KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 30.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-465 Haldusasi T.K. kaebus Tallinna Linnavalitsuse poolt teki

§ 12lg 3).

2.Kaebajal on õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise päevale järgneva aasta 1.jaanuarist arvates. 3.Saata määruse ärakiri T.K.le, esindajale I.Vesole ja Tallinna Linnavalitsusele. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. ASJAOLUD 06.03.2006 esitas T.K. halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes. Halduskohtu 09.03.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta muuhulgas põhjusel, et kohus seadis kahtluse alla kaebuse esitamise tähtaegsuse. Kohus märkis määruses, et kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis on kaebajal võimalik esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus. 22.03.2006 vastuses kohtumäärusele esitas T.K. kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja arvates on Tallinna Linnavalitsus puudulikult teavitanud kaebajat õigusabinõudest ja kaebaja ei olnud teadlik kahju hüvitamise nõude esitamise võimalusest. Kaebaja ei teadnud kuni õiguskantslerilt 18.07.2005 saadud vastuseni, et Tallinna linn on temale kahju tekitanud. Kaebaja leiab, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseks on Tallinna linna poolne eksitav tegevus, mis õigusteadmisteta isikule on saanud määravaks kaebuse hilisemal esitamisel. Halduskohtu 12.10.2006 määrusega võeti T.K. kaebus menetlusse ja alustati eelmenetlust. Kuna vastavalt

§ 12

lg 3 halduskohus kontrollib eelmenetluses kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, siis palus halduskohus 12.10.2006 määruses Tallinna Linnavalitsusel esitada kohtule oma arvamus tähtaja ennistamise taotlusele. Tallinna Linnavalitsus leiab 31.10.2006 kohtule esitatud vastuses, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. T.K. vahetas tema kasutuses olnud kaks elamispinda Xxxxxxxxx ja zzzzzzzzzz elamispinna vastu, aadressiga yyyyyyyyyy juba 1992 aastal. Tallinna Linnavarade Ameti poole pöördus kaebaja oma avaldusega, kas kinnisvarale yyyyyyyyy on esitatud vara tagastamise avaldus alles 1993 aastal, mida on kaebaja ka kaebuses kinnitanud. Vastustaja möönab, et Tallinna Linnavarade Ameti poolt 15.11.1993 kirjaga nr 1262 väljastati ekslikult teade, et kinnisvarale yyyyyyyyyy ei ole esitatud vara tagastamise taotlust. Samas kaebaja teistkordsele pöördumisele vastati 13.12.1994 teatisega nr 7127, et yyyyyyyyy asuval varal on restitutsiooninõue. yyyyyyyyyy vara tagastati omanikule Tallinna Linnavalitsuse 03.07.1996 korralduse nr 1800-k alusel ja vara anti üle 01.10.1996.a. T.K. võeti Tallinna Kesklinna linnaosas eluruumi taotlejana arvele 10.04.2002. 20.01.2003 sõlmiti yyyyyyyyyy omaniku ja T.K. (üürniku) vahel üürilepingu lõpetamise ning korteri yyyyyyyy vabastamise kokkulepe, millega kaebaja ja tema perekonnaliikmed andsid nõusoleku üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja hiljemalt 10.02.2003 korteri vabastamiseks. Maja omanik tasus T.K. perekonnale üürilepingu lõpetamise ja korteri eelpoolnimetatud aadressil vabastamise eest kompensatsiooni 250 000 krooni. Vastustaja leiab, et kaebaja oli juba 1994 aastal teadlik Tallinna Linnavarade Ameti teatisest ning tal oli võimalus pöörduda kohtusse. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebus on aga kohtule esitatud alles 13 aastat hiljem. Vastustaja märgib veel, et isegi kui lugeda nõudeõigusest teadasaamise hetkeks 13.12.1994 (Tallinna Linnavarade Ameti teatis nr 7127), on 10 aastane aegumistähtaeg möödunud. Vastustaja leiab, et kaebaja pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks ja palub kaebuse tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata ning lõpetada asja menetlus. KOHTU PÕHJENDUSED 1.

§ 9

lg 4 kohaselt kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Põhimõtteliselt sama sisuga on 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seaduse ( RVS) § 17 lg

1. RVS §31 lg 2 reguleerib seda, millise tähtaja jooksul tuleb halduskohtusse pöörduda sellise kahju hüvitamiseks, mis tekitati enne RVS jõustumist. RVS § 31 lg 2 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebuse esitada enne selle seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, s.o. mitte hiljem kui 31.detsembril
2. 2.Kaebaja väidetel on talle kahju tekitatud Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase tegevuse tagajärjel. Kaebaja väidete kohaselt seisneb õigusvastane tegevus selles, et Tallinna Linnavarade Amet väljastas talle 15.11.1993 teatise, et kinnisvarale asukohaga Yyyyyyyyyy ei ole esitatud taotlust vara tagastamise kohta ja sellele sisule tuginedes vahetas ta Xxxxxxxxx eluruumi Yyyyyyyyyy-4 eluruumi vastu. Sellise tegevusega tekitati kaebaja väidetel talle kahju, kuna talle väljastatud väärinformatsiooni tõttu kaotas ta võimaluse omandada eluruum Xxxxxxxxx. Lähtudes kaebuses toodust võib kaebajale kahju põhjustanud sündmuseks olla seega Tallinna Linnavarade Ameti 1993.a. tegevus, mistõttu oleks tulnud kahjunõue esitada hiljemalt 31.12.
3. Ka juhul, kui lugeda nõudeõigusest teadasaamise hetkeks 13.12.1994, tuli kaebus esitada halduskohtule hiljemalt 31.12.
4. Kaebus on aga kohtule esitatud 06.03.
5. 3.Kohus ei nõustu kaebaja põhjendusega, et kuna kaebaja on õigusteadmisteta isik, oleks pidanud Tallinna linn kaebajale selgitama kahju hüvitamise nõude esitamise võimalikkust. Seadusandja on

§ 9

lg 4 sätestatud tähtaja kulgemise seadnud sõltuvusse isiku teadasaamisest asjaoludest, millel võib olla puutumus tema õigustega. Selles, kas haldusorgani tegevus rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik ise selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi ning otsustama ka kaebuse esitamise küsimuse. Seega oli kaebajal kuni 01.01.2005 aega jõuda selgusele, kas kohtusse pöördumine enda õiguste kaitseks on vajalik, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi. Kohus märgib täiendavalt, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika tähtaja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02). 4.Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (

§ 12lg 3).

Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.07.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-3801). Käesolevas asjas ei ole esile toodud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena võib üksikutel juhtudel kõne alla tulla haldusakti andja tegevus, mille tõttu haldusakti adressaadil oli raske või võimatu mõista haldusakti või toimingu sisu ja hinnata neid oma õigusi rikkuvaks. Kuid ka sellisel juhul ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti või toimingu sisu osas ning välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike. Antud asjas ei ole millegagi põhjendatud kaebaja pöördumine kohtusse alles 13 aasta möödumisel. Kaebaja väide, et Tallinna linn oma senise tegevusega on hoidnud teda teadmatuses kahju tekkimisest ja selle hüvitamise võimalustest, ei ole tõsiselt võetav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. 5.

§84

lg 4 lg 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Riigilõivuseaduse §11 lg 1 ja 2 kohaselt riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1.jaanuarist arvates esitades selleks riigilõivu võtnud asutusele kirjaliku avalduse. Marion Vakker Kohtunik