksuteatest andmeid kohaliku omavalitsuse haldusakti kohta, mille alusel on maa maksustamishind maksuteatesse märgitud, et kontrollida selle akti olemasolu ja õiguspärasust. Maksuteates peab olema ka viide kohaliku omavalitsuse õigusaktile, millega kehtestati maksumäär. Käesoleval juhul vaidlusaluses maksuteates vastavad viited puudusid, tegemist oli motiveerimata haldusaktiga ning kaebajal ei olnud võimalik selle õiguspärasust kontrollida. Maksuhaldur ei saa maksuteadet väljastada, kui ei ole kehtivat kohaliku omavalitsuse akti maa maksustamishinna kohta. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine või kättetoimetamine adressaadile. Käesoleval juhul maksuteate kättesaamise ajaks polnud kohaliku omavalitsuse haldusakte kaebajale kätte toimetatud ega muul viisil teatavaks tehtud, kaebaja sai need kätte alles kohtumenetluses. Seega on väär kohtu seisukoht, et maksuteate väljastamise ajal olid olemas kehtivad haldusaktid maa maksustamishindade määramise kohta. Väär on kohtu seisukoht, et linnavalitsuse poolt aktide saatmisega kaebaja rahvastikuregistrijärgsel aadressil saab lugeda haldusaktid talle kättetoimetatuks. Kaebaja elas varem ja oli sissekirjutatud x, kuid kolis sealt ära juba 1995.aastal ega omistanud sissekirjutusele mingit õiguslikku tähendust. Maksuhaldurile esitatavates deklaratsioonides ja ka kinkelepingus oli kaebaja elukohaks märgitud x. Ei ole mõistlik eeldada, et maksumaksja peaks kõikidesse linna- või vallavalitsustesse, millistes maa omamisega või muudel asjaoludel võib tal maksukohustus tekkida, teavitama eraldi oma elukoha andmetest. Väär ja arusaamatu on halduskohtu järeldus, et kuna kaebaja sai maatükid oma isalt V. M kinkena, siis pidi ta teadlik olema haldusaktidest, millega määrati maa maksustamishinnad. Aastaks 2002 olid maksustamishinnad määratud 22.01.2002 antud aktidega, aastaks 2003 aga 3

(6)3-03-23 22.01.2003 antud aktidega. Seega on erinevate aastate puhul tegemist erinevate aktidega. Kohus leidis vääralt, et kinkelepingu sõlmimisel edastas V. M kaebajale informatsiooni maksustamishinna aktide kohta. Kaebaja ei teadnud ega pidanud teadma 2003.a maksustamishindadest enne, kui talle vastavad haldusaktid teatavaks tehti. Põhjendamatu on etteheide, et arvukate kaebustega koormavad kaebaja ja tema isa kohut ilmaasjata. Maksuteated on küll samade maatükkide, kuid erinevate ajaperioodide kohta. Kaebaja isa algatatud kohtumenetlused ei mõjuta apellandi maksukohustust ega ka vastupidi. Vaidlusalusest maksuteatest ei selgunud andmeid maksumäära ega maksustamishinna kehtestanud aktide kohta. Need andmed said kaebajale teatavaks kohtumenetluse käigus vastustaja kirjalikest ja suulistest selgitustest ning vaidlusaluse maksuteate täiendamise otsusest. Seega oli maksuteade selle andmise ajal õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi. Pärast maksuteates olnud vigade kõrvaldamist tekkis kaebajal võimalus kontrollida selle sisulist õiguspärasust ja ta nõustub, et x ja x kinnistute osas on maa maksustamishind määratud õigesti ning maksuteate tühistamine ei ole otstarbekohane. Kuna aga maksuteade oli andmise ajal motiveerimata ja seetõttu õigusvastane, siis oleks pidanud kohus tuvastama selle õigusvastasuse. Halduskohus ei selgitanud kaebajale tühistamisnõude asendamise võimalust tuvastusnõudega. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebuse taotlusest väljumine, sest tühistamise nõue sisaldab endas alati ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kohus rikkus kohtumenetluse norme ka sellega, et vastuolus HKMS § 28 lõikes 1 sätestatuga tehti kohtuotsus kohtukantselei kaudu teatavaks enam kui 15 päeva pärast kohtuistungi lõppu. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. HKMS § 6 lg 2 p 1 alusel esitatud kaebuses taotles kaebaja maksuteate tühistamist ning jäi esimese astme kohtus oma taotluse juurde. Kaebaja ei näidanud kaebuses põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohtul puudus alus käsitleda maksuteate peale esitatud tühistamiskaebust ka tuvastamiskaebusena ja teha otsus vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse küsimuses. Apellatsioonkaebuse taotlus vaidlusaluse maksuteate õigusvastasuse tuvastamiseks (kahe kinnistu osas) ei ole protsessuaalselt põhjendatud, kuna on üle mindud tuvastamiskaebusele, kusjuures ka apellatsioonkaebuses on jäetud kirjeldamata kaebaja põhjendatud huvi maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Õige on halduskohtu lõppjäreldus, mille kohaselt on vaidlusalune maksuteade piisavalt motiveeritud ja kontrollitav. Haldusaktis viite puudumine selle andmise õiguslikule alusele on vorminõude rikkumine ega too kaasa haldusakti tühistamist, kui akt on tegelikult õiguspärane ja kontrollitav ning haldusorgan võib vea parandada, mida käesoleval juhul ongi maksuhaldur 22.04.2003 otsusega teinud. Maa maksustamishinna aktid, mille linnavalitsus saatis kaebaja rahvastikuregistris olevale aadressile, jäid apellandil kätte saamata temast endast sõltuvate asjaolude tõttu. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et kuna apellant sai kõnealused maatükid kingiks oma isalt ja kuivõrd nii apellanti kui tema isa V. M esindab erinevates kõnealuste maatükkide maksustamisega seotud vaidlustes üks ja seesama õigusteadmistega isik, siis oleks pidanud apellant maatükkidega kaasnevast maksukoormusest teadlik olema. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole põhjust. Kaebuse esemeks on maksuhalduri maksuteade kaebajale tema omandis olevate maatükkide maamaksuga maksustamise kohta. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt oli vaidluse algatamise ajendiks asjaolu, et maksuteates oli küll öeldud, et maa maksustamishinnad on arvutatud maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusele nr 179 ja keskkonnaministri 30.11.2001 määrusele nr 50 ning et maksumäär on 0,6 %, kuid puudusid viited aktidele, millega on kehtestatud maksumäär ja määratud maatüki 4

(6)3-03-23 maksustamishind, mistõttu leidis kaebaja maksuteate õigusvastase olevat selle motiveerimatuse tõttu; samuti leidis kaebaja, et ühe kinnistu (Lagedi tee 8) osas nõutav maamaks on ülemäära suur tema sissetulekutega võrreldes. Asja menetlemisel esimese astme kohtus täiendas kaebaja kaebuse motiive väitega, et maksuteate tegemise ajal puudusid kehtivad maa maksustamishinna aktid. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja see väide ei andnud halduskohtule alust tühistada vaidlusalune maksuteade. Maksuteate tühistamiseks nimetatud motiivil oleks olnud põhjust juhul, kui enne maksuteate koostamist 28.02.2003 poleks pädev haldusorgan maa maksustamishinda määranud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Tallinna Linnavalitsus võttis vastavad haldusaktid vastu 22.01.2003 ning vaidlusaluses maksuteates on küll üldiselt, ilma konkreetsetele korraldustele ja aktidele viitamata, kuid siiski märgitud, et konkreetsete kinnistute osas on maa maksustamishind arvutatud kohaliku omavalitsuse poolt. Olukorras, kus ühe haldusakti (maksuteate) andmise aluseks on teise haldusorgani poolt eelnevalt antud haldusakt (maa maksustamishinna määramine), mis on varasema haldusakti andja poolt eelduslikult adressaadile kätte toimetatud ja mille kättetoimetamise eest ei saa vastutada hilisema haldusakti andja, tuleb maksuteate kontrollitavuse seisukohast pidada mõistlikuks ka maksuteates maa maksustamishinna määramise haldusakti andjale ja selle andmise alustele viitamist ning täiendava teabe saamist võimaldavate koordinaatide äranäitamist. Selliste andmete olemasolul on adressaadil võimalik maa maksustamishinna akti olemasolu, kehtivust ja maksuteate vastavust nimetatud aktile kontrollida. Maa maksustamishinna akte ei pea ilmtingimata isikule saatma enne maksuteate väljastamist, seda võib teha koos. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kohalik omavalitsus oli enda haldusaktid kaebajale väljastanud samaaegselt maksuhalduri poolt maksuteate väljastamisega. Asjaolu, et teise haldusorgani poolt väljastatud postisaadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel, ei muuda maksuteadet sisuliselt õigusvastaseks. Pealegi sai kaebaja kohaliku omavalitsuse aktid kohtumenetluse ajal kätte ning kohtuotsuse tegemise ajaks ei saanud maksuteade selle eelhaldusaktide mittekehtivuse põhjendusel kaebaja õigusi enam rikkuda. Kaebuses halduskohtule taotles H. M maksuteate tühistamist, apellatsioonkaebuses aga sama maksuteate õigusvastasuse tuvastamist. Vastupidiselt vastustajale on ringkonnakohus seisukohal, et vastavate eelduste olemasolul ei ole selliselt taotluse muutmine apellatsioonimenetluses protsessuaalselt välistatud. Seejuures peab aga arvestama asjaoluga, et HKMS § 7 lõikest 1 ja § 10 lõikest 3 tulenevalt on isiku kaebeõigus tühistamis- ja tuvastamisnõude esitamisel seatud sõltuvusse erinevatest eeldustest – tühistamisnõudega saab halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi, haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine eeldab isikul põhjendatud huvi olemasolu. Kuigi haldusakti andmise ebaselge alus võib viidata haldusakti õigusvastasusele, ei piisa haldusakti formaalse õigusvastasuse kindlakstegemisest tuvastamiskaebuse rahuldamiseks. Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti andmine ning kohus rahuldab tuvastamiskaebuse üldjuhul vaid siis, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on sisuliselt õigusvastane. Aktidele, millega määrati kaebaja omandis olevatele maatükkidele maksustamishinnad ja kehtestati maksumäär, viitamata jätmine on vaidlusaluse maksuteate vormi-, mitte sisuline viga. Apellant ise kinnitab apellatsioonkaebuses, et vaidlusaluses maksuteates märgitud maksumäär ja Lagedi tee 7 ning Suitsu tn 2a maaüksuste maksustamishind on õige. Maksuteate formaalse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendamiskohustuse täitmata jätmise motiivil peab esinema konkreetne põhjendatud huvi, mida käesolevas asjas ei ole kaebaja kaebuses ega apellatsioonkaebuses näidanud. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi haldusakti õigusvastasuses veenduda. Õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel. Tuvastamiskaebuse eesmärgiks võib olla näiteks kahjunõude esitamise soov 5

(6)3-03-23 vms. Kuna vormivead ei ole viinud käesoleval juhul sisuliselt ebaõige haldusakti andmisele, siis ei saa formaalse õigusvastasuse tuvastamine hõlbustada ka kahjunõude esitamist. Kahjuks võivad olla ka mõistlikud kulutused seoses maksuhalduri haldusakti vaidlustamisega selle motiveerimatuse ja kontrollimatuse motiivil. Juhul kui kohtukulude väljamõistmine on reguleeritud kohtumenetluse seadusega, ei kuulu see hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel. Maksuteate vaidlustamisega kaasnenud menetluskulude - riigilõiv ja kulutused õigusabile - hüvitamine ilmselt ongi apellandi eesmärk. Kuludokumentide kohaselt koosnesid esimese astme menetluskulud kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 3 554 kr ja õigusabikulust 9 440 kr. Ringkonnakohus leiab, et maksuteate (apelleeritud kohtuotsusega käsitletud osas) vaidlustamisega kaasnenud menetluskulud tuleb jätta kaebaja enda kanda. Maksuteade puudutab kolme maatüki maksustamist kokku summas 118 455 kr ning selle pealt arvutati ja tasuti ka riigilõiv. Kaebaja enda allkirjastatud kaebus (milles vaidlustati maksuteadet selle motiveerimatuse motiivil ja leiti x maatüki eest määratud maamaks 112 820 kr põhjendamatult suure olevat) esitati kohtule 07.04.2003, õigusabileping sõlmiti aga 03.06.

1. 28.04.2003 saabus Tallinna Halduskohtule maksuhalduri kirjalik vastuväide kaebusele, millele olid lisatud maksuhalduri enda 22.04.2003 otsus maksuteate muutmise kohta (näidati ära linnavolikogu määrus, millega kehtestati maamaksu määrad) ning maksuteate aluseks olnud Tallinna Linnavalitsuse korraldused ja kõnealuste maatükkide maksustamishinna aktid. Maksuhalduri vastuväide koos lisadega edastati kaebajale 29.04.
2. Maksuteate kontrollitavus eeldab muuhulgas võimalust kontrollida, kas maks on arvutatud eelhaldusaktiga määratud maa maksustamishinnast lähtuvalt. Kuna maksuhaldur oli maksuteate vormivead parandanud, sai kaebaja maksuteate õiguspärasust sisuliselt kontrollida ning tal puudus vajadus teha kulutusi õigusabile seonduvalt maksuteate vaidlustamisega põhjendamiskohustuse rikkumise motiivil. Mis puutub apellandi väidetesse seoses halduskohtu otsuse kuulutamise ajaga, siis möönab ringkonnakohus, et tegemist on protsessinormi rikkumisega, ent selline protsessinormi rikkumine ei saa kaasa tuua halduskohtu otsuse tühistamist ega anna võimalust ka halduskohtu otsust muuta. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 6