Obsah (5)

§ 20§ 22§ 6§ 221§ 233

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 7.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1215 Haldusasi X OÜ kaebus Keskkonnami

) §-des 6, 10 ja 221 sätestatut, leidis valitseja, et kaebaja poolt omandatud endise Lagendiku talu vundamenti koos selle oluliste osade ja päraldistega ei saa käsitleda ehitisena

tähenduses, mille juures maa erastamist saab kooskõlastada, tuginedes

§ 20lg 12 sätestatule.

Otsuse kohaselt ei näe valitseja ühtki seadusandlusega kooskõlas olevat võimalust Tiirukivi maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. Kaebuse esitaja leiab, et kooskõlastuse andmisest keeldumine on põhjendamata, kuna sellest ei selgu, mis motiividel keelatakse eraomanikul endise talu hoonestuse taastamine. Hoonestuse taastamine on pikaajalise halduspraktika kohaselt olnud Lahemaa Rahvuspargi territooriumil lubatav.
2. Kooskõlastuse andmisest keeldumisega on muudetud võimatuks maa ostueesõigusega erastamine ning laguneva vundamendi ja hoonestuse taastamine. Alates omandi- ja 2 maareformi seaduste kehtimahakkamisest on korduvalt rõhutatud, et nende eesmärgiks on maa omandisuhete korrastamine. Kooskõlastuse andmata jätmine seda eesmärki ei täida. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2 peab haldusakt ja toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Keeldumine kooskõlastuse andmisest nimetatud tingimustele ei vasta.
3. Kooskõlastuse andmata jätmisel ei ole viidatud konkreetsele seadusesättele. Seega on otsuse sisuline vaidlustamine õiguslike motiivide puudumise tõttu praktiliselt võimatu. AÕSRakS § 13 lg 3 sätestas maa ostueesõigusega erastamise ajal kehtinud redaktsioonis, et ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks

-s sätestatud alustel ja korras.

§ 22lg 1 järgi saavad maad erastada muuhulgas ehitiste omanikud.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et nimetatud õiguslikke aluseid oleks kooskõlastuse andmisest keeldumisel üldse kaalutud. Kaebuse lahendamise seisukohast on samuti oluline

§ 20

lg 12 , mille järgi võib erastada LKS-s sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maad, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maad, hoiualade ja püsielupaikade maad, samuti kaitstavate looduse üksikja muude objektide juurde kuuluvat maad, Natura 2000 võrgustiku maad või muud ajutise kaitse alla võetud maad ning muinsuskaitseseaduses sätestatud mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndite maad nimetatud maal asuva elamu omanik kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanik ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Kaalutud ei ole LKS § 14 lg 3, mille järgi kaitstava loodusobjekti valitseja võib LKS § 14 lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitseeesmärgi saavutamist ega selle seisundit.

1. Vastavalt HMS § 6 on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Vaidlustatud haldusaktist ilmneb üheselt, et kohapealset olukorda kontrollitud ei ole, samuti ei ole tutvutud kõigi asjakohaste dokumentidega.
2. Haldusaktis puudub vaidlustamisviide, mis on vastuolus HMS § 57 lõikega
4. Vaidlustatud otsus kooskõlastuse andmisest keeldumise kohta on tühine ka põhjusel, et vastustaja on ületanud oma pädevust. Vastustaja pädevusse ei kuulu hinnangu andmine maa ostueesõigusega erastamise võimalikkusele, kuna nimetatu kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse (maa erastamise eeltoimingute tegemine) ja maavanema pädevusse (maa erastamise otsustamine ja maa müügilepingu sõlmimine).
5. Kaebuse esitaja palub Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse 19.05.2006 kirjas nr 30-3-9/1374-4 väljendatud otsus Tiirukivi maaüksuse moodustamisest ja hoonestamisest keeldumise kohta tühistada. Samuti palub kaebuse esitaja mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 9243,50 krooni (sh riigilõiv 10 kr ja õigusabikulud 9233,50 krooni) vastavalt MAQS Law Firm Advokaadibüroo poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et vaidlustatud otsus kooskõlastuse andmisest keeldumise kohta on õiguspärane. Tiirukivi maaüksus asub Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, Lahemaa piiranguvööndis. Lisaks paikneb nimetatud maaüksus kogu ulatuses Loksa valla üldplaneeringu kohases ranna ja kalda piiranguvööndis, mis tulenevalt Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja punktis 32 sätestatust on ühtlasi ka ehituskeeluvöönd. 3
7. Tulenevalt kaitse-eeskirja punktist 32 on Harjumaa keskkonnateenistusel Lahemaa Rahvuspargi valitsejana õigus anda nõusolek Tiirukivi maaüksuse hoonestamiseks, tuginedes faktile, et seal on olnud varasem hoonestus. Peale Tiirukivi detailplaneeringu esitamist külastas vastustaja 2006.a. aprillikuus maaüksust ning leidis, et alale kavandatud hoonestus ei haaku piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuriga ning ehitustegevusega kaasnevad muutused ala looduslikus seisundis. Varasema hoonestuse vundament eristub ümbritsevast looduskeskkonnast, kuid ei risusta ümbritsevat maastikku.
8. Hoonestuse taastamine kõnealuses piirkonnas toob kaasa alal leiduvate taimekoosluste kahjustumise. Tuginedes LKS §-le 14 ei saa vastustaja nõustuda tegevusega, mis võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Tegemist on alaga, mis Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) poolt teostatud inventuuride kohaselt kuulub väärtuslike niidukoosluste hulka (inventuuriandmed aastast 2000 ja 2003). Ehitustegevusega alal kaasnevad pöördumatud muutused niidukoosluses ning väheneb oluliselt väärtusliku niiduala pindala. Lisaks puudub alale juurdepääsutee, mille rajamine kõrvalasuva Loksa metskonna maatüki nr 35 ja Kasispea-Turbuneeme maantee vahelisele alale eeldab metsaraiet. Metsa raadamine ehitustegevuse eesmärgil on aga vastuolus kaitse-eeskirja p 34 sätetega, kuna tee rajamisega ei ole tagatud metsa bioloogilise mitmekesisuse säilimine.
9. Otsuse tegemisel on arvestatud asjaolu, et vastavalt koostamisel oleva Kuusalu valla (endine Loksa vald) üldplaneeringule jääb nimetatud ala kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse ja väärtuslikule niidualale, kus pole perspektiivseid elamuehitusalasid ette nähtud. Üldplaneeringu kohaselt läbib kõnealust ala avalikuks kasutuseks mõeldud nn euromatkarada. 18.

§-de 6, 10 ja 221 alusel leiab vastustaja maa valitsejana, et X OÜ poolt omandatud endise Lagendiku talu hoonete vundamente koos oluliste osade ja päraldistega ei saa käsitleda ehitistena

sätete tähenduses, mille juurde maa erastamist saab kooskõlastada tuginedes

§ 20lõikes 12 sätestatule.

Seega ei näe valitseja ühtki seadusandlusega kooskõlas olevat võimalust Tiirukivi maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks. Seega pole antud kontekstis määrav, kas valitseja toetab kaebuse esitaja soovi taastada endise Lagendiku talu hoonestus või mitte.

1. Vastustaja möönab, et vaideotsuses puudus viide selle vaidlustamise võimaluste kohta, kuid vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Vastustaja palub jätta X OÜ kaebus rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
2. Kolmanda isikuna kaasatud Kuusalu Vallavalitsus on seisukohal, et lähtuvalt

§ 6

lg 31 on kohalikule omavalitsusele antud diskretsiooniõigus otsustamiseks, kas anda lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitise omanikule tähtaeg ehitise kordategemiseks või likvideerimiseks, sõltuvalt väljaselgitatud asjaoludest. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Lähtuvalt seaduses toodud kordategemise tähtaja miinimumnõudest (mitte vähem kui üks aasta), saab järeldada, et seadusandja on näinud korrastustöödena ette ka küllaltki põhjalikke rekonstrueerimistöid, mis võimaldaksid kasutusest väljalangenud ehitist kasutusele võtta. 4 Kuusalu Vallavalitsus (ega ka endine Loksa Vallavalitsus) ei ole käesolevaks ajaks X OÜ-le kuuluvale ehitisele määranud likvideerimise ega ka korrastamise tähtpäeva. Endise Loksa Vallavalitsuse poolt on 05.05.2005 korraldusega nr 135 algatatud detailplaneering eelpoolnimetatud ehitise võimaliku teenindusmaa piires. Sellest saab järeldada, et kohalik omavalitsus peab võimalikuks nimetatud ehitise korrastamist ning seejärel ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et Tiirukivi maaüksus, millel paiknevad kaebuse esitaja poolt omandatud endise Lagendiku talu hoonete vundamendid, asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil, Lahemaa piiranguvööndis. Kaitstava loodusobjekti valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus.
2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.06.1997 määrusega nr 109 kinnitatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja punkti 29 kohaselt on piiranguvöönd rahvuspargi piires olev maa- ja veeala, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eeskirja punktis 30 sätestatu kohaselt on piiranguvööndis lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud kaitse-eeskirja II osas keelatud ja nimetatud sättes loetletud tegevused, sh alapunkti 7 kohaselt ehitamine, kui kaitse-eeskirja punktides 31 ja 32 pole sätestatud teisiti. Kaitse-eeskirja punkti 31 kohaselt on rahvuspargi valitsejal õigus anda nõusolek ehitamiseks maale (välja arvatud rannal ja kaldal), mille sihtotstarbeks on katastriüksuse registreerimisel muuhulgas määratud maatulundusmaa (alapunkt 9), kusjuures alaliikides „looduslik rohumaa“ ja „metsamaa“ on lubatud anda nõusolek ehitamiseks tiheasustustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega hajaasustusaladel ning taluhoonestuse taastamiseks. Vastavalt kaitse-eeskirja punktile 32 rannal ja kaldal on ranna ja kalda kaitse seaduse § 9 lgte 8 ja 9 kohaselt keelatud hajaasustusaladel uute ehitiste rajamine, välja arvatud rahvuspargi valitseja nõusolekul taluhoonestuse taastamiseks ja väljaarendamiseks (alapunkt 1).
3. Harjumaa keskkonnateenistuse 19.05.2006 kirjas nr 30-3-9/1374-4 väljendatud otsusega keeldus Lahemaa rahvuspargi valitseja kooskõlastuse andmisest detailplaneeringule, mille kohaselt on ette nähtud Tiirukivi maaüksuse moodustamine ja hoonestamine. Asjaolu, et tegemist on endise Lagendiku talu kinnistuga, millel kaebuse esitaja soovib taluhoonestust taastada, ei ole keskkonnateenistus vaidlustanud.
4. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et otsus kooskõlastuse andmisest keeldumise kohta on haldusakt, mis peab vastama HMS-s sätestatud nõuetele. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Nimetatud sätte kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Vastavalt HMS § 56 lg 1 peab kirjalik haldusakt ning soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud ning lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise 5 haldusotsustuse tegemise. Vastasel juhul on tegemist motiveerimata haldusaktiga, mis on oma olemuselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
5. Kohus leiab, et vaidlustav otsus ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele ja on motiveerimata. Otsuse õigusliku alusena on viidatud

§-dele 6, 10, 221 ja 20 lg 12, selgitamata sealjuures nimetatud sätete seost tuvastatud faktiliste asjaoludega ja nende kohaldamise vajadust. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid faktilisi asjaolusid on kaitseala valitseja otsuse tegemisel kaalunud ning miks on need asjaolud tinginud just otsuses viidatud õigusnormide kohaldamise.

§ 20

lg 12 näeb ette, et kaitseala valitseja võib, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, erandina muuhulgas lubada kaitseala sihtkaitse- või piiranguvööndi maa erastamist kuni

§ 221

1-22 lõikes sätestatud ulatuses või kasutusvaldusesse andmist kuni

§ 233lõikes 6 sätestatud ulatuses.

1. Kohtule esitatud seletuses kaebuse kohta on vastustaja kooskõlastuse andmisest keeldumise õigusliku alusena viidanud LKS §-le
2. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. Lõike 2 kohaselt ei kooskõlasta valitseja lõikes 1 nimetatud tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Seletuses on leitud, et hoonestuse taastamine detailplaneeringu alal toob kaasa alal leiduvate taimekoosluste kahjustumise, mistõttu ei saa nõustuda detailplaneeringu kehtestamisega. Lisaks sellele puudub maa-alale juurdepääsutee, mille rajamine tooks kaasa vajaduse metsaraieks, mis on vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskirja punktiga
3. Lisaks sellele on leitud, et vastavalt koostamisel olevale Kuusalu valla üldplaneeringule jääb nimetatud ala kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse ja väärtuslikule niidualale, kus pole elamusehitusalasid ette nähtud. Vastustaja tegevusest ei nähtu, kas on kaalutud LKS § 14 lõikes 3 sätestatud võimalust seada detailplaneeringu kooskõlastamisel kirjalikke tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Eeltoodust järeldub, et vastustaja on vaideotsuses ja kohtule antud seletuses erinevalt põhjendanud detailplaneeringu kooskõlastamata jätmist, viidates sealjuures erinevatele õiguslikele ja faktilistele alustele. Kohus on seisukohal, et haldusakti ei saa tagasiulatuvalt hakata sisustama uute asjaoludega, mida haldusaktis selle andmise ajal käsitletud ei ole.
4. Otsuses on keeldumise põhjusena muuhulgas viidatud sellele, et kaitseala valitseja ei näe seadusega kooskõlas olevat võimalust Tiirukivi maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks või ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, kuna kaebaja poolt omandatud endise Lagendiku talu vundamente ei saa käsitleda ehitistena

tähenduses. Maa ostueesõigusega erastamisega seotud küsimuste otsustamine ei kuulu kaitseala valitseja pädevusse. Samuti ei ole kaitseala valitseja pädevuses hinnata, kas kaebaja poolt omandatud endise Lagendiku talu hoonete vundamentide näol on tegemist lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitistega, mida

§ 6

lg 3¹ kohaselt ei käsitleta ehitisena

tähenduses. Seega ei saa vastustaja detailplaneeringu kooskõlastamisest keeldumisel nimetatud asjaoludele tugineda. 28.

§ 6

lg 3¹ kohaselt ei käsitata ehitisena

tähenduses muuhulgas ka lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Nimetatud sätte mõte ja eesmärk on vältida ostueesõiguse põhjendamatut kasutamist (näiteks maa ostueesõigusega erastamist varemete juurde) ning võimaldada teostada ehitise omaniku ostueesõigust üksnes seaduses sätestatud kriteeriumidele vastava ning otstarbekohast kasutamist võimaldava ja kasutuses oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks. Küsimuse, kas tegemist on

§ 6

lõikes 3¹ sätestatud lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega, samuti selle, kas anda ehitise omanikule tähtaeg sellise ehitise kordategemiseks, otsustab kohalik omavalitsus 6 temale antud diskretsiooniõiguse alusel. Otsuse tegemisel peab kohalik omavalitsus välja selgitama ehitise tegeliku seisukorra, ehitise omaniku huvi ja ka tema võimalused ehitise kordategemiseks jms ning seejärel otsustada, kas lasta ehitise omanikul ehitis korrastada või see hoopis kõrvaldada. 29. Seadusandja ei ole konkreetselt määratlenud mõistet „ehitise kordategemine“. Järelikult on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille peab sisustama kohalik omavalitsus, arvestades konkreetset olukorda.

§ 6

lg 3¹ mõttes tähendab ehitise kordategemine seda, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav hoone viiakse selle kordategemise käigus sellisesse seisukorda, mis võimaldaks hoonet käsitleda ehitisena

§ 6lg 3 tähenduses.

Kordategemise eelduseks on ehitise selline seisund, mis võimaldab seda veel korda teha. Käesoleval ajal ei ole Kuusalu Vallavalitsus veel langetanud otsust selle kohta, kas määrata kaebuse esitajale tähtaeg ehitise kordategemiseks või selle kõrvaldamiseks. Eeldades aga, et endine Loksa Vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu ehitise võimaliku teenindusmaa piires, on kohalik omavalitsus ilmselt pidanud võimalikuks ehitise kordategemist (endiste taluhoonete taastamist). Praegune Kuusalu Vallavalitsus ei ole asunud teistsugusele seisukohale. 30. Eeltoodu alusel kohus leiab, et vaidlustatud Harjumaa keskkonnateenistuse otsus ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele ning on puudulikult motiveeritud. Otsuse motiveeringust ei nähtu selgelt selle õiguslik alus, samuti ei ole otsuse faktilises motiveeringus ära näidatud asjaolusid, mis on toonud kaasa aktis viidatud õigusnormide kohaldamise. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud, ning saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult või mitte, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Käesolev haldusakt nendele nõuetele ei vasta. Otsusest ei selgu, kas haldusorgan on menetluse läbiviimisel järginud uurimisprintsiipi ja selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning kogunud selleks vajalikke tõendeid. Kuna tegemist on diskretsiooniotsusega, siis peavad otsusest nähtuma ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Antud juhul ei ole otsuses märgitud, kas keskkonnateenistus on sisuliselt kaalunud kaebaja kui eraomaniku huvi maaüksuse moodustamiseks ja hoonestamiseks ning avalikku huvi loodusobjektide kaitse tagamiseks ja nende seisundi halvendamise vältimiseks. Kohus on seisukohal, et X OÜ kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse 19.05.2006 kirjas nr 30-3-9/1374-4 väljendatud otsus keelduda Tiirukivi maaüksuse moodustamisest ja hoonestamisest tuleb tühistada ja teha vastustajale ettekirjutus vaadata X OÜ taotlus uuesti läbi ja teha uus otsus. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 pool, kelle kahjuks tehti kohtuotsus, kannab menetluskulud. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja palunud vastustajalt tema kasuks välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud summas 9243,50 krooni (sh riigilõiv 10 kr ja õigusabikulud 9233,50 krooni) vastavalt MAQS Law Firm Advokaadibüroo poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja kuludokumentidele. Kohus peab nimetatud menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning mõistab Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuselt X OÜ (reg.kood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx) kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 9243,50 krooni. Sirje Tromp kohtunik 7