Obsah (4)

§ 56§ 26§ 58§ 62

OHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasi nr 3-950/03 26.11.03.a. Tallinnas Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste arutas avalikul kohtuistungil H.M.i esitatud kaebust Tallinna Füüsiliste Isikut

§ 56lg 2 nõuetele).

2.Vastuolu demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõttega. Lagedi tee 8 maatüki eest nõutav summa suurus on konfiskaatorliku iseloomuga ja ei vasta ühelegi maksuõiguse põhimõttele. Maksustamise tulemusel ei peaks omanik omandist loobuma. Maksude sissenõudmine ei tohiks ohustada füüsilist eksistentsi, see oleks sotsiaalriigi põhimõttega vastuolus. Maksu tasumise nõudega sunnitakse kaebajat sisuliselt loobuma omandist. Nõue niivõrd suures summas on vastuolus PS § 10 sättega. 3.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist. 4. Asja kohtulikul arutamisel kaebaja ja esindaja nõustusid, et kahe kinnistu osas ei ole nad tasumisele kuuluva summa suuruse osas vaidlust algatanud ja vastustaja seisukoht, et asjas saab teha osaotsuse, on igati mõistlik. Kaebaja leiab, et maksuteade nr 73888 oli motiveerimata ka kahe kinnistu ulatuses ja seda kaebuse esitamise põhjust ei kõrvalda hilisema maksuameti otsusega maksuteate muutmine. Kaebaja ei pea midagi kelleltki täiendavalt uurima ja kõik nõutavad formaalsused akti andmisel võivad rikkuda kaebaja õigusi haldusaktist arusaamisel ja selle kontrollimisel. Vastustaja seisukohad Kaebus tuleb jätta rahuldamata. H.M. on kohustatud seadusest tulenevalt tasuma maamaksu kolmelt kinnistult: Lagedi tee 7, Lagedi tee 8 ja Suitsu 2A. kinnistud sai ta läbi kinkelepingu oma isalt; maamaksu on tasutud kinnistute osas kolme viimase aasta jooksul kahel korral summas 38 712 krooni ja tekkinud on äärmiselt suur maksuvõlg. Maksuteade on kontrollitav ja vajalik teave maksualuste kinnistute kohta on kaebajal olemas juba 2002 aastast. Maa maksustamishinna aktid olid vormistatud V.M.i nimele ja ka tema poolt kätte saadud (haldusasi nr 3-749) ja selles osas ei peaks kaebajal kaheldavusi olema. Tallinna Linnakantselei poolt on väljastatud H.M.ile maa maksustamishinna aktid tähtkirjaga tema viimase teadaoleva elukoha aadressil, sest andmebaaside moodustamisel kandusid sinna sissekirjutusest teadaolevad andmed. Kaebaja väidetel ta ei ole oma andmebaasis olevaid andmeid kontrollinud, samas ei ole ka esitanud linnavalitsusele teavet, missugust kohta ta määratleb haldusaktide saatmise mõttes oma elukohana või kontaktaadressina.

§ 26lg 4 kohaselt loetakse haldusakt kätteantuks.

Viite puudumine kohaliku omavalitsuse aktile käesolevalt vaidlustatud haldusaktis on vormistamise küsimus ning ei mõjuta maksusumma määramist ega takista maksuteate kontrollimist. Formaalne puudus maksumäära suuruse aluseks oleva õigusakti näitamata jätmisega maamaksuteates ei ole kaebaja olnud takistatud informatsiooni kättesaadavuses ega 2 ka tasumiskohustuse täitmises. Samuti on kaebuse esitaja saanud aru haldusaktist, et seda vaidlustada. Iseküsimus on, kas kaebaja suudab üldse mõista ning tahab saada aru maksude määramisega seotud asjaoludest ka siis, kui haldusakt veelgi üksikasjalisemana koostada, kui seadus seda nõuab. H.M.i kaebus ei saa olla põhjustatud asjaolust, et sellel on formaalsed puudused, sest kui lisada , et maamaksumäär 2002 aastast 0,6 % ei ole aastaks 2003 muutunud, siis jääksid tema küsimused püsima. Tema kaebuse eesmärk ja nõue ei ole üheselt mõistetavad, küll aga nähtub kaebuse p 2, et ta saab aru esitatud nõudmistest, kuid keeldub tasumast maksu ühe kinnistu osas, mis talle tundub olevat suur ja kuna ta soovib olla omanik, siis maksunõude tõttu on ta ohustatud. Kuid tema probleem haldusakti tühistamisest ei kao; vastupidiselt, olukord muutub komplitseeritumaks, kui ta ise ei tee valikuid, mis omandist tulenevalt on vajalikud ja võimalikud. Kui on otsustatud vaidlustada maamaksu suurus ühe kinnistu osas, siis puudub vajadus käesoleva asjaga umbmääraselt venitada lahendusi teiste kinnistute osas. Samal ajal tuleb rõhutada, et kui H.M.ile jäid selgusetuks küsimused, mis ei ole otseselt seotud vaidlustatud haldusaktiga, siis ei ole põhjust viidata selle haldusakti motiveerimise küsimustele. Maksuteate nr 73888 märkuste lahter annab täiendavalt ja piisavalt informatsiooni, kuidas on H.M.il võimalik esitada kõik tekkivad küsimused pädevatele ametnikele. Kuna seadusest tulenevalt on maksuteate sisu keerukas, siis on kaebajal olnud pidevalt kasutada jurist, kes esindab pikemat aega nii H.M.i kui ka V.M.i ja on konkreetsete kinnistute ehk vara probleemidega kursis täies ulatuses ning ei ole keeldunud oma selgituste andmisest. Kui ka esindaja selgitused ei lahenda olukorda, siis ei saa vastustaja teha midagi enamat. TFIMA koostas täiendavalt veel maksuotsuse 22.04.03.a. nr 6-12.1/106.101 ning kõrvaldas formaalsed vead. Seda maksuotsust ei ole kaebaja pidanud vajalikuks vaidlustada. Kuid asja arutamise põhjal saab järeldada, et nii või teisiti oleksid H.M.ile probleemid jäänud ja see on seotud hoopis ühe kinnistu osas liialt kõrge tasu määramisega. Palub seetõttu teha osaotsuse, kuivõrd H.M. kahe kinnistu osas ei ole õiguste rikkumist tasumisele kuuluvus osas kahtluse alla seadnud. Kohtu seisukohad ja otsuse resolutiivosa Kaebus on esitatud TFIMA 28.02.03.a. maksuteate nr 73888 tühistamise nõudes põhjusel, et maksuhaldur oli väljastanud maksuteate ning selle alusel oleks tulnud hakata H.M.l tasuma maamaksu 2003 a eest kinnistutelt Lagedi tee 7 3935 kr ulatuses, Lagedi tee 8 eest 112820 kr ulatuses ja Suitsu t 2A eest 1700 kr ulatuses. Ta peab haldusakti motiveerimise puudustest tulenevalt kontrollimatuks ning nõuab selle tühistamist. Maamaksuseaduse (MMS) § 1 tulenevalt maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maamaks arvutatakse kohalikust omavalitsusest saadud andmete põhjal (lg 3) ja maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest (lg 2). Sama seaduse § 8 kohaselt tekib maamaksu tasumise kohustus maa omandamisest ja maksu maksmise kontroll § 9 tulenevalt lasub Maksuametil. Maamaksu tasumiseks väljastab maksuamet maamaksuteate (§ 7 lg 2) ja kui maksumaksja ei ole teadet saanud kätte 15 aprilliks, on ta kohustatud MMS § 7 lg 4 tulenevalt sellest teatama 30 päeva jooksul maa asukohajärgset Maksuameti kohalikku asutust. Maa korralist hindamist seotult haldusvaidlustega lahendatakse Maa Hindamise seaduse § 7 lähtudes. 3 Maa omandamisel 1998 a V.M. ja 2002 a H.M.i poolt oli maa sihtostarve määratud ning määratud olid ka maksustamishinnad. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal seotult kaebaja ja tema isa kohtuvaidlustega ning esindaja Ivo Raudjärve poolt vormistatud arvukate kohtukaebustega andis kaebaja ja esindaja selgitusi, mille kohaselt on maa maksustamishinnast teadlik nii V.M. kui ka H.M.. Kaebaja H.M.i omandis oleva kolme maatüki maksustamishinna aktid asuvad haldusasja nr 3-749/03 (uue nr-ga 3-89/03) toimikus ( 1-21). Kaebaja esindaja kinnitab, et nende haldusaktidega on ta saanud tutvuda ja ta on need teatavaks teinud esindatavale. Toimikusse esitati need 14.05.02.a. V.M. on selles kaebuses vaidlustanud temale väljastatud TFIMA maksuteate. Haldusasjas nr 3-1009/02 vaidlustas V.M. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 188- k 23.01.02.a. kinnitatud maksustamishinna akti Lagedi tee 8 osas. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse tegevust ega ka maa hindamise akte ega pöördunud maa korralise hindamise tulemuste vaidlustamiseks haldusorganitesse halduskorras Lagedi tee 7 ja Suitsu t 2 A maatükkide osas. Seotult märgitud andmetega palus kohus täpsustada kaebajal, missuguseid õigusi ta soovib kaitsta ja mis on tema kaebuse eesmärk. Kohus selgitas kaebajale, et maamaksu tasumise nõue tuleneb seadusest ning haldusakti tühistamisel motiveerimise nõude mittetäitmisel tuleb maksuametil vormistada uus haldusakt, mis alusandmete mittemuutumisel suure tõenäosusega antakse välja samasisulisena ja lõppastmes kaebaja maksukohustus ei kao. Samas on juba haldusakt täpsustatud ja seda uue vastava otsusega. Kui vastustaja on kohustuse täitnud, siis tühistamisnõue ei ole enam ilmselgelt kohane nõue ja vajadusel saab kaebaja paluda nõude muutmist ning taotleda õigusvastasuse tuvastamist, kuid ta peab kohtule selgitama põhjendatud huvi. Lisaks oli kaebaja oma selgitustes kohtule kinnitanud, et kahe maatüki osas soovib ta maksukohustuse täita ja haldusaktides puudumisest see takistatud ei ole. Vaatamata selgitamisele kaebaja ja tema esindaja ei suutnud täpsustada, mis on kaebuse eesmärk ning missuguseid kaebaja õigusi soovitakse kaitsta ning kaebuse taotlust keeldus kaebaja muutmast. Kohus lahendab kaebuse alljärgnevate asjaolude väljaselgitamise kaudu.

1. Kaebuse esitaja leidis, et haldusakt on tervikuna motiveerimata ja ei võimalda selle kontrollimist. Veel leidis kaebaja, et ta ei nõustu Lagedi tee 8 maamaksu suurusega summas 112 820 krooni ja peab seda ülemääraselt koormavaks. Samas ei esitanud ta muid taotlusi seotult kaebuse selle osaga, kuigi väidetavalt rikutakse hoopis tema põhiseaduslikke õigusi, mis on sätestatud omandikaitseks ega ole seotud motiveerimatuse nõudega. Haldusasjas nr 31282/03 on aga kaebaja asunud vaidlustama Tallinna Linnavalitsuse 22.01.03 a korraldusega nr 104-k maatüki maksustamishinna akti nr 30749 selle tühistamiseks ja haldusasja lahendav kohtunik on selles kaebuses lahendamas kaebuse tähtaja küsimust ning saanud protsessiosalistelt seisukohad. Kaebusest haldusasjas nähtub, et maatüki maksustamishinna akt nr 30749 puudutab Lagedi tee 8 asuvat maatükki.
2. Kohus peab vajalikuks lahendada algatatud vaidlus osaotsusega, kuivõrd kaebuse esitaja ilmselgelt peab täpsustama oma seisukohti ja taotlusi, mis puudutavad tema nõuet seotult Lagedi tee 8 maamaksuteatega ja väidetega, et selles osas rikutakse tema põhiseaduslikke õigusi. Motiveerimise küsimus on nähtuvalt kaebusest selles osas jäetud kõrvale, samas leiab kaebaja, et maksukoormus on talle liialt koormav. Asja kohtuliku arutamise käigus kaebaja vastavat kohustust ei suutnud täita, samas oli tal kohustus täpsustada kohtumäärusest tulenevalt esitatud kaebust haldusasjas nr 3-1282/
3. H.M. märgitud kaebuses soovib lahendada täpsustatud kaebuse kohaselt Lagedi tee 8 asuva maatükiga seotud maksustamishinna akti seaduslikkust. Ka V.M.i poolt on vaidlustatud Lagedi tee 8 maatüki maksustamishind ja vaidlus kestab. 4 Teiste maksustamishinna aktide osas kaebaja kohtulikku vaidlust ei ole algatanud ja aktid on temale üle antud kaebaja väidetest nähtuvalt hiljemalt 08.05.03.a. Varasemalt on talle teada maksustamishinna aktid samale varale seotult kinkelepingu kaudu omandi ümbervormistamisega isale väljastatud haldusaktide alusel. Kaebuse alusel on võimalik lahendada kahe kinnistu, s.o Lagedi tee 7 ja Suitsu t 2 A osas tehtud maksuteate (kui haldusakti) tühistamise küsimus, kuivõrd kaebaja suhtes kehtiv õiguslik määramatus pikema ajaperioodi vältel viib vältimatult maksukoormise kuhjumise võimalusest ta veelgi raskemasse olukorda. Olgugi, et kaebajal on valikuvõimalusi ning õigus tasuda nõutavad maksusummad ka kaebuste lahendamise perioodil, ei näe kohus põhjust jätta rahuldamata protsessiosaliste taotlusest tulenevalt vaideküsimus osaotsusega.
4. Kaebaja ei ole kohtule andnud mõistlikku selgitust, miks ta esitab kohtukaebusi igale maksustamisega seotud aktile eraldi ega teatanud näiteks käesolevas asjas eelnevatest sama kohtu menetluses olevatest vaidlustest. Kaebajal oli võimalik koheselt välja selgitada kõik vormistatud haldusaktid teda huvitavas küsimuses. Käesolevat asja menetlev kohtunik ei saa tekkinud olukorda muuta ega H.M.i probleeme tervikuna lahendada.
5. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et haldusakt on sedavõrd motiveerimata, et ta ei saa sellest aru või kontrollida selle väljaandmise põhjusi. Õiguspoolest ei esitanudki kaebaja asja arutamisel selgitusi, mis kinnitaksid, et haldusakti motiveerimatus seaduses märgitud ulatuses saaks olla selleks põhjuseks, miks ta seda kontrollida ei saa. Kaebaja nimetatud põhjused olid seotud mitteorienteerumisega maamaksustamise küsimustes üldiselt ning tulenevalt keerulisest õiguslikust normeerimisest. Kaebajal on õigusnõustaja, kes väidab, et ta on igati pädev selgitama kõik maksuküsimused, samuti on ta kursis kõigi seda konkreetset vara maksustamist puudutavate küsimustega ja vaietega, kuna ta esindab sama vara osas maksuasjades kaebaja isa V.M.i. Esindaja kinnitas, et tal ei ole kahe isiku üheaegsest esindamisest tekkinud huvide konflikti. Kaebaja mitteorienteerumine haldusaktist arusaamisel ei ole tegelikult seotud õiguslikku laadi küsimustega. Kaebuse esitamisel leidis kaebaja, et haldusaktist ei saa ta aru järgmistel põhjustel Esiteks: Maksuteate märkuses nr 3 on küll öeldud, et maksustamishinnad on arvutatuid maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt keskkonnaministri määrusega nr 50 kinnitatud korralise hindamise tulemuste põhjal, kuid puudub viide konkreetsele kohaliku omavalitsuse aktile, millega maksustamishind on määratud just nendele maatükkidele, millelt nõutakse maamaksu. Teiseks: veerus 6 on märgitud maksumäär 0,6 %, kuid puudub viide, millega maksumäär 0,6 % on kehtestatud.

§ 56

lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sisult samasugused nõuded annab MKS § 46 lg 3 p 5. 22.04.03.a. on TFIMA täpsustanud maksuteadet otsusega ja täpsustanud maksuteate märkuste lahtris sisalduvat teate lisa veergu 6 viitega haldusaktile. Kaebuse saabumisel on vastustaja selgitanud kaebajale, et maamaksumäär 0,6% oli jäänud 2003 aastal samale tasemele, mis 2002 aastal, siis ei viidatud maksumäära aluseks olevale Tallinna Linnavolikogu määrusele. Kaebajal märgitud küsimuses enam kaheldavusi ülesse ei jäänud, kuid ta leiab, et haldusakt oli selle väljaandmisel motiveerimata ja kuulub tühistamisele. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vastustaja oli jätnud märgitud veeru andmed märkimata, kuid leiab, et viga ei ole oluline puudus, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise vajaduse. Kaebuse esitaja nõustub, et saanud need andmed teada, ei ole tal haldusakti sisu osas pretensioone. Kohus ei tühista haldusakti märgitud puuduse tõttu, kuna

§ 58

tulenevalt 5 ei kuulu haldusakt kehtetuks tunnistamisele vormi või menetlusnõuete puudest, kui rikkumised ei mõjutanud asjas tehtud otsust. Sisult õiguspärase haldusakti tühistamine ei annaks käesolevas asjas kaebajale midagi. Samas on haldusakt täpsustatud ja see kehtib parandatud kujul. Kaebaja ei ole uue otsusega tehtud parandusi vaidlustanud ega ebaõigeks pidanud. Tühistamisnõuet ta õigusvastasuse nõudega ei soovi asendada. Seega ei ole kaebus rahuldatav. Kaebaja maamaksu tasumise kohustuse täitmine sellest takistatud ei olnud, sest kaebaja selgitas, et ta on teadlik maamaksu kohustuse täitmise vajadusest. Kohus leiab, et haldusakti märgitud puudus on halduse tegevuse seaduslikkuse küsimus, kuid ei vabasta kaebajat lõppastmes maksukohustusest. Kuigi kaebaja ei nimetanud kohtule põhjust, miks ta soovib haldusakti tühistamist, tuletab kohus kaebaja selgitustest välja soovi, et ta ilmselt peab võimalikuks, et haldusakti tühistamisega vabaneb ta maksukohustusest. See eesmärk ei ole aga saavutatav. Kohus selgitab järgmist. Haldusakti märgitud puuduse hilisem kõrvaldamine ei takistanud kohustuste täitmisele asumist alates 15.07.03.a., s.o ajast, mil saabus uus tasumise tähtaeg. Seega saaks kõne alla tulla 15.04.03.a maamaksu tasumise kohustuse täitmise takistus ja eelnevalt märgitud tähtajal. Kuid kaebaja ei ole kohtukaebust esitanud põhjusel, et vastustaja keeldub ümber määramast MMS § 7 maksu tasumise tähtaegu. Samas, kui maksumaksja ei saa maksuteadet kätte esimeseks maksu tasumise tähtajaks ( 15.aprilliks), siis ta peab sellest teatama maksuametile. Sisuliselt tekkis ka siin olukord, milles maksumaksjal tema väidetel tekkis takistus maksuteate täitmiseks ja ta oleks saanud selle takistuse kõrvaldada. Ka maksuteates olevad informatsiooni pakkumise võimalused andsid kaebajale võimaluse, kuidas käituda, kui tal oli tekkinud kahtlusi või takistusi. Maksuamet ei ole keeldunud antud juhul uue tähtpäeva määramisest põhjusel, et seaduses ettenähtud tasumise tähtpäev on möödunud. Kaebaja ei ole seda ka taotlenud. Kuid maksukohustusest vabanemist üldse seesuguselt nõuda ei saa.

1. Teates, mida kaebaja vaidlustab, on muuhulgas märgitud maatüki maksustamishinna kõrval selgitusena, et selle on arvutanud maa asukohajärgne kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse 22.05.01.a. määrusega nr 179 kehtestatud korras keskkonnaministri 30.11.01.a. määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal. Kaebaja ei ole soovinud nende õigusaktidega tutvuda nii seaduse sõnastuse keerukuse motiivil kui ka vajaduse puudumisest, sest ta usaldab nendega tutvumise nõustajale. Ise ta ei otsusta, kas kohtukaebus on vajalik või mitte. Kuna esindaja on pidanud kaebuste vormistamise vajalikuks, siis ta soostub tema poolt formuleeritud nõuetega. Märgitud olukorras selgitas kohus, et kaebuse eesmärk jääb selgusetuks. Seejärel esindaja püüdis täpsustada motiveerimatuse olemust järgmiselt. Maksuteates on selgitused, millest nähtuvalt saab maksustamishinna kohta andmeid konkreetsel aadressil ja ka helistades. Viidatud on MKS § 115 lg 1 nõuetele koos intressi määra äranäitamisega ja selle õigusliku alusega. Maksu arvutamine nähtub lisast, esitatud on tasumise tähtajad, tasumist võimaldavad rekvisiidid. Kaebaja selgitas, et ta ei ole soovinud neid informatsiooni saamise võimalusi kasutada. Esindaja selgituste kohaselt ei pea kaebaja omalt poolt midagi tegema, et saada täiendavat informatsiooni ja maksuteatest ei nähtugi, kuhu või miks ta peaks pöörduma. Ta väitis ka seda, et isegi märkuste veerg nr 6 ei ole arusaadav ning viitab, et haldusakt ei ole juba seetõttu kontrollitav ja kuulub ikkagi tühistamisele. Esindaja leidis, et sellest veerust nähtuvad andmed ei ole üldse arusaadavad. Kohus märgituga ei nõustu, kuivõrd märkuste lahtri p 6 andmestik informatsiooni saamiseks sisalduvate andmetega ja teate lõpus olev inspektori nimi ning kontakt-telefoni number maksuteatise koostaja osas on tavapärases suhtlemises osalevale isikule igati mõistuspärase 6 väljendusviisiga ning nende märkimine haldusaktis ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Väide jääb arusaamatuks eriti olukorras, milles kaebajal on kasutada õigusnõustaja, kes kinnitas kohtule, et ta on teadaolevalt eriliselt kõrge kvalifikatsiooniga maamaksu puudutavas seadusandluses. Märked teate märkuste lahtris peaksid olema arusaadavad nii kaebajale kui ka esindajale. Haldusakti motiveerimatust selles osas kohus ei tuvastanud, kuigi kaebuse toetamisel loeti haldusakt kontrollimatuks ja arusaamatuks ehk motiveerimatuks nimetatud põhjusel. Kaebuse tühistamisnõude märgitud põhjusel tuleb jätta rahuldamata.
2. Kaebuse arutamisel kaebuse toetajad väitsid, et neile on seotult maatükkidele kehtiva maksustamisreziimiga teada haldusaktid, mis on vormistatud ajal, mil omanikuks oli V.M.. Sellest järeldas kohus, et kaebajal oli võimalus tutvuda nii kehtivate õigusnormidega kui ka maksustamisele kuuluva maatükkide maksustamishinnaga haldusakti alusel. Samas on kaebajal täielik ülevaade varaga seotud maksukohustustes ning ka algatatud vaietes. Kaebaja peab olema eelnevast tulenevalt kursis nii maatüki maksustamishinda määrava haldusaktiga, väljastatud maksuteadetega kui ka määratud ja tasumisele kuuluvate maksete suurusega ja tekkinud maksuvõlaga vara endise omaniku osas. Kohus palus seotult eelnevaga kaebajal selgitada, miks kaebaja endiselt väidab, et ta ei saa täita kohustusi seotult maamaksu tasumisega ning on leidnud, et seejuures haldusakti motiveerimine rikub tema õigusi.
3. Kaebaja esindaja järgnevate selgituste kohaselt on ta lähtunud Riigikohtu HK lahendist, milles lahendati küsimus maamaksu maksuteate osas ja loeti see õigusvastaseks seetõttu, et ei olnud väljastatud pädeva organi otsust maatüki maksustamishinna määramise kohta, kuna haldusakti ei olnudki välja antud. Kohus selgitas järgnevalt, et kaebaja on vaidlustanud iseseisva kaebusega Tallinna Linnavalitsuse ühe maatüki maksustamishinna akti ja on vaidlustanud küsimuse ka põhjusel, et talle jäeti teatamata edasikabekord ja tähtaeg ning haldusakti adressaadile kätte ei toimetatud ( kaebus haldusasjas nr 3-1282/03). Muus osas kaebaja ei ole Tallinna Linnavalitsuse vastu vaidlust algatanud. Käesolevas kohtukaebuses kaebuse esitaja oma taotlust ja nõudeid muuta ega laiendada ei soovinud ning kaebust linnavalitsuse vastu ei laiendanud. Kaebaja leidis seejärel vastuoluliselt, et tema käesolev kaebus on kitsama sisuga ja vajadusel vaidlustab ta ka linnavalitsuse tegevuse. Esindaja selgitas veel, et kui kaebuse esemena on esitatud üksnes motiveerimatuse motiiv kaebaja näidatud asjaolul, siis ei saa kohus esitatud kaebust tagasi lükata ka siis, kui kaebaja on soovinud oma nõuded esitada killustatult. Kohus selgitas, et siis ei ole tal võimalik viidata Riigikohtu lahendile ja algatada vaidlust linnavalitsuse vastu, kui ta ei ole vormistanud vastavat taotlust või ei ole esitanud kaebust. Kohus analüüsib seetõttu kaebaja väiteid, mis on kohtukaebuses ja eelnevalt ära toodud kohtuotsuse sissejuhatavas osas kaebaja seisukohtade punktis nr
4. Kaebaja väidete kohaselt maksuteade ei ole kontrollitav. MMS § 1 kohaselt on maamaks maksustamishinnast lähtuv maks. Maamaksu aluseks on seega maatüki maksustamishind ja selle määrab /arvutab/ kohalik omavalitsus maa hindamise seaduse § 6 lg 1 tulenevalt. Kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud, siis ei saa maksukohustust tekkida. Kui pole määratud maksustamishinda, ei saa ka väljastada maksuteadet, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt- maatüki maksustamishinna määramise otsus. Kui lähtuda kaebaja tahtest, siis kaebaja on ilmselt Riigikohtu HK otsusest nr 3-3-1-41-03 järeldanud ekslikult, et tema suhtes kehtiv ja lahendis märgitud faktiline olustik on 7 vastavuses. Kohus sellega ei nõustu. Viidatud riigikohtu lahendist ei nähtu, et maksuteate tühistamise nõude lahendamisel oleks vajalik haldusakt olnud vormistatud. Käesolevas asjas on kaebaja jätnud ekslikult tähelepanuta, et maksustamisele kuuluva maatükkide maksustamishind on määratud kohaliku omavalitsuse haldusaktidega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Linnavalitsus on korraldustega 22.01.03.a. nr 104-k kinnitanud maatüki maksustamise akti nr 30749 Lagedi tee 8 osas, nr 102-k kinnitanud maksustamishinna akti nr 12385 Suitsu t 2 A osas, nr 104-k kinnitanud maksustamishinna akti nr 30748 Lagedi tee 7 osas. Nendest aktidest on vaidlustatud üksnes Lagedi t 8 maksustamishinna akt nr
5. Ülejäänud aktid on jõustunud ning vaidlust nende õiguspärasuses või kehtivuses ei ole algatatud. Kuigi kohus on veendunud, et kaebaja väide ei seondu siinkohal motiveerimise nõudega, on kaebaja väide kontrollitavuse osas eksitav. Eelnevast tulenevalt on väär kaebaja väide, et maamaksu aluseks maatüki maksustamishind on määramata ja vastav haldusakt puudub. Ka on väärad väited, et kui maatükile ei ole maksustamishinda määratud, siis ei saa maamaksukohustust tekkida ja väide, et kui polegi määratud maksustamishinda, ei saa väljastada maksuteadet, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Kaebajale on asja materjalidest nähtuvalt kontrollitav asjaolu, et eelhaldusakt maatüki maksustamishinna määramise otsusena on olemas.
6. Kaebaja erinevalt riigikohtus lahendamist leidnud kaebusest ei esitanud oma kaebust põhjusel, et temale ei ole maksustamishinnast teatatud. Kaebaja on kaebuse tähtaja küsimuste tõttu ja seotult vastustaja poolt kohtule esitatud üksikasjalise selgitusega tekkinud vaidlustes seotult perekond Metsarooside maa maksustamise küsimustega teatanud kohtule, et maksustamishinna aktide saatmine kaebaja sissekirjutuse aadressile ei oma tähtsust. Samas ta lisas, et kaebaja ei ole pöördunud kuhugi seotult maamaksu tasumise küsimustega ega pidanud ka esitama avaldust, kuhu saata talle maamaksuga seotud dokumente. Veel lisas, et eelhaldusakt tuleb kaebajale saata koos maksuteatega, seda aga ei tehtud. Kohus uuris seotult märgitud lausega, kas kaebaja soovib vaidlustada ka maksuteate mitteedastamist. Kaebaja kinnitas, et ta soovib selle asjaoluga väita ja tõendada, et maksuteate kaebajale saatmise ajal ei olnud olemas kehtivat eelhaldusakti, mistõttu tuleb lugeda maksuteade ebaseaduslikuks. Kohus analüüsis ka kaebaja seda väidet ning tuvastas, et maksuteate ebaseaduslikkust ei saa tuletada märgitud viisil. Maksuteate kaebajale saatmise ajal oli kehtiv eelhaldusakt olemas, kaebaja ei ole ümber lükanud kohtutoimikus olevaid materjale, mis kinnitavad kehtivate eelhaldusaktide olemasolu. Maksuteated sellest tulenevalt õigusvastaseks ei saa muutuda.
7. Kohus märgib kokkuvõtvalt, et maatükkide maksustamishinda määrav akt oli olemas. Maamaksu määramiseks on kaks erinevat haldusekandjat –kohalik omavalitsus ja riik oma kohustused täitnud ( Lagedi tee 7 ja Suitsu 2A). Maksuamet on väljastanud kaebajale maksuteate koos lisaga kui lõpliku haldusakti. Maksuteade on kaebajale kätte antud. Seega kaebaja ei ole tõendanud, et maksuteade oleks õigusvastane. Et kaebaja ise on mõistnud, et tal puuduvad väljavaated maksuteate vaidlustamiseks põhjustel, et maatükkide maksustamishinna määrava akti osas ta selle õigusvastasusele viidata ei saa vähemalt kahe vaidlusaluseks jäänud maatüki osas, siis ilmselt ongi kaebuse esitaja läinud seda teed, et püüab rõhutada haldusakti motiveerimatuse motiivi, muud mõistlikku põhjust kohus kaebaja tegevuse selgitamiseks ei oska ette tuua. Arvukad kohtuvaidlused on ilmselgelt toonud kaebuse esitajale kaasa suuri kulutusi (riigilõiv ja õigusabikulud), mis osaliselt võimaldaksid ära tasuda maamaksu väikseima maatüki eest. Kohus kontrollis täiendavalt, kas kaebuse esitaja tegelikuks tahteks võiks olla maksuteate tühistamine motiivil, et maksustamishinna äramäärav haldusakt on adressaadile jäetud 8 teatavaks tegemata ja sellest tulenevalt võiks järeldada, et maksuteade ikkagi tuleks lugeda kontrollimatuks. Kuid ka see kontroll näitas, et kaebaja õigusi ei ole rikutud märgitud põhjusel. Kuna maksustamishinna määramise akti väljastamine ei pea toimuma ilmtingimata enne maksuteate saatmist, siis piisab, kui see on väljastatud koos maksuteatega. Kohus etteruttavalt märgib, et kuna linnavalitsuse tegevust ei ole vaidlustatud, on kahe asutuse tegevus selgelt eristuv ja alates ajast, mil kohtumaterjalidesse olid vastavad haldusaktid esitatud, oli kaebajal võimalik asuda kontrollima, kes ja kuidas tema õigusi rikub. Kaebajale pandud maksukohustuse täitmine järgnevaks perioodiks on võimaldatud, kuivõrd kõik haldusaktid on ta nüüdseks kätte saanud. Takistust maksukohustuse täitmiseks haldusaktide puudumisest tal ei saanud tekkida. Kas aga kaebaja saab nõuda maksuteate tühistamist põhjusel, et kuigi vajalikud haldusaktid on välja antud, ei ole neist üks temale kätte toimetatud. Isegi kui oletada, et maksustamishinda määrav haldusakt isiku õigusi piirava haldusaktina kuulub adressaadile kättetoimetamisele vastavuses

§ 62

lg 2 p-le 1 ja seda ei tehtud, leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole saanud rikkuda TJIMA . Kaebaja õiguste rikkumist Tallinna Linnavalitsuse poolt ei ole aga kaebaja asunud tõendama ja vastavat linnavalitsuse õigusvastast tegevust ei ole keegi ka tuvastanud Lagedi tee 7 ja Suitsu 2A osas. Kohus ei tea, mismoodi lahendub vaidlus Lagedi tee 8 suhtes algatatud vaidluses. Et aga haldusaktist kohustused tekivad, siis kontrollib kohus täiendavalt, kas TJIMA oleks pidanud veel omakorda väljastama koos maksuteatega muid akte, mis oleksid kaebajal ehk aidanud saada selgust, mida ta peaks maksukohustuse täitmisele asumiseks tegema. Riigikohtu viidatud lahendist ei saa teha niivõrd ulatuslikke järeldusi, mille kohaselt saaks väita, et kui omavalitsusorgan jättis haldusakti väljastamata, siis peaks seda tegema tema eest maksuhaldur. Vastavalt kehtivale korrale väljastab Tallinna Linnavalitsuse haldusaktid linnakantselei. Materjalidest nähtub, et maksuamet kontrollis, et linnakantselei on 28.02.03 väljastanud AS Eesti Post kaudu tähtkirjana edastamiseks H.M.ile maatükkide maksustamishinda puudutavad haldusaktid. Materjal edastati postkontorist 01.

1. H.M.i aadressile, mis oli tema viimane teadaolev aadress linnavalitsuse jaoks. Kiri tagastati tähtaja möödumise tõttu. Korraldus ja akt oli seega väljastatud kaebaja enda poolt kasutada olnud aadressil Tammsaare tee 127-
2. See aadress on märgitud kaebaja elukohaks linnavalitsuse poolt peetavas maamaksu registris ja kaebuse esitaja muuhulgas käis registriandmeid uuendamas alles kohtu soovitusel ning andmed kehtisid kuni 15.05.03.a. Kaebaja ei suutnudki esitada kohtule mõistlikku põhjust, miks ta ei olnud varasemalt teinud maamaksu määramiseks ennast kättesaadavaks, kui ta väidetavalt ammu juba endises sissekirjutuskohas ei ela. Alates kaebaja poolt tegeliku elukoha aadressi avaldamisest sai ka rahvastiku arvestuse andmebaas muuta kaebaja elukoha andmeid ning elukohana fikseeriti Suitsu 2A. See on aadress, kus kaebaja väidetavalt elab. Registrid ja andmebaasid on avalikud osas, milles kaebaja oleks soovi korral enda kohta fikseerituid andmeid saanud kontrollida, kui ta oli huvitatud, et maamaksuga seonduv informatsioon temani adekvaatselt jõuaks. Omanikul ei lasu üksnes õigustused, vaid ka kohustused. Kuna kaebaja väitis, et ta ei ole üldse tutvunud registrite andmetega, ei ole teatanud mingeid andmeid ka linnavalitsusele, siis ta ei pidanud ka midagi avaldama oma elukoha andmete muutumises. Samas kaebaja kinnitas et ta sai aru, et seotult tema omandis oleva maaga toimub igal aastal haldusorganites menetlus, mille käigus tehakse kindlaks tema suhtes kehtima hakkav maamaksukohustus. Järelikult ei saanud omanik eeldada, et ta on enda kohta teinud adekvaatseid avaldusi tema kättesaadavaks muutmise mõttes. Et TJIMA saatis dokumendid aadressil Suitsu t 2A ei muuda olematuks kaebaja kohustust ning automaatselt 9 õigusvastaseks linnavalitsuse tegevust. Seejuures tuleb märkida, et kaebaja ei olnud ise TJIMA –le avaldanud, et ta on oma tegevuses takistatud, kuna linnavalitsus ega muu organ ei ole talle väljastanud vajalikke haldusakte.

§ 62

lg 1 kohaselt tehakse haldusakt teatavaks menetlusosalisele vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 kohaselt haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks käesoleva seaduse 1.peatüki 7.jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi.

§ 26

lg 1 kohaselt dokumendi postiga kättetoimetamisel saadetakse see menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähitud kirjaga ja lg 3 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks, kui see on toimetatud menetlusosalise elu-või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kui aga menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, siis lg 4 kohaselt saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Muuhulgas saab haldusakti teatavakstegemisel lugeda selle teatavakstegemiseks ka selle kättetoimetamist esindajale (§ 26 lg 2). Kaebaja seletustest järeldab kohus, et kaebaja maamaksu registri andmetes ja muudes avalikes registrites olev senine sissekirjutuse aadress saigi olla kontaktaadressiks, mida kaebaja ei olnud asunud korrigeerima. Kas sissekirjutusel on või ei ole õiguslikku tähendust käesoleval ajal, ei ole asjassepuutuv küsimus, kuid kaebaja pidi ise mõistlikult eeldama, et omandi asukoht ei tähenda ilmtingimata tegelikku elukohta ning et seaduste mõttes oli ta menetlusosaline, kes pidi arvestama, et temale vajalik teave ja haldusaktid tuleb kuhugile väljastada, kui ta ise avaldust ei ole teinud. Kaebaja väitis, et ta ei ole linnavalitsusele teatanud üldse midagi oma elukoha suhtes, kuna tal puudus vajadus suhelda linnavalitsusega. Kohtule jääb nimetaud seisukoht arusaamatuks, kuna maakasutusest või omandist tulenevalt ei saa isik eeldada, et ta ei ole menetlusosaline ainuüksi põhjusel, et tema ei ole suhelnud või ei ole üldse huvitunud, missugune menetlus toimub.

-e sätted ei võimalda teha järeldusi, et ainuüksi riigil lasuvad kõikvõimalikud kohustused ja seetõttu seadus paindlikult paneb koormised nii üksikisikutele kui ka omavalitsusorganitele. Takistavaid asjaolusid uurimaks, kas kaebaja suhtes on olemas eraldi haldusaktid samale varale, mis V.M.i, kui maa endise omaniku osas olid koostatud, antud juhul ei tuvastatud. Maksuteate saamisel olid kaebajal kõik võimalused, et helistada ja uurida hiljemalt sellel ajal, kas teda puudutav haldusakt on välja antud või teatada, et ta ei ole vajalikke haldusakte kas saanud või need võivad olla välja andmata. Mõistlikult käituval inimesel, kes soovib täita seadusest tulenevat kohustust maamaksu tasumisel ja saab maamaksu teatise, ei ole võimalik ilmsüütult viidata, et ta ei saa midagi aru ega pea ka seetõttu midagi tegema. Eriti olukorras, milles samale varale oli eelnevalt vajalik haldusakt välja antud ning kaebaja isal, kellega ta suhtles ning kellega tal on ühine esindaja, oli väljastatud enamus vajalikke haldusakte. Sisuliselt oli tegemist kinkest tulenevalt kordusaktide andmisega sama vara osas. Kaebaja oleks saanud juba kinke vastuvõtmisel selgitada omandiga seotud probleemid, miski ei viita, et tal oli kahtlusi, et isa omanikuks oleku ajal laienenud kohustused samale omandile oluliselt muutuvad. Seega leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et talle olid teadmata maksuteate mõistmiseks või kontrollimiseks vajalikud maatüki maksustamishinna aktid. Kaebuse motiveerimise küsimustes kaebaja seda nõuet ei püstitanud, seega ei olnud tal kaebuse esitamisel mingeid takistusi kontrollida vaidlustatud haldusakti. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kaebajale postiga haldusaktide väljastamise kohustus on sooritatud omavalitsusorgani poolt ja see toiming on õiguspärane ning keegi ei ole varasemalt seda vaidlustanud ega õigusvastaseks tunnistanud. Vastustajal ei lasu täiendavalt kohustust väljastada haldusakte, mis kaebajale posti teel püüti väljastada ja toimingu sooritamisest, ehkki kaebaja neid akte kätte ei saanud, 10 loetakse kohustus täidetuks. Seega ei saa kaebaja viidata, et maksuteatest arusaamist takistavad asjaolud on olemas ja haldusakt kuulub tühistamisele. Kuid antud juhul vaidluses leiab kohus täiendavalt, et kaebajale olid teada varasemalt sama vara osas väljastatud maatüki maksustamishinna aktid, sest ta võttis üle V.M.ile kuulnud vara kinkena. Kohus ei tee sellest aga järeldust, et maksukohustused ei oleks eristuvad. Ka nendest aktidest sai kaebaja vajaliku informatsiooni. Kui kaebajal on aga teistsugused eesmärgid ja ta eeldab millegipärast, et tema maksuvõla kadumine või selle suurenemine on kuidagimoodi välditav läbi haldusakti tühistamise nõude, siis võib see selgitada kaebuse esitamise varjatud muid ajendeid, kuid antud juhul kohus ei saa kaebust ühelegi väitele tuginevalt rahuldada. Kaebaja maksukohustus ei ole kadunud. Taotlus tühistada maksuteade, milles sisaldub kohustus tasuda maamaks teate lisas märgitud suuruses ja tähtaegadel Lagedi tee 7 ja Suitsu tn 2A osas, tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja õiguste rikkumist kohus ei tuvastanud ning kaebajal puudub vaidluses põhjendatud huvi. Seejuures kinnitas kaebaja ka ise, et kahe maatüki osas on tal põhimõtteliselt kohustust võimalik täitma asuda. Kuna kohtumäärusega 10.04.03.a. oli peatatud haldusakti täitmine, siis kaebuse mitterahuldamise tõttu osaotsusega tuleb kohtumäärus muuta. Halduskohus võib peatamise määruse muuta igas menetlusstaadiumis. Kuna kaebuse alusel jääb lahendamata Lagedi tee 8 osas haldusakti kehtivuse küsimus, siis esialgne õiguskaitse sellele maatükile laieneb edasi väljaantud määruse alusel kuni kohtulahendi tegemiseni, kui kohus vastavalt asjaolude muutumisele ei otsusta teisiti. Kohus muudab kohtumäärust kohtu poolt tehtud osaotsusega ja täpsustab määrust. Käesoleva osaotsuse jõustumisel ei laiene esialgne õiguskaitse TFIMA maksuteatest Lagedi tee 7 ja Suitsu t 2A maatükkide maksukohustusele. Asja kohtulik menetlus jätkub Lagedi tee 8 maatüki maksuteate osas. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS § 26 lg 1 p 6, § 31 lg 1, lg 4 ja lg 5 , § 12 .2 lg 3 , lg 5 kohus OTSUSTAB: Jätta H.M.i kaebus rahuldamata osaotsusega osas, millega oli vaidlustatud TFIMA maksuteade nr 73888 28.02.03.a. Lagedi tee 7 ja Suitsu t 2A maatükkide maksukohustuses. Jätkata kaebuse alusel menetlust sama maksuteate alusel Lagedi tee 8 maatüki osas. Kohtu osaotsuse jõustumisega lõpetada Lagedi tee 7 ja Suitsu t 2 A osas kehtiv esialgne õiguskaitse. Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 26.11.03.a. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest . Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. 11 Karin Kalmiste 12