Obsah (4)

§ 117§ 133§ 160§ 135

3-432/2005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-432/2005 Haldusasi N.K.’i kaebus

§ 117lg 1 p 4 alusel.

Põhja Politseiprefektuuri

1. märtsi
2. käskkirjaga nr 151 p vabastati N.K. teenistusest

§ 117lg 1 p 4 alusel ebapiisava keeleoskuse tõttu 11.

märtsist 2005.a. Kaebuse esitaja N.K. vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri eespoolnimetatud käskkirja. KAEBUS ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED Kaebuse kohaselt oli kaebuse esitaja 20.03.1993.a sooritanud eesti keele eksami, mille tulemusena anti talle välja Töötaja riigikeele oskuse tunnistus nr 026545 E-kategooria omistamise kohta. Kaebuse esitaja märgib, et tema töö suhtes ei ole kogu senise teenistusaja vältel pretensioone esitatud ega vastavust ametikohale kahtluse alla seatud. Kaebuse kohaselt on teenistusest vabastamise käskkiri õigusvastane, kuna selle andmise ajal viibis kaebuse esitaja töövõimetuslehel ning ka seetõttu, et tema teenistusest vabastamist ei püütud vältida teise ametikoha pakkumisega. N.K. taotleb Põhja Politseiprefektuuri 07.03.2005.a käskkirja nr 151p tühistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvitise välja mõistmist. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja Põhja Politseiprefektuur vaidleb kohtule esitatud kirjalikus seletuses kaebusele vastu. Vastustaja toob välja, et vastavalt siseministri 17.09.1998.a määrusele nr 43 peavad vanempolitseiametnikud oskama eesti keelt kõrgtasemel ja nooremametnikud kesktasemel. Ametikoht, millelt N.K. vabastati, oli vanemaametniku ametikoht. Vastustaja seletuse kohaselt kontrollis Keeleinspektsioon N.K.i eesti keele oskust nii 2002. aasta kevadel kui 2003.a märtsis, jõudes mõlemal korral järeldusele, et keeleoskus ei vasta kõrgtasemele. Ettekirjutust sooritada eesti keele tasemeeksam N.K. täitnud ei ole. Keeleoskuse tõstmiseks ja kõrgtaseme eksami sooritamiseks on kaebuse esitajale alates Keeleinspektsiooni esimesest kontrollist aega antud kokku ligi kolm aastat, kuid ta ei ole selle aja jooksul oma keeleoskust tõstnud. Kaebaja eesti keele oskus ei vasta politseiametnikule esitatavatele nõuetele. Vastustaja leiab, et

§ 133

lõike 1 ei keela teenistussuhte peatumise ajal ametnikku teenistusest vabastada

§ 117lg 1 p 4 alusel.

N.K.ile saadetud kirjas teavitati kaebajat sellest, et eesti keele kõrgtaseme eksami sooritamist tõendava dokumendi mitteesitamisel on Põhja Politseiprefektuur sunnitud ta teenistusest vabastama, kuivõrd kaebaja keeleoskusele vastavat ametikohta Põhja Politseiprefektuuris ei ole. KOHTUISTUNG 2 Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja esindaja rõhutas, et N.K.il’e oli välja antud tunnistus E-kategooria keeleoskuse kohta, mis keeleseaduse § 282 lõike 1 punkti 3 kohaselt loetakse vastavaks eesti keele oskuse kõrgtasemele. Kohtuistungil muutis kaebuse esitaja taotlust, loobudes teenistusse ennistamisest ning nõudes kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist. Kohtuvaidluse käigus esitas kaebuse esitaja esindaja täiendavalt taotluse muuta teenistusest vabastamise formuleeringut ning lugeda kaebuse esitaja teenistusest vabastatuks omal soovil. HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et N.K.’i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 1.HKMS § 19 lg 7 tulenevalt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses.

§ 160

lg 4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise käskkirja , korralduse või otsuse seadusevastaseks, siis kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud kui ametnik loobub ennistamisest.

§ 135

lg 2 kohaselt on sellisel juhul ametiasutus kohustatud maksma ametnikule hüvitusena kuue kuu ametipalga. N.K. on loobunud ennistamisest ja taotleb teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist , vabastamise käskkirja tühistamist ning seoses teenistusest ebaseadusliku vabastamisega hüvituse maksmist. HKMS § 19 lg 8 kohaselt võib kaebuses või protestis esitatud taotlust kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Taotluse muuta teenistusest vabastamise formuleeringut esitas kaebaja alles kohtuvaidluses, mistõttu kohus jätab nimetatud taotluse tähelepanuta. 2. N.K. vabastati teenistusest Põhja Politseiprefektuuri 07.03.2005. käskkirjaga nr 151-p avaliku teenistuse seaduse (

) § 117 lg 1 p 4 alusel ( tl 5). Nimetatud sätte kohaselt võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu. Viidatud paragrahvi lõige 4 sätestab, et ebapiisava keeleoskuse tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Käesoleval juhul tingis kaebaja teenistusest vabastamise asjaolu, et Keeleinspektsioon tuvastas, et kaebaja keeleoskus ei vasta ametikohale nõutavale tasemele ning eesti keele kõrgtaseme eksamit ta määratud tähtajaks sooritanud ei ole. Hilisem teenistusest vabastamine ei saa rikkuda ametniku subjektiivseid õigusi, mistõttu viimatinimetatud sättest tulenevalt ei saa teenistusest vabastamist pidada õigusvastaseks ainuüksi seetõttu, et ametnikku ei vabastatud teenistusest kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist, vaid hiljem.

1. Keeleseaduse (KS) § 5 lg 2 kohaselt peavad avalikud teenistujad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et selle paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus. Viidatud paragrahvi
2. lõike kohaselt nõutakse eesti keele oskust ühel kolmest keeleoskustasemest :algtasemel, kesktasemel või kõrgtasemel. Eelnevast tuleneb, et avalik teenistuja oskab eesti keelt teenistuskohustuste täitmiseks vajaliku tasemel siis, kui tema keeleoskus vastab Vabariigi Valitsuse poolt tema ametikoha (ametigrupi) jaoks kehtestatud keeleoskustasemele. Kohustuslikud keeleoskustasemed avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajatele, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määrusega nr 249 ”Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide 3 ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine.” Vabariigi Valitsuse nimetatud määrusega on ametikohad või ametikohtade grupid jaotatud vastavalt neid täitvatelt isikutelt nõutavale keeleoskustasemele. Määruse nr 249 punkti 9 alapunkti 1 kohaselt nõutakse vanemametnikelt eesti keele oskust kõrgtasemel. Sarnaselt riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduses sätestatud üldises avalikus teenistuses kehtivale ametikohtade jagunemisele kõrgemate ametnike, vanemametnike ja nooremametnike põhigruppidesse, jagab politseiteenistuse seadus ka politseiametnike ametikohad vastavalt kõrgemate politseiametnike, vanempolitseiametnike ja noorempolitseiametnike põhigruppidesse. Eelnevast tulenevalt kehtib Vabariigi Valitsuse määrusega nr 249 vanemametnikele kehtestatud keeleoskusnõue ka vanempolitseiametnikele. Omakorda tähendab see, et keeleseaduse § 5 lõike 2 kohaselt peab vanempolitseiametnik oskama ja kasutama eesti keelt kõrgtasemel ehk teisisõnu on kõrgtasemel eesti keele oskus see, mis vanempolitseiametniku teenistuskohustuste täitmiseks vajalik on.
3. Keeleseaduse § 5 lõike 5 p 3 kohaselt tähendab eesti keele oskus kõrgtasemel eesti keele suulist ja kirjalikku oskust, mis väljendub selles, et isik väljendab ennast vabalt, sõltumata keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste. Keeleseaduse § 51 lõike 1 kohaselt hindavad eesti keele oskust eesti keele tasemeeksamitel riiklikud eksamikomisjonid ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama üksnes isikud, kes on kes on omandanud põhi-, kesk-, keskeri- või kõrghariduse eesti keeles. Keeleseaduse § 282 lg 1 punkti 3 kohaselt loetakse tööalase eesti keele kategooriad E ja F vastavaks kõrgtasemel keeleoskusele.
4. N.K.’ile on 20.03.1993.a antud välja töötaja riigikeeleoskuse tunnistus nr 026545, millega omistatakse talle tööalase eesti keele oskuse E-kategooria. Seega on N.K.’il formaalselt dokument kõrgtasemele vastaval tasemel eesti keele oskuse kohta. Siinjuures leiab aga kohus, et keeleseaduse § 5 lõikest 2 tulenev keeleoskusnõue ei ole olemuselt üksnes formaalne nõue, millele vastavust oleks võimalik hinnata vaid tööalase eesti keele oskuse tunnistuse põhjal. Seda seisukohta toetab iseäranis asjaolu, et keeleseaduse § 5 lõikes 5 on sätestatud sisulised kriteeriumid, millele vastavuse korral saab rääkida keeleoskusest alg-, kesk- või kõrgtasemel.
5. Vabariigi Valitsuse 11.06.1996.a määrusega nr 161 ”Keeleseaduse täitmise kontrolli korra kehtestamine” on keeleseaduse täitmise kontrolli ja keelealase järelevalve pädevus antud Keeleinspektsiooni inspektoritele (keeleametnikele). Selle määruse punkti 7 alapunkti 3 kohaselt on keeleametnikul muuhulgas õigus kontrollida töötajate keeleoskustunnistusi ja vajadusel teha ettepanek töötaja suunamiseks korduseksamile. Haridusministri
8. a. määrusega nr. 55 vastu võetud Keeleinspektsiooni põhimääruse § 6 p 3 kohaselt kontrollib keeleinspektsioon avaliku teenistuja või töötaja eesti keele oskuse vastavust keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid sätestavate õigusaktide alusel kehtestatud eesti keele oskuse nõuetele ning vajadusel teeb ettekirjutusi nõutava keeleoskustaseme omandamiseks, suunab tasemeeksamile või teeb ettepaneku ametniku ametisse nimetamise tühistamiseks või töötaja töölepingu lõpetamiseks. Eelnevalt viidatud sätetest tuleneb Keeleinspektsiooni pädevus hinnata avaliku teenistuja tegeliku keeleoskuse vastavust seaduses sätestatud nõuetele. KS § 51 lõike 2 ning Keeleinspektsiooni eespoolnimetatud järelevalvepädevust puudutavate sätete koosmõjust tuleneb, et Keeleinspektsioon kontrollib ametniku tegelikku keeleoskust ning leides selle olevat seaduses sätestatule mittevastava, võib muuhulgas suunata isiku tasemeeksamile. Seda ka juhul, kui isik on tasemeeksami kunagi varem sooritanud (võimalus suunata korduseksamile) või kui talle on omistatud tööalase eesti keele oskuse kategooriatunnistus. Keeleinspektsioon teostab seega omamoodi järelkontrolli, suunates kahtluse korral isiku keeleoskuse taseme väljaselgitamiseks riiklike eksamikomisjonide läbiviidavale tasemeeksamile. Sellise kontrolli vajalikkus on arusaadavalt põhjendatav 4 muuhulgas sellega, et aja möödudes võib isiku keeleoskus langeda, mistõttu väljaantud tunnistus ei pruugi adekvaatselt isiku keeleoskust kajastada. 7.Keeleametnikud on N.K.i keeleoskust kontrollinud kahel korral.
9. aprillil 2002.a koostatud kontrollaktis kirjeldatakse N.K.i keeleoskust enese suulisel ja kirjalikul väljendamisel ning leitakse, et kaebaja tegelik keeleoskus vastab algtaseme nõuetele. See tähendab, lähtudes KS § 5 lg 5 p 1 toodust, et isikul on eesti keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus, ta tuleb toime tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste. Sama kontrollaktiga tehti tööandjale ettekirjutus nõuda töötajalt tasemeeksami sooritamist. Aasta hiljem,
10. märtsil 2003.a teostatud järelkontrolli käigus tuvastasid keeleametnikud, et N.K.’i tegelik keeleoskus ei ole võrreldes varasemaga paranenud ning tegid talle ettekirjutuse sooritada kõrgtaseme eksam
11. novembriks 2003.a. Mõlemast aktist on N.K. teadlik ning kumbagi neist ta vaidlustanud ei ole. Ettekirjutusega nõutud kõrgtaseme eksamit N.K. sooritanud ei ole. Asjaolu, et kaebuse esitaja on vahepeal osalenud erinevatel eesti keele koolitustel ning talle on koolituste läbimise kohta välja antud tunnistused, ei oma keeleoskuse hindamise seisukohast tähtsust, kuivõrd neid koolitusi läbi viinud isikutel ei ole seadusest tulenevalt mingisugust pädevust isiku keeleoskuse vastavust keeleseaduses nimetatud tasemetele hinnata. Siinjuures märgib kohus, et kaebuse esitaja väited ja esitatud tõendid tema tegeliku keeleoskuse kohta on mõneti vastuolulised. Ühelt poolt on kaebaja leidnud, et talle omistatud tööalase riigikeele oskuse kategooriatunnistus näitab tema eesti keele oskust kõrgtasemel, samas on ta esitanud kohtule KEA Erakooli tunnistuse, mille kohaselt on ta läbinud eesti suhtluskeele kursuse kesktasemele ning tema tulemust on erakooli korraldatud eksamil hinnatud heaks. Soovinuks kaebuse esitaja tõestada oma eesti keele oskuse vastavust kas kesk- või kõrgtasemele, pidanuks ta sooritama vastava tasemeeksami, mida ta aga teinud ei ole.
12. Ka Riigikohus on 07.03.2003.a otsuses nr 3-3-1-20-03 leidnud, et üksnes keeleoskuse tunnistuse olemasolu ei taga teenistusülesannetega toimetulekut ega välista teenistusest vabastamist ametikohale mittevastavuse tõttu seoses ebapiisava keeleoskusega. Teenistusest vabastamise õigust omaval isikul on siinkohal diskretsiooniruum otsustamaks, kas ametniku keeleoskus, hoolimata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav oma teenistusülesannetega toimetulekuks. Keeleoskuse ebapiisavuse korral on tal õigus rakendada

§-st 117 lg 1 p 4 tulenevat õiguslikku tagajärge. 9. Vastustaja esindaja seletas kohtuistungil, et N.K.i’le ei ole teenistuskohustuste täitmisel üldiselt etteheiteid, ent probleemiks on keeleoskus (22.06.2005.a kohtuistungi protokoll, tl. 41) . Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on vastustaja kaebuse esitajale vastu tulnud, tehes isegi ümberkorraldusi töös, selleks, et anda kaebuse esitajale tööd, mille tegemist keeleoskus ei sega (20.09.2005.a kohtuistungi protokoll, tl. 53). Seejuures tuleb märkida, et eesti keele kõrgtasemel oskus on ka üks Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna kriminaaltalituse politseiinspektori ametijuhendis ( tl 34-35) ette nähtud kvalifikatsiooninõue. Kohtu hinnangul asjaolu, et praktikas oli tööprotsess korraldatud nii, et vajalikul tasemel eesti keele oskuse puudumine kaebuse esitajale teenistusülesannete täitmisel takistuseks ei saaks, ei muuda kaebuse esitajat ametikohale vastavaks. Vastustaja möönab, et talle antud teenistusülesannetega tuli N.K. toime seoses tööprotsessi ümberkorraldamisega. Selline vastutulek pikaaegselt teenistuses olnud ametnikule on mõistetav, ent sellest ei saa tekkida ametnikule õigustust objektiivselt ametikohale mittevastavana ametikohal teenistuse jätkamiseks. 10.Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt teenistussuhet ei või lõpetada ajal, mil teenistussuhe on peatunud

§-s 108 punktis 3 loetletud alusel.

§ 133

lg 1 sätestab, et ametnikku ei või koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi 5 puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal vabastada teenistusest ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel käesoleva seaduse § 108 p-des 2- 10 sätestatud alusel. N.K.’i ei vabastatud teenistusest ühelgi eespoolloetletud alusel, vaid

§ 117lg 1 p 4 alusel ebapiisava keeleoskuse tõttu.

Nimetatud aluse näol on tegemist eraldiseisva teenistusest vabastamise alusega võrreldes

§ 117lg 1 punktis 3 sätestatuga.

Käesolevas asjas on oluline, et kaebuse esitajat ei vabastatud mitte ametis töötamiseks vajaliku dokumendi puudumise, vaid ebapiisava keeleoskuse tõttu. Seadus aga ei keela nimetatud alusel vabastada ametnikku teenistusest ajal, mil teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatatud. 11.

§ 117

lõikest 5 tulenevalt vabastatakse ametnik

§ 117

lg 1 p 4 alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Ametnikku saab nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale juhul, kui ametiasutuse koosseisus on vakantne ametikoht, kuhu isik oma kvalifikatsiooni ning teadmiste ja oskuste poolest sobib. Vastustaja väitel ei olnud N.K.’ile võimalik teist ametikohta pakkuda – oli küll vakantseid nooremametnike kohti, ent noorempolitseiametnikult nõutakse eesti keele oskust kesktasemel ning N.K.’i keeleoskus ei vastanud kesktasemele. Kohus leiab, et olukorras, kus Keeleinspektsioon oli keeleoskuse kontrolli tulemusena tuvastanud, et N.K.i tegelik keeleoskus vastab algtaseme nõuetele ning suunanud N.K.’i keeleoskuse hindamiseks eksamile, kusjuures N.K. eksamit sooritanud ei olnud, oli talle vakantsete noorempolitseiametniku ametikohtade mittepakkumine õigustatud. Kuivõrd aga Põhja Politseiprefektuuris ei olnud vakantseid abiteenistujate ametikohti , ei olnud võimalik neid ka pakkuda. Siinjuures leiab kohus, et

§ 117lõikes 5 on peetud silmas ametikohta sama ametiasutuse piires.

Kuivõrd politseiprefektuur on politseiseaduse § 8 lg 2 punkti 3 ning § 111 lg 2 kohaselt eraldiseisev politseiasutus, siis peab politseiametniku teenistusest vabastamisel kaaluma tema nimetamise võimalust teisele ametikohale sellesama politseiprefektuuri raames. 12.HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, puudub kohtul alus kaebaja kantud kohtukulude põhjendatuse hindamiseks, märkimist väärib aga ,et kohtukulude nimekirja ja dokumendi kohtukulude kandmise kohta esitas kaebaja alles kohtuvaidluse ajal. Vastustaja ei ole kohtukulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ega kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad kaebuse esitaja kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse Kohtunik 6