lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 17.10.2006.a. määrusega oli A S’ile määratud esindajaks advokaat riigi arvel. Vastavalt
kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse arvamuse kohaselt /tl 39/ võib G eeskostjaks. U olla A S Vastavalt
lg 5 lg 1 kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Kohus on tuvastanud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti alusel /tl 29/, et A S ’i kohtupoolne ärakuulamine võib põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. Ka A S esindaja arvates on tema isiklik ärakuulamine võimatu. Nimetatud asjaolude alusel kohus leiab, et ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama.
lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Avaldaja, kes on A S ’i tütar, taotleb enda määramist oma ema eestkostjaks ja on sellega nõus.
lg 2 p 5 märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eeltoodu alusel kohus määrab A S eestkostjaks G U kuni 30.11.2009.a..a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamise või pikendamise. Kuna kohus seab eestkoste A S’i kõigi asjade ajamiseks, tuleb A S’il keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 21 kohaselt riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. RÕAS § 31 lg 3 kohaselt õigusabi osutamise eest makstav tasu korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab justiitsminister määrusega. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes Riigi õigusabi seaduse § 21, § 24, § 25,
lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse ja taotluse. Kohtunik Viktor Brügel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.