2-06-36927/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-36927 Tsiviilasi OÜ R juhatuse liikmele H.K trahvi määramine Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
3. septembri
4. a. trahvimäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.K määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
5. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
6. septembri
7. a. trahvimäärus registriasjas Ä xxxxx/xx jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
9. septembri
10. a. trahvimäärusega registriasjas Ä xxxx/xx trahviti OÜ R juhatuse liiget H.Kd
11. a. majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest 3500-kroonise rahatrahviga. Määruse kohaselt oleks aruanne koos kasumi jaotamise ettepanekuga tulnud esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (äriseadustiku (ÄS) § 179 lg. 4). Kohtunikuabi juhindus trahvi määrates ÄS §-st 71 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 46 ja
12. H.K esitas
13. oktoobril
14. a. Harju Maakohtu registriosakonnale määruskaebuse, milles palus trahvimääruse tühistada. ÄS § 71 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et registripidaja võib trahvimääruse hoiatamata teha üksnes juhul, kui on teada, et hoiatamine ei täidaks soovitud eesmärki. Olukord, kus trahv määratakse või sunnivahendit kohaldatakse eelneva hoiatuseta, on erandliku iseloomuga. Eelnev trahviga ähvardamise kohustus tuleneb TsMS § 601 lõikest 1 ja sama seadustiku § 46 lõikest
15. Ka Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg. 1 kohustab haldusorganit tegema adressaadile enne sunnivahendi kohaldamist tegema kirjaliku hoiatuse. Seega tuleb enne 2 trahvi määramist anda võimalus omapoolse selgituse esitamiseks ja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest sama eesmärki – sundida isikut kohustust täitma – võib saavutada ka teda vähem koormaval viisil – eelnevalt hoiatades. Kui registripidaja tegi trahvimääruse eelneva hoiatuseta, siis peavad trahvimäärusest nähtuma asjaolud, mis viitavad sellele, et trahvimääruse adressaat ei kavatse hoiatusmäärusest hoolimata oma seisukohta esitada ja kohustust täita. Vaidlusalusest määrusest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid äriühingu kavatsusele hoiatusmäärusele vaatamata jätta kohustus täitmata.
16. oktoobri
17. a. määrusega võttis kohtunikuabi määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg. 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Määruskaebuse põhjendused ei anna alust trahvimääruse tühistamiseks. TsMS § 601 lg. 1 kohaselt, kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite; kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. ÄS § 71 lg. 1 kohaselt võib registripidaja seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Osaühingu juhatusele tuleneb iga-aastase majandusaasta aruande esitamise kohustus ÄS § 179 lõikest
18. Selle normi esimese lause kohaselt esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Vaidlust ei ole selle üle, et äriühing seaduses sätestatud tähtaja jooksul
19. a. majandusaasta aruannet registripidajale ei esitanud. Seega jättis määruskaebuse esitaja oma juhatuse liikme kohustuse täitmata ja registripidaja oli õigustatud talle trahvi määrama. Nõustuda ei saa määruskaebuses ÄS § 71 lõikele 2 antud tõlgendusega, nagu tuleks reeglina enne trahvi määramist hoiatada trahvitavat trahvi määramisega vaatamata sellele, et selles normis on sõnaselgelt sätestatud registripidaja õigus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid samas lõikes sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest eelneva hoiatuseta trahvida. Kuna tegemist on seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmisega, kusjuures tähtaeg kohustuse täitmiseks on samuti seaduses sätestatud, nagu ka selle täitmata jätmise tagajärg, registripidajal on aga avalikes huvides kohustus tagada, et registripidajale oleksid seaduses nõutud andmed seaduses sätestatud tähtajal esitatud, siis ei ole põhjust rääkida ettenähtud abinõu ebaproportsionaalsusest. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud mingeid sisulisi põhjendusi, mis teda majandusaasta aruannet õigeaegselt esitamast takistasid ja mis võiksid olla aluseks trahvimääruse muutmisele, sealhulgas trahvisumma vähendamisele. Malle Seppik Kohtunik 3