← Eesti

2-04-1354/25

Obsah (4)§ 167§ 663§ 213§ 216

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-04-1354 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2006. a, Tallinn Kohtunik Ande Tänav Tsiviilasi R OÜ hagi J.J vastu 2 248 000 krooni s

§ 167lg 1).

Pealegi on kohus juba jätnud 07.03.2005 määrusega kostja samasisulise taotluse rahuldamata. Selliseid uusi asjaolusid ja põhjendusi, mis tingiks kohtu varasema seisukoha muutmist, ei esine.

  1. J.J vaidles määruskaebusele vastu ja pidas seda põhjendamatuks.
  2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. 9.

§ 213

lg-s 1 sätestatu kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel.

§ 216

lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda 2 isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kolmanda isiku kaasamise avaldusele esitatavad nõuded on sätestatud

§ 216lg-s 2.

  1. Asja materjali kohaselt on nii kostja kui A. K hageja juhatuse liikmed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et tulenevalt ÄS § 187 lg-s 1 ning VÕS § 65 lg-s 1 ja § 69 lg-s 2 sätestatust võib kostjal käesoleva hagi võimaliku rahuldamise korral tekkida seaduse järgi nõue A. K kui teise juhatuse liikme vastu. Seega oli A. K menetlusse kaasamine iseseisva nõudeta kolmanda isikuna esimese astme kohtu poolt põhjendatud.
  2. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja on kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluses põhjendanud, milline võib olla A. K võimalik seos hagejal kahju tekkimisega, kui selle olemasolu leiab tuvastamist. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua

§ 216lg 1 nimetatud tagajärgi.

Hagi võimaliku rahuldamise korral on teoreetiline võimalus, et kostjal võib tekkida vajadus esitada A. K vastu nõue

§ 216lg 1 mõttes.

Kohus ei saanud ega pidanud kolmanda isiku menetlusse kaasamise küsimuse lahendamisel hindama, kas kostja nõue oleks põhjendatud või mitte. Asjaolu, et A. K võivad tekkida menetluskulud, mis jäävad tema kanda, ei saa seaduse järgi olla aluseks tema menetlusse kaasamata jätmisele.

  1. Toimiku materjaliga ei ole kooskõlas määruskaebuse väide, et kohus jättis juba 07.03.2005 määrusega kostja samasisulise taotluse rahuldamata. Nimetatud määrusega sellist taotlust ei lahendatud, vaid kohus jättis A. K kaasamata kaaskostjana (vt II kd lk 231).
  2. Kui asja edasise menetluse käigus siiski selgub, et kolmas isik kaasati menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada (

§ 216lg 5).

A. Tänav kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.