lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Kohus tegi kindlaks, et T O (endine nimi V), kes on sündinud xxx, põlvneb V V`ist ning O O`st /tl 4,25/. Hageja palub välja mõista elatist kostjalt alla miinimummäära ehk 700 krooni, kuna kostja saab miinimumpalka ning tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. AS Kalev Jõhvi Tootmine tõendi /tl. 6/ kohaselt moodustab hageja keskmine töötasu 3000 krooni. Kostja oma sissetulekute kohta kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kostja väite kohaselt on tema sissetulekuks miinimumpalk. Kostja ei ole nõus lapsele elatist maksma, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks last /tl 20/ .
lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 selle alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (
ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Seetõttu peaks lapsevanem tegema kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal, mis võimaldab ära elada endal kui ka alaealistel lastel. Hageja on asjaolu, et kostja saab miinimumpalka, s.o. käesoleval aastal 3000 krooni, õigeks võtnud. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 750 krooni / 3000:4 (kostja ja tema kolm last)/. Seega võimaldab kostja ülalpidamisvõime nõutavas ulatuses. kanda tal lapse ülalpidamiskohustusi hageja poolt
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab et, lapse vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 24. maist 2006.a summas 700 krooni kuni tütre T O (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx. või vanema majandusliku seisundi paranemiseni. Kostja vastuväiteid selles, et hageja on vahetanud lapse perekonnanime, samuti, et tal ei võimaldata lapsega suhelda, ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Elatise lapsele mõistab kohus välja eelkõige lapse huvidest lähtudes. Kohus selgitab kostjale, et juhul kui pooled ei suuda kokku leppida, mil viisil lahus elav vanem (antud juhul kostja) võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, on tal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks eestkosteasutuse poole või kohtusse (
MS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi. Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.