Obsah (7)

§ 429§ 423§ 373§ 210§ 211§ 432§ 150

2-05-17850 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2006. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17850 Tsiviilasi

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada asjas hagi menetlus loobumise tõttu.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui hagiga ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset.

§ 373lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagiavaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

Loksa linn esitas asjas vastuhagi enda kui üürileandja õiguste kaitseks. Menetluse kestel on Loksa linn üürilepingu objektiks olnud kinnistu võõrandanud, seega ei kuulu talle enam üürileandja õigusi. Võlaõigusseaduse § 291 kohaselt lähevad üüritud asja omaniku vahetamisel uuele omanikule üle üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused.

§ 210

lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi üleandmine kolmandale isikule ei mõjuta iseenesest asja menetlust.

§ 211

lg 1 kohaselt on vaidluse korral kinnisasjaga seotud kohustuse üle menetluse kestel kinnisasja omandanud isikul õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast poolena senise poole asemel. 07.11.2006. a juhatuse otsuse kohaselt ei pea Seburo Grupp OÜ vajalikuks astuda tsiviilasjas nr 2-05-17580 senise kostja (Loksa linn) asemel. Vastuhagis kostjaks olev OÜ M.M.E. Omelan on teatanud, et ei soovi, et OÜ Seburo Grupp astuks menetlusse kostjana alates omandiõiguse ülemineku ajast. Seega ei muuda omandi ülemineku hetk automaatselt hagi (antud juhul vastuhagi) esitanud isiku menetluslikku seisundit ning senine hageja saab jääda ja jääb asjas hagejaks ka pärast vaidlusaluse kinnisasja omandiõiguse üleminekut uuele omanikule. Juhul kui vastaspool ega uus omanik ei soovi, jääb nõude esitanud isik hagejaks kuni menetluse lõppemiseni. Ka

§ 210

lg 4 sisalduv kostja vastuväite esitamise võimalus ei muuda nõude esitanud isiku menetluslikku seisundit. Seega ei ole õige Loksa linna lepingulise esindaja seisukoht, et ta ei saa võtta seisukohta vastuhagist loobumise küsimuses. Samuti puudub nõude esitanud isikul (Loksa linnal) õigus taotleda kostja (OÜ M.M.E. Omelan) nõusolekut vaidlusaluse kinnisasja omandanud isiku (OÜ Seburo Grupp) menetlusse astumiseks alates omandi ülemineku ajast ning kohtul puudub võimalus kaasata OÜ-d Seburo Grupp vastuhagi menetlusse senise hageja asemel. 2 2-05-17850 Arvestades OÜ Seburo Grupp ja OÜ M.M.E. Omelan puuduvat tahet, et OÜ Seburo Grupp astuks vastuhagi menetluses asjas hagejaks Loksa linna asemel, on vastuhagis hagejaks jätkuvalt Loksa linn. Arvestades aga asjaolusid, et Loksa linnale ei kuulu vaidlusaluse objekti suhtes enam omaniku õigusi ning et OÜ M.M.E. Omelan ja OÜ Seburo Grupp vahel on sõlmitud vaidlusaluse objekti suhtes uus üürilepingu, ei ole menetluses oleva vastuhagiga võimalik enam saavutada vastuhagis taotletud eesmärki ning asjas tuleb vastuhagi menetlus lõpetada

§ 432lg 2 p 2 alusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.

1. a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Enne 01.01.
2. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 kohaselt kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Nii hageja kui kostja on esitanud asjas taotluse vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmiseks seoses hagist loobumisega. Kohus on seisukohal, et kostja (Loksa linn) ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, seega puudub ka alus kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on loobunud hagist põhjusel, et kinnisasja uueks omanikuks saanud isik on sõlminud hagejaga uue üürilepingu. Hageja ja kostjale kuulunud kinnistu uue omaniku (kes ei ole asjas kostjaks) vahel uue üürilepingu sõlmimist pärast hagi esitamist ei saa aga käsitleda hageja poolt kohtusse esitatud nõude vabatahtliku rahuldamisena. Kuna kostja kohtukulude väljamõistmine on kohtu õigus ja mitte kohustus, jätab kohus arvestades asjaolu, et kostja on võõrandanud vaidlusaluse rendisuhte objekti, rahuldamata ka kostja taotluse menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks. Kostja oleks saanud reguleerida tekkinud menetluskulude hüvitamise nõudeõigust ostjaga sõlmitud müügilepingus. Seoses hagist loobumisega esitatud kostja menetluskulude nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et koosneb käesolevas tsiviilasjas hagina menetletavasse asja mittepuutuvaid kulusid (kulud seoses vastuhagi menetlemisega ning asjaga nr 3-05-903). Enne 01.01.
3. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näinud ette võimalust kohtukulude teiselt poolelt väljamõistmiseks hagi läbivaatamata jätmise korral. Seega tuleb vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadusest ei tulene teisiti, kohaldab kohus riigilõivu tagastamisele menetlustoimingu tegemise ajal kehtivat seadust. Riigilõivu tagastamine ei ole ei menetluskulude jaotamine ega kindlaksmääramine. Alates 01.01.
4. a. kehtiva

§ 150

lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui ei esine samas punktis nimetatud lõivu tagastamist välistavaid aluseid. Kuna kohus jätab vastuhagi läbi vaatamata riigilõivu tagastamist mittevälistaval alusel, tuleb vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv Loksa linnale tagastada. Kohus käsitleb riigilõivu tagastamise nõudena Loksa linna esindaja esitatud menetluskulude hüvitamise taotlust, milles on märgitud ka riigilõiv 1000 krooni (tasunud Loksa linna esindaja Advokaadibüroo Sepik & Sirel OÜ 01.02.2006. a. Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123). Sirje Õunpuu Kohtunik 3