2-03-242/11

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-03-242 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Kõlvart, Urmas Reinola Tsiviilasi N AS hagi E OÜ vastu põhivõla ja viivise saamiseks ning kostja vastuhagi kahju ja tasaarvestuse tunnustamiseks ning kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.02.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E OÜ määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N AS, esindaja vandeadv Indrek Teder Kostja E OÜ, esindaja vandeadv. Carri Ginter RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.02.2006 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 447 lg 4). Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 13.02.2006 otsusega mõisteti E OÜ-lt N AS kasuks välja võlg 928 336 krooni, viivis 272 311,89 krooni ja alates 01.01.2006 kuni põhinõude täitmiseni viivis 9,25% põhinõudelt, s.o 928 336 kroonilt aastas. Kohus jättis rahuldamata E OÜ vastuhagi.
4. 15.02.2006 esitas N AS kohtule taotluse vea parandamiseks maakohtu 13.02.2006 otsuses. Avalduse kohaselt on kohtuotsuses olev lause “Asjaolu, et viivise nõudmine P-ilt ei olnud tingitud viivitustest varustuse üleandmisel, vaid viivitusest rekonstrueerimistööde üleandmisel, tõendavad lisaks ka hageja poolt taotletud tunnistaja T. V ütlused” (kohtuotsuse lk 8, ülevalt teine lõik) ilmselt ebatäpne, kuna 12.01.2006 põhiistungil jättis kohus hageja taotluse tunnistaja T. V ülekuulamiseks rahuldamata. Tunnistaja ülekuulamata jätmise tõttu on tsiteeritud lause kohtuotsusest käsitletav ilmse ebatäpsusena, mis ei mõjuta otsuse sisu ning mille parandamine kohtu poolt on TsMS § 447 lg 2 järgi võimalik.
5. Harju Maakohus, juhindudes TsMS § 447 lg 2, jättis 13.02.2006 kohtuotsuse põhjendavast osast (lk 8, ülevalt teine lõik) välja lause: “Asjaolu, et viivise nõudmine P-ilt ei olnud tingitud viivitustest varustuse üleandmisel, vaid viivitusest rekonstrueerimistööde üleandmisel, tõendavad lisaks ka hageja poolt taotletud tunnistaja T. V ütlused”, kuna 12.01.2006 kohtuistungil tunnistajat üle ei kuulatud. Nimetatud lause otsusest välja jätmine ei mõjuta kohtuotsust lõppjäreldustes. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused
6. E OÜ palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt ei saanud kostja oma arvamust hageja taotluse suhtes avaldada, kuna kohus ega ka hageja kostjat kõnealusest taotlusest ei teavitanud. Kostja leiab, et vaidlustatud määrus on ebaseaduslik, kuna sellega on tegelikult kohtuotsust sisuliselt muudetud. Tunnistaja ütlus on üks tõendi liik, mille alusel on kohus teinud järelduse ning tunnistaja tegelik puudumine mõjutab kohtuotsuse sisu. Tõendi väär sisuline hindamine, sh olematu tõendi hindamine, ei ole võrreldav arvutus- või kirjaveana või ilmse ebatäpsusena otsuses. Olematu tõendi hindamise ja analüüsimise puhul on tegemist jämeda menetlusnormi rikkumisega, millele tuleb pöörata tähelepanu kogu otsuse kontekstis, sest kohtu hinnang nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise osas rajaneb kõigile tõenditele antud hinnangute kogumis. Tõendite hindamisega seonduv puudutab alati kohtuotsust sisuliselt ja mõne otsuse tegemisel aluseks võetud tõendi väljajätmine kui muudatus kohtuotsuse põhjendustes mõjutab otsuse sisu. Seega ei või kohus avalikult kuulutatud kohtuotsuse põhjendavat osa tõendite osas TsMS § 447 lg 2 korras määrusega muuta. Määruskaebuse vastus
7. N AS leiab, et maakohtu määrus on õige ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruse tühistamiseks pole alust. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, kus kohus jättis 12.01.2006 toimunud istungil tunnistaja üle kuulamata, saab viidet kohtuotsuses pidada ilmseks ebatäpsuseks. Tegemist on sisutu lausega, sest kohus ei rajanud otsust tunnistaja ütlustele ja ilmse ebatäpsuse parandamine ei mõjuta otsuse sisu ja seetõttu on see parandatav TsMS § 447 lg 2 korras. Selline parandamine ei oleks olnud võimalik juhul, kui tunnistaja T.V oleks kohtus üle kuulatud. Käesoleval juhul ei olnud kohtu käsutuses tõendina tunnistaja ütlust, millele oma otsust rajada ja seega ei ole ka kaevatava määrusega kohtuotsuse põhjendusi muudetud. U.Loonurm U.Reinola M.Kõlvart 2